digiKam'> ]> GillesCaulier

caulier_dot_gilles_at_free.fr

RenchiRaju

renchi_at_pooh.tam.uiuc.edu

RichardTaylor

rjt-digicam_at_thegrindstone_dot_me_dot_uk

RalfHoelzer

kde_at_ralfhoelzer.com

JoernAhrens

kde_at_jokele.de

OliverDoerr

oliver_at_doerr-privat.de

GerhardKulzer

gerhard at kulzer.net

Marek Laane

bald@starman.ee

Tõlge eesti keelde 2001 2005 &digikam;i arendajate meeskond &FDLNotice; 2005-06-15 0.7.3 &digikam;i logo &digikam; on KDE fotode haldamise rakendus, mis toetab laia valikut digikaameraid. KDE Digikaamera digikam gphoto Graafika &digikam; on KDE töölaua võimas digifotode haldamise rakendus. Selle lihtne liides muudab digifotode importimise ja korraldamise imelihtsaks. &digikam; võimaldab hallata ka väga paljusid digifotosid, paigutades need albumitesse, ning pilte korraldada, omistades neile sildid, mis muudab hiljem vajalike fotode leidmise väga lihtsaks. Piltide vaatamise, korraldamise ja jagamise kõrval saab neid ka mitmel moel töödelda. Samuti pakub rakendus välja lihtsa kaameraliidese, mis võimaldab ühendada digikaamera ja laadida selle pildid otse &digikam;i albumitesse. &digikam;i koosseisu kuulub kiire pildiredaktor, mis pakub teatud lihtsamaid pilditöötlusvahendeid. Pildiredaktoriga saab oma pilte vaadata ning neid vajaduse korral veidi parandada. Nagu KDE tervikuna, on ka &digikam; avatud lähtekoodiga tarkvara. See tähendab, et me ootame oma kasutajatelt meelsasti tagasisidet, olgu see siis kas või ainult vigadest teatamine ja võimalike uute omaduste väljapakkumine. &digikam; on üritanud muuta nii vigadest teadaandmise kui ka uute omaduste soovide esitamise nii lihtsaks kui vähegi võimalik. Rakenduse menüüs Abi on alati olemas vearapordi saatmise võimalus. Seda valides avatakse teatekast, milles asuvale viidale klõpsates avatakse veebilehitsejas lehekülg, kus saadki veast või soovist teda anda. Seal on juba paljud asjad ette ära täidetud, sul tuleb lihtsalt järgida toodud juhiseid ja mõistagi panna kirja vea kirjeldus või oma soov. &digikam; on kogukonnaprojekt, mis tähendab, et kasutajad ja arendajad pakuvad vastastikku teineteisele toetust. Kui oled pidev &digikam;i kasutaja, soovitame sul liituda &digikam;i kasutajate meililistiga. Kui ka alguses oled sina see, kes teistele &digikam;i kasutajatele küsimusi esitab, siis peagi võid avastada, et suudad ise teistele kasutajatele tuge ja abi pakkuda. Juhised &digikam;i kasutajate meililistiga liitumiseks. Uute väljalasete ja muu &digikam;iga seotud info hankimiseks võib külastada ka &digikam;i kodulehekülge. &digikam;i arendamises saab kaasa lüüa väga mitmel moel. Selleks ei pea kaugeltki olema tarkvaraarendaja. Abistada saab dokumentatsiooni, tõlgete ja kasutajaliidese kujunduse juures või siis ka lihtsalt häid ja veel paremaid mõtteid teistega jagades. Samuti võib testida arendusversioone ning anda arendajatele teada, mis on hästi ja mis halvasti. Aga kui oled arendaja, siis on sul mõistagi imehea võimalus aidata muuta &digikam; maailma kõige paremaks digifotorakenduseks. Kõige mõistlikum viis &digikam;i arendamises kaasa lüüa on liitumine arendajate meililistiga. Juhised &digikam;i arendajate meililistiga liitumiseks.

Kui käivitad &digikam;i esimest korda, küsitakse sinu käest, kuhu soovid oma fotod salvestada. Sul tuleb kirjutada kataloogi asukoht või klõpsata kataloogi ikoonile Kataloogi ikoon ja valida kataloogi ilmuvast dialoogist. Kui sul on juba kõvakettal fotokogu olemas, võid antud kataloogi sisestada albumiteegi kataloogina. &digikam; käsitleb kõiki selle kataloogi alamkatalooge omaette albumitena. Ühtegi fotot sellega seoses ei muudeta. Kui määrad albumiteegi kataloogiks olemasoleva fotode kataloogi, näed, et "Minu albumite" nimekirjas pole albumitel ikoonideks fotosid. Kui vaatad mõnda albumit esimest korda, loob &digikam; antud albumi esimese foto põhjal pisipildi ja kasutab seda edaspidi albumi ikoonina. Sellest, kuidas muuta albumi ikooni, räägib lähemalt osa Minu album. Kui oled oma fotokogu varem kasutanud mõne muu rakendusega, mis on tekitanud pisipildid mittestandardsetesse alamkataloogidesse, näitab &digikam; neid pisipildikatalooge omaette albumitena. Pisipildikataloogide osas järgib &digikam; freedesktop.org-i standardit. Mittestandardset pisipildikataloogi ei saa "Minu albumite"nimekirjas kuidagi varjata. Kui soovid need säilitada, loo albumikogu, mis sisaldab kõiki pisipildikatalooge ning vaata seejärel oma albumeid kogude järgi sordituna. Albumikogudest räägib lähemalt osa Minu album. Kui oled määranud albumiteegi kataloogi, saad panna &digikam;i kasutama ka oma digikaamerat. Seejärel tasuks selgeks teha, kuidas hallata oma fotoalbumeid võimalusi Minu albumid ja Minu sildid kasutades. Peaaegu kõik digikaamerad salvestavad fotod kas JPEG- või TIFF-vormingus. Paljud kaamerad lubavad sul endal valida, millist vormingut kasutada. JPEG on tihendatud vorming, milles faili väiksuse nimel on ohverdatud mõnevõrra pildi kvaliteeti. TIFF ei kasuta tihendust ning on väga kvaliteetne, kuid samas on failid üsna suured. Täpsemalt kirjeldab neid failivorminguid Wikipedia. &digikam; toetab mõlemat vormingut. PNG-vorming töötati välja vanemate, 1990. aastatel veel laialdaselt kasutusel olnud pildifailivormingute asendamiseks. See on kadudeta nagu TIFF, kuid märksa kompaktsem ja väiksem. Kuigi sinu kaamera usutavasti PNG-d otseselt ei toeta, teisendavad paljud oma pildid PNG-vormingusse niipea, kui nad on fotod arvutisse tõmmanud. Erinevalt JPEG-piltidest ei kaota PNG-pildid kvaliteedis ka siis, kui neid muutmise järel uuesti kodeeritakse. &digikam; toetab täielikult PNG-pilte ning pakktöötluse pluginatega võib isegi väga erinevates vormingutes pilte ühekorraga PNG-vormingusse teisendada. Pluginate kasutamisest &digikam;is kõneleb lähemalt osa Seadistamine. PNG-vormingust räägib pikemalt PNG kodulehekülg. Mõned, enamasti kallimad kaamerad lubavad salvestada pilte toorvormingus (RAW). See ei ole õigupoolest standardne pildivorming ning võib kaamerati erineda. Toorvorming sisaldab kõiki kaamera pildisensorite andmeid enne seda, kui kaamera tarkvara hakkab neid töötlema, täpsustades valge tasakaalu ja muid seadistusi. Suur osa professionaalseid fotograafe kasutab toorpilte, sest need võimaldavad fotodega kõige rohkem manipuleerida. Toorpiltide miinuseks on aga nende tõesti väga suur suurus. Toorpildivormingust kõneleb lähemalt veebilehekülg The Luminous Landscape. Toorpilte saab &digikam;is teisendada JPEG- või TIFF-vormingusse toorpilti teisendamise pluginaga. Pluginate kasutamisest &digikam;is kõneleb lähemalt osa Seadistamine. Paljud digikaamerad võimaldavad salvestada ka lühikesi filmilõike. Enamasti salvestatakse need AVI- või MPEG-vormingus. &digikam; toetab neid vorminguid ning loob pisipildid ka filmifailidele. Siiski pole &digikam; mõeldud filmitöötluseks ning rakendusel puudub sisseehitatud filmi vaatamise või töötlemise võimalus. Filmifailil topeltklõpsu tehes valib &digikam; vastavalt KDE seadistustele rakenduse, millega filmi näidata. &digikam; tugineb pildivormingute laadimisel ja salvestamisel mitmele teegile ja tugipaketile. See, milliseid pildivorminguid kasutada saab, sõltub nende saadaolekust sinu süsteemis ning mõnel juhul isegi sellest, kuidas teegid on kompileeritud. Enamikus süsteemides peaks &digikam; võimaldama kasutada väga paljusid pildivorminguid. Sõltuvus teistest teekidest tähendab, et me ei saa anda täielikku nimekirja, millised pildivormingud on just sinu süsteemis toetatud. Üldiselt peaks olema alati toetatud vähemalt JPEG-, PNG- ja TIFF-vorming. &digikam; näitab ainult selliseid faile, mille vorming on talle arusaadav. Selleks uuritakse faili laiendeid ja kontrollitakse neid etteantud nimekirjaga. Kui faililaiend on nimekirjas, näitab &digikam; vastavat faili pildivaates. Faililaiendite nimekirja, mida &digikam; kasutab, saab ka muuta - sellest kõneleb lähemalt osa Seadistamine. Üks vahvamaid &digikam;i omadusi on selle hõlpus laiendamine pluginate abil. Praegu saab kasutada kaht pluginaarhitektuuri: Kipi pluginad: KDE pildipluginate liidese projekt kujutab endast katset töötada välja ühtne pluginastruktuur rakendustele &digikam;, KimDaBa, ShowImg ja Gwenview. Selle siht on luua kõigile graafikarakendustele ühised pildipluginad. Kipi pluginatest kõneleb lähemalt käsiraamatu vastav osa. Pildiredaktori pluginad: need pluginad lisavad töötlusvõimalusi &digikam;i pildiredaktorile. DigiKami pildipluginate projekti eesmärk on pakkuda välja valik tööriistu just redaktori tarbeks. Pildiredaktori pluginatest räägib lähemalt käsiraamatu vastav osa. Pluginad võimaldavad pildiga ette võtta peaaegu kõike, mis sul vähegi pähe tuleb. Nende eeliseks on asjaolu, et märksa lihtsam on &digikam;ile uusi võimalusi lisada pisikesi pluginaid kirjutades kui &digikam;i enda põhikoodi muutes.

&digikam;i peaaken jaguneb kolmeks osaks. Ülal vasakul asuvad Minu albumid, all vasakul Minu sildid ning paremal peamine pildiaken. Nende kolme osaga saabki oma pilte nii hallata kui vajalikke pilte kiiresti üles leida. Akna ülaservas asub menüüriba, selle all tööriistariba. Vaikimisi põhitööriistariba (1): üks samm tagasi albumi ajaloos. (2): üks samm edasi albumi ajaloos. (3): uus album. (4): piltide lisamine. (5): albumi omaduste redigeerimine. (6): pildiredaktori avamine. (7): pildi kommentaaride ja siltide muutmine. (8): pildi omadused, metaandmed ja histogramm. (9): pildi ümbernimetamine. (10): pisipiltide suuruse suurendamine. (11): pisipiltide suuruse vähendamine. (12): täisekraani lülitamine. Nimekiri "Minu albumid" näitab sinu pilte albumitesse korraldatult. Kõik pildid, millega &digikam; tegeleb, salvestatakse albumisse. Albumeid saab sortida nende aluseks oleva kataloogi, albumi omadustes määratud kogu nime või albumite loomisaja järgi (ka viimast omadust saab albumi omaduste dialoogis muuta). Sortimisjärjekorda saab muuta akna ülaosas paikneval tööriistaribal vastavat hüpiknimekirja kasutades. Uut albumit saab luua mitmel moel. Selle võib luua kaameraliideses, kui laadid kaamerast uusi fotosid. Sa võid luua ka tühja albumi, klõpsates tööriistaribal nupule Uus album. Lisaks võib uue albumi luua kõvakettal juba olemasolevat fotode kataloogi importides. Selleks vali menüükäsk AlbumImpordiImpordi kataloogid ning seejärel kataloog, mida soovid importida. Seejärel luuakse kataloogiga sama nime kandev album. Kataloogi võib importida ka lohistades. Selleks lohista kataloogi ikoon näiteks Konquerorist albumite nimekirja. Seejärel ilmub menüü, kus saad valida, kas kataloog &digikam;i lihtsalt kopeerida või kogu täiega sinna liigutada. Kui kustutad &digikam;is albumi, visatakse see KDE prügikasti. Soovi korral võid seda muuta ning määrata, et kustutamisel hävitatakse kogu album ja selles olevad pildid kohe täielikult. Selleks vali menüükäsk Seadistused&digikam;i seadistamine ning ilmuvas dialoogis kaart Muud. Selle ülaosas on valikud, millega saab määrata, mida võetakse ette foto kustutamisel. Albumi kustutamiseks klõpsa vaates "Minu album" hiire parema nupuga albumi nimele ja vali kontekstimenüüst käsk Kustuta album kõvakettalt. Tihtipeale luuakse uus album koos fotodega kaameraliideses vahetult digikaamerast pilte laadides. Kuid vahel võib tekkida vajadus või soov lisada olemasolevasse albumisse foto, mis asub kuskil mujal arvutis. Foto lisamiseks albumisse vali kõigepealt album. Seejärel klõpsa tööriistaribal nupule Lisa pildid või vali menüükäsk AlbumImpordiLisa pildid. Vali failidialoogis vajalik pilt või pildid ning klõpsa nupule Ava. Fotod kopeeritakse albumisse. Soovi korral võib fotod albumisse ka lohistada. Selle lohista fotode ikoonid näiteks Konquerorist paremal asuvasse piltide nimekirja. Kui sul on võimalus kasutada skännerit, võid ka skaneeritava pildi otsekohe albumisse lisada. Selleks vali menüükäsk AlbumImpordiSkaneeri pildid. Samuti võid teha ekraanipildi ja selle otse albumisse lisada. Seda võimaldab menüükäsk AlbumImpordiEkraanipilt. Foto kopeerimiseks või liigutamiseks albumist albumisse lohista lihtsalt vajalik foto ühest albumist teise. Seejärel ilmub menüü, mis pakub välja foto liigutamise või kopeerimise. Samamoodi võib liigutada ka palju fotosid korraga: vali lihtsalt kõik fotod, mida soovid liigutada, ja lohista need sihtalbumisse. Album sisaldab valikut fotosid ning albumi omaduste dialoogis saab kindlaks määrata nende kõigi kohta käiva info. Dialoogi avamiseks klõpsa hiire parema nupuga albumi nimel ja vali kontekstimenüüst käsk Muuda albumi omadusi. Albumi omaduste dialoogis saab määrata järgmisi asju:

Albumi pealkiri: seda näidatakse nimekirjas "Minu albumid". Albumi kogu: see võimaldab koondada mitmeid albumeid ühise nime alla. Kogu kasutatakse näiteks siis, kui valid tööriistaribal albumite sortimise kogu järgi. Kui soovid kogude nimetusi lisada või kustutada, kasuta kogu seadistuste dialoogi. Albumi kommentaarid: neid näidatakse pildiakna ülaosas. Albumi kuupäev: seda kasutatakse siis, kui lased albumid sortida kuupäeva järgi. Nupp Keskmine: see määrab albumi kuupäevaks selles olevate piltide keskmise kuupäeva. Kõigepealt üritatakse albumi piltide kuupäevade keskmine välja arvutada piltide EXIF-päiste alusel. Kui see ei õnnestu, kasutatakse albumi kataloogi failide viimase muutmise kuupäeva. Albumit esimest korda vaadates määrab &digikam; albumi esimese pildi esindama kogu albumit "Minu albumite" nimekirjas. See aitab sul paremini näha, millised fotod antud albumis leiduvad. Vahel ei pruugi aga albumi esimene foto just kõige paremini iseloomustada albumi sisu ning sa soovid valida albumile mõne muu ikooni. Albumi ikooni vahetamiseks klõpsa hiire parema nupuga fotol, mida soovid kasutada albumi ikoonina, ja vali kontekstimenüüst käsk "Määra albumi pisipildiks". Soovi korral võid seda teha ka lohistades: vali foto ja lohista see albumite nimekirjas vajaliku albumi peale. Album saab paikneda ainult ühes albumikogus ning albumikogusid ei saa seada teiste albumikogude sisse. &digikam; toetab ka üksikfotode sildistamist, milleks saab kasutada peaaknas all vasakul asuvat ala "Minu sildid". Albumikogu erineb sildistamisest selle poolest, et albumikogu hõlmab kõiki albumi fotosid tervikuna. Fotode korraldamiseks võib kasutada nii kogusid kui ka silte. Pildiaknas näeb fotosid. Kui valid mõne albumi, näidatakse seal selle albumi fotosid. Fotosid näidatakse pisipiltidena. Pisipiltide suurust saab muuta tööriistaribal paiknevate suurendusklaasinuppudega. Pisipiltide suuruse muutmise nupud Kui vaatad albumit esimest korda, tuleb paar hetke oodata, kuni rakendus loob vajalikud pisipildid. Infot piltide kohta näeb pisipiltide all. Seda, millist infot seal näidatakse, saad seadistustedialoogis ( Seadistused &digikam;i seadistamine ): vali albumite kaart, kus paikneb sektsioon Lisainfo pisipildivaates. Pisipiltidel on ka kohtspikrid, mida näeb siis, kui jätta hiir hetkeks pisipildi kohal seisma. Kohtspikrid annavad teada foto kõige olulisemad omadused, sealhulgas kõik selle sildid, mida sa oled määranud. Seda, milline kohtspikker võib välja näha, näitab pilt eespool osas Peaakna tutvustus. Fotod on &digikam;i tuum ja sisu ning kõik nende ümber keerlebki. Albumid ja sildid lubavad sul oma fotosid korraldaja ja leida just nii, nagu sa seda soovid. Pildiredaktoris saad fotosid vaadata ja neid vajaduse või soovi korral mõnevõrra parandada. Kõiki võimalusi, mida &digikam; pakub, saab kasutada pisipiltidel hiire parema nupuga klõpsates või samu võimalusi menüüribalt menüüst Pilt valides. Pildiredaktori saab vajaliku fotoga avada foto pisipildil topeltklõpsu tehes või pisipildile hiire parema nupuga klõpsates ning kontekstimenüüst käsku Vaata/muuda valides. Fotode redigeerimisest kõneleb lähemalt osa &digikam;i pildiredaktor. Vahel ei pruugi &digikam; pakkuda kõiki võimalusi, mida sa vajad. Foto saab avada mõnes muus rakenduses, kui teha sellel klõps hiire parema nupuga ja valida kontekstimenüüst Ava kasutades alt vajalik rakendus. Rakenduste nimekirja selles alammenüüs kontrollib KDE standardsete failiseoste määratlus antud pildivormingu tüübi kohta. KDE käsiraamatus leiad täpsemad juhised, kuidas muuta failiseoseid, kui sulle vajalikku rakendust ei peaks alammenüüs leiduma. Arvesta, et kui töötled fotot mõnes muus rakenduses, võib tekkida probleeme fotodele kaasatud metaandmetega. Mõned rakendused ei säilita muudetud pildi salvestamisel selle metaandmeid. See tähendab, et kui redigeerid fotot mõne sellise rakendusega, kaotad info foto orientatsiooni, ava ja muu sellise kohta. Pööramiseks on vajalik Kipi JPEG Lossless plugin. Kui see ei ole paigaldatud, saad muidugi fotosid pöörata, aga pead seda tegema pildiredaktoris. Pildiredaktor kasutab pööramiseks teistsugust meetodit ja kuigi sa ei pruugi erinevust tähele panna, võib teatud fotodel pildiredaktori meetodit kasutades tekkida kadusid. Siinkirjeldatud pööramismeetodi puhul kasutatakse Kipi JPEG Lossless pluginat, mille korral originaalpildis mingeid kadusid ei teki. Pildi pööramist võimaldab &digikam; ette võtta kahel viisil. Lihtsaim viis on teha pisipildil klõps hiire parema nupuga, valida kontekstimenüüst Pööra ja selle alammenüüst vajalik pööramisnurk. Paljudel digikaameratel on tänapäeval orientatsioonisensor. See tuvastab pildi tegemise ajal, kuidas sa kaamerat hoiad. Orientatsiooniinfo salvestatakse koos pildiga. See ja muud metaandmed salvestatakse metaandmete sektsioonis, mis kannab nimetus EXIF. Kaamerad võivad ka ise pilte pöörata, kuid nende töötlemisvõime on piiratud, mistõttu on mõttekas sellised toimingud jätta vastavate rakenduste, näiteks digiKami hooleks. Kui kaamera on salvestanud orientatsiooniinfo, saab &digikam; seda kasutada fotode automaatseks pööramiseks, nii et neid näidatakse alati õigesti, kui sa pilte vaatad. Info olemasolul pöörab &digikam; fotosid kohe kõvakettal vastavalt EXIF-info andmetele. Fotosid pööratakse kvaliteedis kadusid kandmata ning orinetatsiooniinfo määratakse normaalseks, nii et ka muud EXIF-võimalusega rakendused oskavad neid korrektselt käsitleda. Selle võimaluse kasutamiseks tee pisipildil klõps hiire parema nupuga ja vali kontekstimenüüst Automaatne pööramine/peegeldamine kaamera pakutud info (EXIF) põhjal. Kaameraliides võib seda teha automaatselt fotode laadimise ajal kaamerast, mis tagab, et sinu fotod on alati õige orientatsiooniga. Kui kaamera sellist infot fotode kohta ei paku, ei tee pööramiskäsk mitte midagi. &digikam; näitab üsna palju metaandmeid fotode kohta. Metaandmed on igasugune info foto kohta, mida ei leidu pildil endal. Metaandmete hulka kuulub näiteks foto tegemise kuupäev. Teatud metaandmeid lisab pildile juba kaamera ise. Need salvestatakse koos pildiga ning selliseid andmeid nimetatakse EXIF-andmeteks. Nende nägemiseks klõpsa pisipildil hiire parema nupuga ja vali kontekstimenüüst käsk Omadused. Metaandmeid võib fotole lisada aga ka &digikam;. Metaandmeteks on näiteks kommentaarid ja sildid, mille alusel &digikam; aitab sul fotosid hallata. Foto kommentaare ja silte saab redigeerida, kui klõpsata pisipildile hiire parema nupuga ja valida kontekstimenüüst Muuda kommentaare ja silte. Kui sul ei ole just väga head põhjust lisada kommentaare fotode JPEG COM-väljale, oleks arvatavasti mõttekam kommentaare lisada kommentaaride ja siltide dialoogis. Paraku pole olemas standardset kohta, kuhu kommentaarid salvestada. Mõned rakendused kasutavad JPEG COM-välja, aga see käib ainult JPEG-piltide kohta. Teised rakendused salvestavad kommentaarid EXIF-väljale, aga see on piiratud ainult JPEG- ja TIFF-piltidega. &digikam; salvestab kommentaarid omaenda sisemisse andmebaasi, mis võimaldab kõiki pildi- ja videovorminguid ühtmoodi käsitleda.

Kommentaaride redigeerimine võib olla päris tüütu. Kommentaaride ja siltide dialoog muudab selle veidi hõlpsamaks, võimaldades liikuda fotode vahel ilma neid kogu aeg uuesti valimata. Selleks ava kommentaaride ja siltide dialoog esimese fotoga, mida soovid kommenteerida, ning seejärel kasuta fotode vahel liikumiseks nuppe Edasi ja Tagasi. Metaandmeid, mida &digikam; võib sulle näidata, on mitut laadi. Kõiki neid saab näha, kui klõpsata fotole hiire parema nupuga ja valida kontekstimenüüst Omadused. Selles dialoogis leiad üldist infot aktiivse pildi kohta, näiteks selle suuruse ja salvestamise asukoha kõvakettal.

Selles dialoogis näeb EXIF-näitaja pakutavat infot (EXIF-info näitajast räägib lähemalt vastav osa).

Selles dialoogis näeb pildi histogrammi. Histogrammidest räägib lähemalt vastav osa.

Nagu kommentaaride ja siltide redigeerimise dialoogis, saad ka siin vähese vaevaga liikuda piltide vahel, kui kasutad nuppe Edasi ja Tagasi. Foto failinime saab muuta, kui klõpsata pisipildile hiire parema nupuga ja valida kontekstimenüüst Nimeta ümber. Pane tähele, et faililaiendit (.jpg, .tif jne.) ei tohiks muuta. Foto kustutamisel viskab &digikam; selle KDE prügikasti. Kui soovid selle asemel foto kohe lõplikult hävitada, tuleb selline võimalus lubada. Selleks vali menüükäsk Seadistused &digikam;i seadistamine ning ilmuvas dialoogis kaart Muud. Kaardi ülaosas on valikud, millega saab määrata, kuidas ja mida tehakse foto kustutamisel. Foto kustutamiseks klõpsa hiire parema nupuga pisipildile ja vali kontekstimenüüst käsk Kustuta. Fotodee sildistamine on võimas ja paindlik viis oma fotosid korraldada ja katalogiseerida. Sildid on omamoodi pealkirjad, mida saab rakendada konkreetsetele fotodele. Kui fotole on silt lisatud, saab seda fotot leida vastavat silti valides.

Sildi valimisel näidatakse kõiki antud sildiga tähistatud fotosid. Sildid võib seada hierarhiasse. See võimaldab silte loogiliselt organiseerida. Samuti saab sel mole "Minu siltide" nimekirja teatud osasid avada või sulgeda, et leida hõlpsamini üles just parajasti vajalikud sildid. Kui valid puus sildi, mis sisaldab alamsilte, ei näita &digikam; vaikimisi alamsiltidega fotosid. Kui soovid, et näidatakse kõiki aktiivse sildi alamsiltidega tähistatud fotosid, võid seda käitumist muuta. Selleks vali menüükäsk Seadistused&digikam;i seadistamine, ilmuvast dialoogist kaart Albumid ning märgi ära Elementide näitamine alamsiltides. Uusi silte saab lisada kas hiire parema nupuga pealkirjale "Minu sildid" klõpsates või klõpsuga olemasolevale sildile. Mõlemal juhul tuleb kontekstimenüüst valida Uus silt. Kui klõpsad uue sildi lisamiseks olemasoleval sildil, lisatakse uus silt selle alamsildina. Sildi saab kustutada hiire parema nupu klõpsuga sildile, mida soovid kustutada, ning kontekstimenüüst käsku Kustuta valides. Sildi kustutamisel ei kustutata sellega tähistatud fotosid, fotod lihtsalt kaotavad sildi. Sildi asukohta puus võib muuta lihtsalt silti vajalikku kohta lohistades. Seejärel ilmub menüü, mis pakub võimaluse silti liigutada. Üks silt saab puus korraga asuda ainult ühes kohas. Sildi omaduste määramiseks klõpsa hiire parema nupuga sildile ja vali Muuda sildi omadusi. Sildi omaduste dialoogis saab muuta sildi nime ja ikooni, millega seda tähistatakse nimekirjas "Minu sildid". Enne seda, kui saad kasutada kõiki &digikam; avaraid võimalusi, mis kaasnevad sildistamise võimalusega, tuleb mõistagi fotod sildistada. Seda saab teha kahel viisil. Kui oled leidnud fotod, mida soovid sildistada, võid need lohistada vajalikule sildile nimekirjas "Minu sildid" või siis teha pildiaknas valitud fotodel klõps hiire parema nupuga ja valida kontekstimenüüst Omista silt. Fotole võib omistada nii palju silte kui süda lustib. Fotot näeb siis, kui valid mõne sildi, mis on antud fotole määratud. Sel moel võid määrata sildi igale fotol olevale isikule kui ka foto tegemise kohale, sündmusele jne.

Kui oled foto sildistanud, on sildi nimi pildiaknas näha pisipildi all. Sildi saab fotolt eemaldada hiire parema nupu klõpsuga fotole ja kontekstimenüüst Eemalda valides. Selles menüüs on näha ainult need sildid, mis on antud fotole omistatud. Kaameraliides võimaldab laadida kaameral olevad fotod otse &digikam; albumisse. Kaameraliidese saab avada menüüst Kaamera seadistatud kaamerat valides. Seda, kuidas seadistada &digikam; kasutama oma kaamerat, tutvustab lähemalt osa Kaamera seadistamine.kuni olgu Kaamera. Kaameraliides ei ole siiski ainuke võimalus fotode lisamiseks &digikam;i. Seda, kuidas importida juba kõvakettal leiduvaid fotosid, tutvustab lähemalt osa Foto lisamine albumisse. Digikaamera kasutamiseks &digikam;iga ühenda kaamera arvutiga, vali kaameras piltide näitamise režiim ja lülita kaamera sisse. Kaameraliidese käivitamisel üritatakse luua ühendus kaameraga. Mõne kaamera korral võib ühendumine võtta omajagu aega. Ühendumise järel ilmub nähtavale indikaator Valmis ning näidatakse kõigi kaameras leiduvate fotode pisipilte. Mõned kaamerad ei paku fotode jaoks pisipilte, sellisel juhul on näha ainult failinimed ja fotode ikoonid.

Enne fotode allalaadimist arvutisse on mõistlik uurida fotode infot. Fotode omaduste dialoogi saab kaameraliidese kontekstimenüüst avada käsuga Omadused.

Dialoog näitab faili omaduste infot, mida kaamera seesmiselt iga foto kohta salvestab. Vastav kirje märgib ka seda, kas foto on juba arvutisse laaditud. Pane tähele, et mitte kõik digikaamerad ei paku sellist infot. Kõige lihtsam on fotosid alla laadida klõpsuga nupule Laadi alla ja sealt Laadi kõik alla valides. Seejärel laaditakse kõik kaameras leiduvad fotod &digikam; ühte albumisse. Allalaadimine ei eemalda fotosid kaamerast. Enne seda, kui hakata fotosid kaamerast kustutama, oleks alati mõistlik kontrollida, kas need on korralikult albumisse laaditud. Kui sa ei soovi alla laadida kõiki fotosid, vali tavapäraseid KDE valikumeetodeid kasutades need fotod, mida soovid alla laadida. Kui oled fotod valinud, klõpsa nupule Laadi alla ja vali sealt Laadi valitud alla. Võimalus Laadi valitud alla ei ole kasutatav, kui ühtegi fotot pole valitud. Nupud Laadi kõik alla või Laadi valitud alla avavad dialoogi, kus saab valida sihtalbumi, millesse fotod salvestatakse. Dialoogis näidatakse olemasolevate albumite nimekirja, mis on järjestatud kataloogide kaupa (albumite sortimisjärjekorrast räägib lähemalst osa Minu albumid). Vali nimekirjast album ja klõpsa OK.

Kui soovid luua uue albumi, kuhu kaamerast fotod laadida, klõpsa nupule Uus album. Uus album luuakse selle albumi alamalbumina, mis on parajasti olemasolevate albumite nimekirjas valitud. See tähendab, et kui sa ei soovi uut albumit seada mõne senise albumi alamalbumiks, pead kõigepealt valima nimekirjas esikohal seisva kirje "Minu albumid", enne kui hakata uut albumit looma. Kui oled sihtalbumi valinud, klõpsa OK ning &digikam; tõmbab fotod kaamerast valitud albumisse.

Kui allalaadimine läks edukalt, võid asuda fotosid kaamerast kustutama. Kõik fotod saab kustutada klõpsuga nupule Kustuta Kustuta kõik . Kui soovid kustutada ainult osa fotosid, vali need, mida soovid kustutada, ja klõpsa nupule Kustuta Kustuta valitud. Arvesta, et kaamerast kustutatud fotot ei ole enam kuidagi võimalik taastada. Fotosid ei visata KDE prügikasti, vaid need eemaldatakse täielikult ja lõplikult. Seepärast on enne foto kustutamist kaamerast mõistlik vähemalt kord või isegi rohkem kontrollida, et see on ikka korralikult &digikam; albumisse laaditud. Kaamerad ei anna enamasti fotodele kuigi tähenduslikke failinimesid. Sageli võetakse vanad failinimed uuesti kasutusele, kui foto on kaamerast kustutatud. See võib tekitada failinimede konflikte, kui laadid mitmel korral fotosid ühte ja samasse albumisse. Samuti on mõttekas lisada fotole info selle tegemise kuupäeva ja kellaaja kohta.

&digikam; võib kaameras leiduvat infot foto kuupäeva ja kellaaja kohta kasutades fotod automaatselt ümber nimetada. Selleks klõpsa kaameraliideses nupule Muud. Kaameraliides näitab seepeale mõningaid lisavalikuid. Vali Nime kohandamine ja kirjuta siis just selline failinime eesliide, nagu soovid. Seejärel võid soovi korral lisada kuupäeva ja kellaaja ning järjekorranumbri. Järjekorranumbril on mõte ennekõike siis, kui sinu kaamera võimaldab väga kiiresti järjestikuseid võtteid teha. Sel juhul võib kahel fotol olla täpselt ühesugune kuupäev ja kellaaeg. Uut failinime, mida &digikam; kasutab allalaaditud fotode jaoks, näeb kaamera pakutud nime all pisipildivaates. Ümbernimetamise seadistused jäetakse meelde ning neid kasutatakse ka järgmine kord, kui avad kaameraliidese. &digikam; suudab ära kasutada infot, mida kaamera foto tegemise ajal salvestab enda orientatsiooni kohta, ning pöörata automaatselt allalaaditav pilt õigesse asendisse. Sellist infot ei edasta siiski mitte kõik kaamerad. Täpsemalt räägib sellest, millist infot kaamerad fotodele lisavad, osa Foto metaandmed, omadused ja histogramm. Automaatne pööramine on vaikimisi sisse lülitatud ning kui sinu kaamera vastavat infot ei edasta, jätab &digikam; foto esialgsesse asendisse, Kui soovid automaatse pööramise välja lülitada, klõpsa nupule Muud ja eemalda märge dialoogi allosas olevast kastikesest Automaatne pööramine. Kui kaamera edastab infot foto tegemise kuupäeva kohta, võib &digikam; selle põhjal allalaadimisel luua sihtalbumis automaatselt vastavad alamalbumid. Neile antakse nimeks vastavad kuupäevad. Kõik ühe kuupäevaga fotod salvestatakse ühte alamalbumisse. Sellist infot ei edasta siiski mitte kõik kaamerad. Täpsemalt räägib sellest, millist infot kaamerad fotodele lisavad, osa Foto metaandmed, omadused ja histogramm. Vaikimisi ei ole see võimalus sisse lülitatud ning &digikam; laadib pildid sinu valitud albumisse. Kui soovid aga seda võimalust kasutada, klõpsa nupule Muud ja märgi dialoogi allosas ära kastike Fotode allalaadimine automaatselt loodud alamalbumitesse. &digikam;i koosseisu kuulub kiire pildiredaktor, mis pakub mõningaid lihtsamaid pilditöötlusvahendeid. Pildiredaktoriga saab oma fotosid vaadata ning neid parandada ja muuta. Pildiredaktori saab avada kas topeltklõpsuga pisipildile pildiaknas või pisipildile hiire parema nupuga klõpsates ja kontekstimenüüst Vaata/muuda valides. Pildiredaktor pakub mitmeid tööriistu, millega saab fotosid töödelda. Mõningaid tööriistu pakuvad &digikam;i pluginad, mistõttu mitte kõik tööriistad ei pruugi sinu distributsioonis vaikimisi saada olla. Täpsemalt räägib &digikam;i pildiredaktori pluginatest osa Pildiredaktori seadistamine.

Pildiredaktori aknas on järgmised elemendid: All asub olekuriba, mis näitab failinime, antud faili numbrit, suurendustaset ja pildi suurust. Ülal asub menüüriba ja selle all tööriistariba, mis võimaldab kiiret ligipääsu sagedamini vajaminevatele funktsioonidele. Pildiredaktori tööriistariba (1): esimene aktiivse albumi pilt. (2): eelmine pilt. (3): järgmine pilt. (4): viimane aktiivse albumi pilt. (5): muudetud pildi salvestamine. (6): viimase toimingu tagasivõtmine. (7): viimase toimingu uuestitegemine. (8): näidatava pildi taaslaadimine kõvakettalt. (9): pildi suurendamine. (10): pildi vähendamine. (11): automaatsuurenduse lülitamine (valitud pilt sobitatakse aknasse). (12): näidatava pildi pööramine. (13): pildi kärpimine valitud piirkonna suuruseni. Pildiredaktori redigeerimisfunktsioonid muudavad sinu fotosid. Originaalfotoga ei võeta siiski midagi ette enne seda, kui valid menüükäsu FailSalvesta või klõpsad tööriistaribal nuppu Salvesta- Arvesta, et kui oled muudatused salvestanud, ei ole originaalpildi taastamine enam võimalik. Seepärast oleks parem teha fotost enne selle muutmist koopia. Seda saab teha näiteks menüükäsuga Fail Salvesta kui. Enne seda, kui oled foto salvestanud, võid originaalpildi alati taastada menüükäsuga Fail Lähtesta või klõpsuga tööriistariba nupule Pildiredaktori tagasivõtmise nupp Lähtesta. Sellisel juhul kaotad kõik muudatused, mida oled fotoga ette võtnud pärast viimast salvestamist. Peaaegu kõike, mida sa pildiredaktoris ette võtad, saab tagasi võtta ja uuesti teha. Viimase toimingu saab tühistada menüükäsuga RedigeerimineVõta tagasi ning uuesti sooritada käsuga RedigeerimineTee uuesti. Kui sul läheb neid käske sageli vaja, võid kasutada kiirklahve: Ctrl+Z võtab viimase toimingu tagasi, Ctrl+Shift+Z sooritab selle uuesti. Võimalike tagasivõtmiste/uuestitegemiste nimekirja nägemiseks klõpsa vastavale ikoonile hiire vasaku nupuga ja hoia nuppu mõni hetk all. Kui valid ilmuvast menüüst mõne kirje, võetakse tagasi või tehakse uuesti kõik toimingud kuni valitud toiminguni. Pärast pildiredaktori käivitamist saad samas albumis või sama sildiga fotode vahel liikuda tööriistariba navigeerimisnuppe või menüüs Fail leiduvaid käske kasutades. Kui oled parajasti näidatavat fotot muutnud, küsitakse enne uue foto laadimist, kas soovid muudatused salvestada. Fotosid saab suurendada ja vähendada tööriistariba nuppudega Pildiredaktori suurendusnupud või vastavate kirjetega menüüs Vaade. Kui soovid mahutada foto aknasse, kasuta tööriistariba nuppu Automaatsobitusega suurendus Pildiredaktori automaatsobituse nupp . VaadeLülitu täisekraanile võimaldab vaadata fotot täisekraanil. Sealt saab tavalise vaate taastada vajutusega klahvile Esc. Vaikimisi näidatakse tööriistariba isegi täisekraani korral. Kui eelistad seda mitte näha, lülita see välja &digikam;i seadistustedialoogis, mille saab avada &digikam;i peaaknast (vaata osa Pildiredaktori seadistamine). Foto mõningaid omadusi saab vaadata vastavate kirjetega menüüs Pilt. Foto kommentaare saab redigeerida menüükäsuga PiltMuuda kommentaare ja silte. Uued kommentaarid ja sildid jäetakse foto sulgemise järel meelde ka siis, kui sa fotot ei salvesta. Täpsemalt räägib kommentaaride ja siltide dialoogist osa Siltide ja kommentaaride redigeerimine. EXIF tähendab laiendatud vahetusvormingut (EXtended Interchange Format). See loodi spetsiaalselt digikaamerate tarbeks. EXIF lubab salvestada foto kohta üsna palju infot, mis kirjeldab nii kaamerat, millega foto tehti, kui ka mitmeid foto tegemise ajal kehtinud seadistusi (muu hulgas ka kuupäev ja kellaaeg). Samuti saab sellesse lisada pisipildi. Täpsemalt räägib sellest, millist infot on võimalik pildile lisada, osa Foto metaandmed ja omadused. EXIF vorming koosneb mitmest niinimetatud pildifaili kataloogide sektsioonist (Image File Directories, IFD). Tavaliselt on sektsioonid järgmised: 0: foto üldinfo. 1: põimitud pisipildi info. EXIF: foto laiendatud info. GPS: võtte ajal kaamerale teadaolev globaalse positsioneerimissüsteemi (GPS) info. Interoperability: info erinevate EXIF-teostuste omavaheliste suhete kohta. Thumbnail: põimitud pisipilt. Foto EXIF-infot saab vaadata menüükäsuga Pilt Omadused ning ilmuvas dialoogis kaarti EXIF valides. EXIF-info näitaja on puhtinformatiivne, selles ei saa mingil moel EXIF-info sektsioone muuta.

EXIF-info sektsioone võib näidata erineva täielikkusega: Lihtne: näidatakse ainult EXIF-sektsiooni. Täielik: näidatakse kõiki sektsioone, välja arvatud pisipildisektsioon. Mõned tootjad on lisanud omaenda EXIF-sektsioone (näiteks Canon, Fujifilm, Nikon ja Sigma). Sellisel juhul näeb juhul, kui valida tasemeks Täielik, ka kaamera tootja ja mudeli kohta käivat infot. EXIF-info näitaja pakub näidatavate EXIF-andmete kohta ka täpsemat infot. Vali mõni kirje ning vaata täpsemat infot abivõimalusega "Mis see on?" Faili omadusi saab vaadata menüükäsuga Pilt Omadused ja dialoogis kaarti Üldine valides. Seal näeb foto pisipilti, üldist infot foto ja faili kohta ning &digikam;i metaandmeid. Kui sind huvitab foto üksikasjalik histogramm, saab seda näha menüükäsuga Pilt Omadused ja kaarti Histogramm valides. Foto histogramm näitab iga värvi kogust fotol ning nende erinevat amplituudi. Kui sulle tundub, et värvid sinu fotol pole päris paigas, aitab histogramm selgusele jõuda, kus ja mis on valesti. Histogrammi näitaja näitab infot aktiivse pildi värviväärtuste statistilise jaotuse kohta. See on puhtinformatiivne, dialoogis ei saa kuidagi fotot mõjutada. Kui soovid histogrammi põhjal fotot korrigeerida, tuleb kasutada värvitasemete kohendamise pluginat. See plugin on osa DigiKami pildipluginate projektist. Täpsemalt räägib pluginate kasutamisest &digikam;is osa Seadistamine.

Pildi saab lahutada punaseks, roheliseks, siniseks ja alfakanaliks. Alfakanal on pildi läbipaistvust toetav kiht (näiteks PNG- või GIF-piltidel). Kõik kanalid toetavad intensiivsustasandeid 0 kuni 255 (täisarvulised väärtused). Nii on must piksel kõigil kanalitel 0, valge piksel aga 255. Läbipaistev piksel on alfakanalil 0, läbipaistmatu 255. Histogrammi näitaja võimaldab näha kõiki kanaleid eraldi: Intensiivsus: näidab heledusväärtuste jaotust. Punane, Roheline, Sinine: vastavalt punase, rohelise ja sinise kanali intensiivsustasemete jaotus. Alfa: läbipaistvustasemete jaotus. Kui kiht on täiesti läbipaistmatu või täiesti läbipaistev, koosneb histogramm ühestainsast tulbast vasakus või paremas servas. Värvid: punase, rohelise ja sinise kanali histogrammide näitamine üksteise peal, mis lubab kogu värvijaotuse infot ühekorraga näha. Selles režiimis saab histogrammi esiplaani värvi valida valikuga Värvid. Valikuga Renderdamine saab määrata, kas histogramm näitab terve pildi või ainult valitud osa andmeid. Seda saab kasutada ainult siis, kui pildiredaktoris on pildil valitud mõni piirkond. Valik Skaala lubab histogrammi esitada kas lineaarset või logaritmilist Y-telge kasutades. Digikaamera piltide puhul on enamasti mõttekas valida Lineaarne. Kuid piltidel, kus on märkimisväärseid ühesuguse värviga alasid, domineerib lineaarsel histogrammil sageli üksainus tulp. Sellisel juhul on ülevaatlikum võimalus Logaritmiline. Pildi analüüsi, mida näitab dialoogi allosas sektsioon Statistika, saab piirata väärtuste vahemikke muutes. Vahemiku saab määrata kahel viisil: Klõpsa histogrammil ja lohista hiirega ala madalaimast tasemest kõrgeimani just nii suureks, kui soovid. Kasuta histogrammi all olevaid kerimisnuppe. Vasakpoolne määrab kindlaks vahemiku alumise ja parempoolne ülemise raja. Histogrammi näitaja allosas näeb statistikat valitud vahemiku kanaliväärtuste jaotuse kohta. Statistika koosneb järgmistest elementidest: Keskmine. Standardhälve. Histogrammi valitud osa mediaan. Pildi pikslite arv. Arv, mille väärtused langevad valitud vahemikku. Protsent, mille väärtused langevad valitud vahemikku. Kui valida režiimiks Värvid, uuendatakse seda infot, nii et see kajastab esiplaani värvi statistikat (selle saab valida valikuga Värvid). Histogramm kujutab endast graafilist abivahendit ekraanil näidatava pildi täpsuse hindamiseks. Graafik esindab foto heleduse kolme regiooni: (1): vasakul asuvad tumedad toonid. (2): keskel asuvad keskmised toonid. (3): paremal asuvad heledad toonid.

Graafiku jaotus kõigi oma tippudega näitab, kas pilt on liiga tume, liiga hele või korralikult tasakaalus. Alasäritusega foto korral on heledus histogrammil koondunud peamiselt graafiku vasakusse serva.

Korraliku säritusega fotol on heledus kõige enam koondunud graafiku keskossa

Ülesäritusega foto korral on heledus koondunud peamiselt graafiku paremasse serva.

Oluline: mitte kõigil fotodel ei pruugi heledus koonduda histogrammi keskossa. Väga suurel määral sõltub see sellest, mida on fotol kujutatud. Vahel võib tipu sattumine histogrammi ühte või ka mõlemasse serva olla just õige ja vajalik. Histogrammi põhjal saab üpris usaldusväärselt otsustada, kas foto on korralikult säritatud või mitte. Kui histogramm näitab ala- või ülesäritust, saab foto parandamiseks kasutada särituse korrigeerimise tööriista. Foto kärpimine on väga levinud toiming ning pildiredaktoris on see imelihtne. Foto kärpimiseks joonista lihtsalt hiire vasakut nuppu all hoides vajaliku kujuga ristklik näidatavale fotole. Hiirt liigutades tekib valikut tähistav punktiirjoon.

Hiirenuppu vabastades muutub foto kärbitav ala tumedaks. Nii võid paremini näha, milline pilt pärast kärpimist välja hakkab nägema. Kärbitava ala suurust saab muuta ristküliku nurki lohistades, kui aga soovid, võid joonistada hoopis uue ristküliku. Kui oled vajaliku ala paika pannud, klõpsa tööriistaribal nupule Pildiredaktori kärpimisnupp ning pilt kärbitaksegi. Kärbitud foto salvestamiseks kasuta menüükäsku Fail Salvesta või Fail Salvesta kui. Proportsionaalse kärpimise tööriist võimaldab märksa enamat. Digipilte redigeerides on sageli vaja anda sellele formaat, mis sobiks näiteks fotoalbumile. Digikaamera pilti välja trükkides ja seda siis fotoalbumisse panna üritades märkad enamasti, et kaamera kasutab teistsugust laiust või kõrgust kui tavaline film, mistõttu digipilte tuleb tihtipeale kärpida vastavalt eelnevalt määratud proportsioonile (standardsed fotoproportsioonid on näiteks 5:7 ja 2:3).

Eelvaatluse alal saad asetada kärpimisristküliku just nii, et lõpp-pildile jääks vajalik ala. Ristkülik kasutab proportsiooni, mille saab kindlaks määrata dialoogi allosas. Ristküliku suurust muutes ja seda liigutades jääb proportsioon alati samaks. Proportsionaalse kärpimise dialoogis saab määrata orientatsiooniks kas püstpaigutuse või rõhtpaigutuse. Püstpaigutuse puhul on suurem kõrgus, rõhtpaigutuse korral laius. Proportsionaalsel kärpimisel kasutatakse suhtelist proportsiooni. See tähendab, et proportsioon ei muutu sellest sõltuvalt, kas kasutad mõõtmiseks tolle või sentimeetreid, ning see ei määra kindlaks füüsilist suurust. Allpool toome ära traditsiooniliste fotopaberi suuruste ja proportsionaalse kärpimise tööriista suhete vastavuse. Fotopaberi standardsuurused Proportsionaalne kärpimine 10x15cm 20x30cm 30x45cm 3.5x5" 4x6" 8x12" 12x18" 16x24" 20x30" 2:3 6x8cm 15x20cm 18x24cm 30x40cm 3.75x5" 4.5x6" 6x8" 7.5x10" 9x12" 3:4 20x25cm 40x50cm 8x10" 16x20" 4:5 15x21cm 30x42cms 5x7" 5:7 21x30cm 42x60cms 7:10 Abijoonte näitamise valik võimaldab fotosid täpsemini töödelda. Abijooned kujutavad endast võrgustikku, mis jagab pildi igas suunas kolmeks (seega kokku 9 osaks). Nende proportsioon sarnaneb kuldlõikele ning on tuletatud inimsilma vaatevälja omadustest. Abijoontega tekkivad osad võimaldavad väga täpselt näha pildi olulisi piirkondi. Sama võttega saab määrata horisondi positsiooni ning maa ja taeva proportsiooni.

Pildi vaatamisel ei lange tähelepanu tavaliselt mitte selle keskele, vaid kõigepealt liigub pilk ülal vasakult paremale, sealt alla vasakule ning uuesti paremale. Vaataja ise seda tavaliselt ei teadvusta, kuid uuringud on pilgu sellise liikumise väga hästi kindlaks teinud. Usutavasti on see seotud läänemaailmas levinud lugemisviisiga. Fotograafi seisukohalt on seepärast oluline juhtida vaataja tähelepanu foto põhiteemale, mille juures tuleb aga arvestada seda, kuidas liigub inimese pilk. Dialoogi allosas asuva nupuga Maks. proportsioon saab valikuala muuta maksimaalselt suureks vastavalt valitud proportsioonile ja orientatsioonile. Kui foto suurus ei sobi, saab vastava tööriistaga selle suurust muuta. Selleks vali menüükäsk TeisendusMuuda suurust ning määra vajalikud mõõtmed. Dialoog näeb välja selline:

Foto suuruse muutmise tööriist kasutab pikslite korrigeerimiseks lineaarse interpolatsiooni meetodit. Kui soovid väikest pilti suurendada ja kvaliteeti säilitada, siis kasuta pigem foto suurendamise tööriista. Seda pakub pluginana digiKami pildipluginate projekt ja kui see on paigaldatud, saab selle avada menüükäsuga TeisendusSuurendamine. Täpsemalt tutvustab seda tööriista foto suurendamise käsiraamat. Kui foto orientatsioon pole õige, on seda võimalik peegeldada või pöörata õigesse asendisse vastava tööriistaga, mida saab kasutada menüükäskudega Teisendus Pööra ja Teisendus Peegelda. Peegeldades saab pilti horisontaalselt või vertikaalselt pöörata nagu mängukaarti. Pööramine võimaldab pilti pöörata 90 kraadi päri- või vastupäeva või 180 kraadi. Samuti saab valida kas püst- või rõhtpaigutuse. Veelgi enamaid võimalusi pakub vaba pööramise tööriist. Seda pakub pluginana digiKami pildipluginate projekt ja kui see on paigaldatud, saab selle avada menüükäsuga TeisendusVaba pööramine. Täpsemalt tutvustab seda tööriista vaba pööramise käsiraamat. Punasilmsus tekib enamasti siis, kui inimesi pildistatakse välklampi kasutades. Punane on sel juhul silma tagapõhja peegeldus, mis tekib seepärast, et silm ei jõua piisavalt kiiresti välgule reageerida. Punasilmsust saab korrigeerida, kui valida pildil vajalik ala (see käib nii, nagu kirjeldasime eespool kärpimisest rääkides). Seejärel vali menüükäsk Parandus Punasilmaefekti vähendus.

Kui kaamera fookus pole täpne või kaamera pildi tegemise ajal liigub, tekib fotole hägu. Kui seda on palju, ei ole tõenäoliselt ühestki tehnikast suuremat kasu. Kui seda on aga mõõdukalt, on enamasti võimalik pilti parandada. Mõnikord võib piisata pildi parandamiseks teravustamistööriistast, mille saab avada menüükäsuga Parandus Teravusta.

Sellega tuleb siiski olla ettevaatlik, sest muidu võib tulemus välja näha päris ebaloomulik: teravustamine suurendab servade näivat teravust fotol, kuid samas suureneb ka müra. Uduse pildi teravustamiseks on tihtipeale kasulikum niinimetatud teravustamismask. Seda pakub pluginana digiKami pildipluginate projekt ja kui see on paigaldatud, saab selle avada menüükäsuga TeisendusTeravustamismask. Täpsemalt tutvustab seda tööriista teravustamismaski käsiraamat.

Foto tegemisel kesise valgusega või väga kiire säriajaga ei saa kaamera piisavalt andmeid, et hinnata iga piksli tegelikku värvi ning seetõttu tundub foto olevat teraline. Teralisust saab "mahendada" pilti hägustades, kuid sellega kahaneb ka teravus. Kui teralisus ei ole väga suur, on arvatavasti kõige mõistlikum kasutada müra vähendamise filtrit. Seda pakub pluginana digiKami pildipluginate projekt ja kui see on paigaldatud, saab selle avada menüükäsuga ParandusMüra vähendamine. Täpsemalt tutvustab seda tööriista müra vähendamise käsiraamat.

Mõnikord võib sinu ees aga seista sootuks vastupidine probleem: pilt on liiga terav. Selle lahendamiseks tuleb pilti veidi mahendada ehk lisada sellele hägu. Õnneks on hägu lisamine märksa lihtsam kui selle eemaldamine. Vastava tööriista saab avada menüükäsuga Parandus Pehmenda. Paremal asuv eelvaatlus näitab kohe, milline on hägu lisamise tulemus.

Digikaameratel on sageli probleeme valgustusega ning seepärast võib tihti tekkida soov foto värve, kontrasti ja heledust parandada. Kui sind see huvitab, võid eksperimenteerida tööriistadega, mille leiad menüüst Parandus Värvid. Kõik tööriistad näitavad eelvaatluses kohe, milline on sinu tehtud muudatuste mõju. Kui need sind rahuldavad, klõpsa OK ning muudatused rakendataksegi.

Kui pilt on luitunud (see võib kergesti juhtuda eredas valguses pildistades), katseta tooni, küllastuse ja heleduse töööriista, kus saab liuguritega muuta nii pildi tooni, värviküllastust kui ka heledust. Küllastuse suurendamine annab tõneäoliselt pildile parema väljanägemise. Mõnikord on mõttekas ühtlasi korrigeerida heledust (heledus on siin sama, mis heledus heleduse, kontrasti ja gamma tööriistas, ainult et need koosnevad erinevatest punase, rohelise ja sinise kanali kombinatsioonidest). Kui foto on tehtud vähese valgustuse tingimustes, on probleem vastupidine: liiga suur värviküllastus. Ka sel juhul kulub tooni ja küllastuse tööriist marjaks ära, ainult et värviküllastust tuleb vähendada, mitte suurendada. Eelvaatluses näed kohe, kuidas tehtud muudatused fotot mõjutavad. Kui tulemus sind rahuldab, klõpsa OK ning fotot muudetaksegi.

Normaliseerimine, Võrdsustamine, Automaattasemed ja Võimenda kontrasti (need võimalused leiad menüüst Parandus) üritavad automaatselt määrata parimad värvitasemed. Tõenäoliselt on mõttekas neid proovida ja vaadata, kas tulemus sind rahuldab. Normaliseerimine: selle meetodiga skaleeritakse valitud pildi heledusväärtused, nii et tumedaim punkt muutub mustaks ja heledaim punkt nii heledaks kui võimalik ilma tooni muutmata. See kujutab endast tihtipeale "võluvitsa", kui pilt on liiga tuhm või luitunud. Võrdsustamine: selle meetodiga kohendatakse värvide heledust kogu valitud pildil, et väärtuskanali histogramm oleks võimalikult lame (see tähendab, et iga võimalik heledusväärtus esineks enam-vähem samas arvus pikslites kui mis tahes muu väärtus). Vahel võimaldab võrdsustamine imepäraselt pildi kontraste rõhutada. Vahel aga on tulemuseks täielik kaos. See on väga võimas võimalus, mis võib pildiga imet teha või selle sootuks hävitada. Automaattasemed: selle meetodiga maksimeeritakse punase, rohelise ja sinise kanali toonivahemik. See määrab kindlaks pildi tumedate ja heledate toonide piirväärtused ning kohandab punast, rohelist ja sinist kanalit, et need hõlmaks kogu histogrammi. Võimenda kontrasti: selle meetodiga tugevdatakse pildi RGB-väärtuste kontrasti ja heledust, võimendades ehk venitades madalaima ja kõrgeima väärtuse täisvahemikku ning kohendades kõike, mis nende vahele jääb. See annab paremaid tulemusi ainult luitunud fotode korral ja võib olla päris hea abivahend kesiste fotode parandamisel. Mis tahes muudatusi ei rakendata lõplikult enne seda, kui sa foto salvestad. Kõige lihtsam on kasutada heleduse, kontrasti ja gamma tööriista. See pole küll kõige võimsam tööriist, kuid väga sageli piisab sellest täiesti sinu vajaduste rahuldamiseks. Eriti kasulik on see üle- või alasäritusega fotode puhul, samas värviprobleemide lahendamisel on sellest vähe abi. Kolme liuguriga saad muuta vastavalt heledust, kontrasti ja gammat. Eelvaatluses näed kohe, millise tulemuse mingi muudatus annab. Kui tulemus sind rahuldab, klõpsa selle rakendamiseks nupule OK.

Kui oled paigaldanud värvitasemete kohendamise plugina (vaata osa Pildiredaktori seadistamine), saab menüüst Parandus valida ka tööriista Parandus Värvid Tasemete kohendamine. See tööriist võimaldab integreeritult näha mitmete tasemete korrigeerimise tulemust, samuti saab tasemeseadistused salvestada korraga paljude fotode jaoks. Sellest on kasu eriti siis, kui sinu kaamera või skänner tekitab sageli ühesuguse vea ning sa soovid seda alati ühtmoodi parandada. Täpsemalt räägib sellest pluginast tasemete kohendamise käsiraamat.

Väga võimas säritusprobleemide korrigeerimise vahend on värvikõverate kohendamise plugin, mille saab avada menüükäsuga Parandus Värvid Värvikõverate kohendamine. Selles tööriistas võib klõpsata ning lohistada kontrollpunkte värvikõveral, et nii siduda just oma vajaduste kohaselt sisendheleduse tase väljundheleduse tasemega. Kõverate tööriist teeb kõike seda, mida heleduse, kontrasti ja gamma või värvitasemete kohendamise tööriist, kuid on neist mõlemast märksa võimsam. Ka siin soovitame tutvuda põhjalikuma värvikõverate kohendamise käsiraamatuga, aga vahest kõige lihtsam on seda tundma õppida eksperimenteerides. Lisaks aitab see plugin parandada foto tonaalsust. Kindlasti ära unusta seda, et mida parem on foto ise (hea säritus, kadudeta vorming, 24- või 32-bitine värvisügavus), seda lihtsam on seda veel paremaks muuta. Uuri näiteks väga informatiivse Norman Koreni veebilehekülje Tonal quality and dynamic range in digital cameras sektsiooni "Achieving ultimate tonal quality". DigiKami värvikõverate kohendamise tööriist võimaldab sul just kõike seda saavutada!

Vaikimisi pakub &digikam; mitut lihtsat toonifiltrit. Menüüst Filtrid leiad klassikalised analoogfotograafias kasutatud mustvalget keemilist toonimist matkivad filtrid. Värvitoonimine muudab põhimõtteliselt mustvalge foto ühevärvilist tooni. Rakendamisel saab pilt eakusele viitava sooja ilme. Toome siin ära mõningad näited &digikam;i pakutavast värvitoonimisest: Eelvaatlus Tüüp Originaalpilt Uus-Meremaa maastikuga. Neutraalne mustvalge: mustvalge filmi neutraalse särituse matkimine. Mustvalge rohelise filtriga: simuleerib mustvalget fotot rohelise filtri kasutamisel. See sobib väga hästi välisvõtetele, eriti just vastu taevast tehtud piltidele. Sarnaneb 004 Cokin(tm) rohelisele filtrile. Mustvalge oranži filtriga: simuleerib mustvalget fotot oranži filtri kasutamisel. See parandab omajagu maastiku-, mere- ja õhufotosid. Sarnaneb 002 Cokin(tm) oranži filtriga. Mustvalge punase filtriga: simuleerib mustvalget fotot punase filtri kasutamisel. See loob dramaatilisi taevaefekte ja simuleerib ka päeval tehtud piltidel kuuvalgust. Sarnaneb 003 Cokin(tm) punase filtriga. Mustvalge kollase filtriga: simuleerib mustvalget fotot kollase filtri kasutamisel. Kõige loomulikum toonikorrektsioon, parandab kontrasti. Ideaalne maastiku korral. Sarnaneb 001 Cokin(tm) kollase filtriga. Seepiatoon: annab soojad heledad ja keskmised toonid, lisades samas veidi jahedust tumedatele toonidele - sarnane pleegitamise ja ja seepiatooneris töötlemise tulemusele. Sarnaneb 005 Cokin(tm) seepiafiltriga. Pruun toon: neutraalsem kui seepiatooni filter. Külm toon: matkib kinnistamist külmas toonis mustvalgele paberile (nt. bromiidpaber). Plaatinatoon: matkib traditsioonilist keemilist plaatinatoonimist pimikus. Seleenitoon: matkib traditsioonilist keemilist seleentoonimist pimikus. Filtreid ja eriefekte on märksa rohkem, kui paigaldad täiendavad pildiredaktori pluginad (vaata osa Pildiredaktori seadistamine): vihmapiisad, ülesäritus, söejoonistus jne.

Kui soovid parajasti näidatava pildi trükkida, vali menüükäsk Fail Trüki. See avab standardse KDE trükkimisdialoogi, kus saad enne foto trükkimist veel ühtteist täpsustada. Täpsemalt kõneleb trükkimisest KDEPrinti käsiraamat. &digikam; üritab anda sulle maksimaalse kontrolli selle üle, kuidas rakendus töötab. Sa saad väga paljude valikutega määrata &digikam;i käitumise. Selleks vali menüükäsk Seadistused &digikam;i seadistamine. Seadistustedialoog jaguneb kaheksaks kaardiks, mille vahel saab liikuda klõpsuga dialoogi vasakus servas asuvatele ikoonidele. Albumi seadistustega saab määrata rakenduse peaakna käitumise.

Albumiteegi asukoht on asukoht kõvakettal, kuhu &digikam; salvestab kõik albumid. Kui muudad seda, aga ei liiguta albumeid kõvakettal uude asukohta, arvab &digikam;, et albumeid polegi ning loob uuele asukohale uue andmebaasi. Vanu albumeid ei muudeta, aga kui sa neid kasutada tahad, pead albumiteegi asukoha uuesti vanaks tagasi muutma. Kui sa ei ole just päris kindel, ei tasuks alguses määratud asukohta muutma hakata. Sildi seadistusi selgitab täpsemalt osa Minu sildid. Pisipildivaate lisainfo valikuid kirjeldab täpsemalt osa Pildid. Dialoogi muud valikud peaks olema enesestmõistetavad. Pildifailid võivad oma vormingusse salvestada ka teatud metaandmeid. Neid saab salvestada mitmes standardvormingus. &digikam; suudab lugeda EXIF-vormingus metaandmeid, kui neid peaks failis leiduma. &digikam; suudab ka kirjutada EXIF-infosse kommentaare. Kommentaaride kirjutamine on piiratud JPEG-piltidega.

Nende seadistustega saab määrata, kuidas &digikam; käsitleb põimitud infot. Piltide kommentaarid salvestatakse EXIF-kommentaaridena JPEG-piltidesse: selle märkimisel sünkroniseeritakse kommentaarid, mida lisad oma fotodele, pilti põimitud infoga. See on üsna kasulik, sest sel juhul saavad neid kommentaare vajaduse korral lugeda ka teised foto vaatajad. Ole aga tähelepanelik: kui pildil on juba varem kommentaare, kirjutatakse need üle kommentaaridega, mida kirjutad &digikam;i vahendusel. Pilte ja pisipilte pööratakse vastavalt EXIF-sildile: selle märkimisel kasutatakse orientatsiooniinfot, mille kaamera on lisanud EXIF-infole, ning pööratakse automaatselt fotosid, et need vaatamisel õiges asendis oleks. Pildifaili tegelikult ei pöörata, see valik puudutab ainult pildi näitamist ekraanil. Kui soovid failis asuva pildi püsivalt uude asendisse pöörata, tee selle pisipildil klõps hiire parema nupuga ja vali kontekstimenüüst Automaatne pööramine/peegeldamine kaamera pakutud info (EXIF) põhjal. Seejärel pööratakse pilti kettal ning sildile määratakse uuesti väärtus "normal". Kui sinu kaamera määrab orientatsiooniinfo pidevalt valesti, on arvatavasti mõttekas see valik välja lülitada. EXIF-i orientatsioonisilt seatakse pärast pööramist/peegeldamist normaalseks: automaatse pööramisega korrigeeritakse selliste piltide orientatsiooni, mis on tehtud orientatsioonisensoriga digikaameraga. Kaamera lisab pildi EXIF-andmetele orientatsioonisildi. Pildi kohendamiseks loeb &digikam; selle sildi väärtuse. Kui pöörad pilti käsitsi, osutuvad metaandmed vääraks. Selle valikuga saab aga orientatsioonisildi väärtuseks pärast kohandamist määrata taas "normal". See on päris mõistlik, eriti kui sa peaksid olema pilti tõesti õigesti pööranud... Kui sa ei soovi, et &digikam; pildi pööramise või peegeldamise järel orientatsioonisilti kuidagi muudaks, ära seda valikut märgi. Selles dialoogis saab hallata oma kogude tüüpe. Albumikogusid kirjeldab täpsemalt osa Minu albumid.

&digikam; tunnustab väga paljusid pildifailitüüpe, samuti mõningaid video- ja audiovorminguid. Määramaks, millist tüüpi faile &digikam; peaks püüdma näidata, saad siinsetesse nimekirjadesse faililaiendeid lisada või neid sealt eemaldada. Kõiki faile, mis leiduvad &digikam; albumite kataloogides ega vasta siinmääratud laienditele, &digikam; lihtsalt ignoreerib.

Varem oli pildiredaktor lihtsalt &digikam;i abivahend fotode vaatamiseks, kuid see on kiiresti arenenud päris kasulikuks fotode töötlemise tööriistaks. Siinses dialoogis saab määrata pildiredaktori käitumist.

Kui JPEG-faili muuta ja see uuesti kõvakettale salvestada, tuleb JPEG-fail ümber kodeerida. JPEG-fail kodeerimisel tuleb alati otsustada, millise kvaliteediga seda teha. Paraku ei ole kvaliteediinfo faili salvestatud. See tähendab, et pildiredaktor ei saa muudetud pildi salvestamisel kasutada sama kvaliteeti, mis oli originaalpildil. Pildiredaktori kasutatavat salvestamise vaikimisi kvaliteeti saab muuta liuguriga JPEG kvaliteet (1 on kehv kvaliteet, 100 kõrge kvaliteet ja ilma tihendusega). Valik PNG tihendus võimaldab kahandada PNG-failide suurust. See ei mõjuta pildi kvaliteeti, sest PNG kasutab kadudeta algoritmi. Selle ainus mõju on see, et andmete tihendamiseks ja lahtipakkimiseks kulub vastavalt rohkem või vähem aega. Kui sul on kiire arvuti, võid kasutada suuremat tihendust (1 tähendab väikest tihendust, 9 suurt). TIFF-failide tihendamine võimaldab TIFF-failide tihendamisel kasutada või mitte kasutada Adobe Deflate tihendusalgoritmi. Selle kasutamisel väheneb TIFF-failide suurus. Pildi kvaliteeti see ei mõjuta, sest Adobe Deflate on kadudeta algoritm. Vaikimisi kasutab pildiredaktor fotode näitamisel musta tausta. Kui eelistad, et taust oleks mõnes muus värvis, saad selle siin valida. Samuti on siin võimalik välja lülitada tööriistariba näitamine täisekraanirežiimis. Pildiredaktor pakub omalt poolt ainult mõningaid väga lihtsaid piltide töötlemise vahendeid. Kuid pildiredaktor toetab pluginate kasutamist, mis võimaldab tarvitada märksa rohkem töötlemisvahendeid. Kui oled paigaldanud täiendavad pildiredaktori pluginad, on need näha pildipluginate nimekirjas. Seal saab nende kasutamist ka sisse või välja lülitada. Täpsemat infot pildiredaktori pluginate kohta leiab digiKami pildipluginate projekti koduleheküljelt http://extragear.kde.org/apps/digikamimageplugins. Kipi tähendab KDE pildipluginate liidest (inglise keeles KDE Image Plugin Interface). Seda liidest toetavad mitmed KDE piltide näitamise ja töötlemise rakendused. Selle liidese abil saab &digikam; kasutada paljusid pluginaid, mis on loodud kõigi rakenduste tarbeks, mis vaid suudavad kasutada Kipi liidest.

Kui oled paigaldanud Kipi pluginate paketi, näed siin saadaolevate pluginate nimekirja. Vali need, mida soovid kasutada, ning &digikam; laadib need. Pluginad on näha uute menüükirjetena menüüribal ning pisipiltide kontekstimenüüs. Kiirklahve pluginate toimingutele saab määrata menüükäsuga Seadistused Kiirklahvide seadistamine. Täpsemalt tutvustab Kipi pluginaid Kipi projekti kodulehekülg http://extragear.kde.org/apps/kipi. Dialoogi vasakpoolses osas on parajasti toetatud kaamerate nimekiri. Paremal ülal on automaattuvastuse nupp, millele klõpsamise järel püütakse tuvastada arvutiga ühendada kaamera (kontrolli, et see oleks ikka korralikult ühendatud, sisse lülitatud ning pildinäitamise režiimis). Allpool on pordiseadistused (praegu on toetatud jadaport, USB port ning USB/FireWire).

Vasakul nimekirjas asuvale kaamera nimele klõpsates näidatakse toetatud porte, mille seas saad valida sobiva. Kui on ainult üks toetatud port, valitakse see automaatselt. Paremal all on kast, kus saab määrata jadapordi täpse asukoha. Pane tähele, et USB liidese korral ei ole vaja asukohta määrata. See kast on aktiivne ainult siis, kui valid kaameraloendis USB kaamera. Sellisel juhul tuleb siin anda kaamera ühendamiskoht, milleks tavaliselt on "/mnt/camera" või "/mnt/removable".

Digikaamera kasutamiseks &digikam;iga ühenda kaamera arvutiga, vali kaameras piltide näitamise režiim ja lülita kaamera sisse. Proovi, kas &digikam; suudab kaamera automaatselt tuvastada. Kui ei suuda, tuleb sul mudel ja port käsitsi määrata. Kui oled kaamera seadistanud, klõpsa peaaknas menüüle "Kaamera" ning näed seal oma kaamera nime. Seadistamise ajal võid kaamerale valida sellise nime, nagu ise soovid, ning seda näidatakse siis ka peaaknas menüüs Kaamera. Kui sul on enam kui üks kaamera, võid need kõik lisada. Samas on veel üks äärmiselt mugav võimalus skript, mille leiad aadressilt usbcam.tar.gz. Selle paigaldamisel avatakse digiKam alati, kui ühendad kaamera USB-liidesega. Siin saab määrata digiKami käitumise juhul, kui kustutad foto või albumi. Täpsemalt räägivad sellest osad Foto kustutamine ja Albumi kustutamine. Samuti saab siin välja lülitada käivituslogo näitamise digiKami käivitamise ajal. See võib natuke parandada digiKami käivitamise kiirust.

AltNool vasakule AlbumTagasi Liigub tagasi eelmisesse külastatud albumisse. AltNool paremale AlbumEdasi Liigub edasi järgmisse külastatud albumisse. Edasi saab minna ainult siis, kui oled varem tagasi läinud. CtrlN AlbumUus album Loob uue albumikataloogi. CtrlF3 AlbumMuuda albumi omadusi Võimaldab muuta valitud albumi nimetust, kommentaare ja kogu. Album Ava Konqueroris Avab Konquerori parajasti aktiivse albumi asukohas. CtrlI AlbumImportLisa pildid Võimaldab valida parajasti aktiivsesse albumisse lisatavad pildid. AlbumImportImpordi kataloogid Võimaldab valida parajasti aktiivsesse albumisse lisatavad kataloogid. Tööriistad Import Skaneeri pilte Kipi plugin pildi hankimiseks skännerist. Täpsemalt räägib selles pildihõive käsiraamat. Album Import Töölaua pilt Kipi ekraanipildi tegemise plugin. Täpsemalt räägib selles pildihõive käsiraamat. Album Eksport Arhiveeri CD-le/DVD-le Kipi plugin albumite arhiveerimiseks CD-le või DVD-le K3b abil. Täpsemalt räägib sellest CD-le arhiveerimise käsiraamat. Album Eksport HTML eksport Kipi plugin albumitest HTML-galerii loomiseks. Täpsemalt räägib sellest pildigalerii käsiraamat. Album Eksport Eksport võrgugaleriisse Kipi plugin aktiivse albumi eksportimiseks võrguserverisse. Täpsemalt räägib sellest galerii eksportimise käsiraamat. Album Eksport Trükkimisnõustaja Kipi plugin albumi piltide trükkimiseks. Täpsemalt räägib sellest trükkimisnõustaja käsiraamat. Album Kustuta album/Viska album prügikasti Kustutab valitud albumi ja kõik selle pildid kõvakettalt või viskab prügikasti. CtrlQ AlbumVälju Lõpetab &digikam;i töö SiltUus silt Loob albumite andmebaasis uue sildi. SiltMuuda sildi omadusi Võimaldab muuta aktiivse sildi omadusi. SiltKustuta silt Eemaldab aktiivse sildi albumi andmebaasist. F4 PiltVaata/muuda Avab valitud pildi &digikam;i pildiredaktoris. F3 PiltMuuda pildi kommentaare ja silte Võimaldab muuta valitud pildi kommentaare ja silte. PiltKorrigeeri EXIF-orientatsiooni silti Võimaldab käsitsi muuta valitud pildi EXIF-orientatsiooni silti. AltReturn PiltOmadused Näitab valitud pildi üldisi omadusi, õiguseid, põimitud metaandmeid, EXIF-infot ja histogrammi. Pilt Automaatne pööramine EXIF-info põhjal Kipi plugina menüükirje valitud pildi või piltide automaatseks pööramiseks või peegeldamiseks vastavalt EXIF-orientatsiooni sildile. Täpsemalt räägib sellest JPEG Losslessi käsiraamat. PiltPööra Kipi plugina menüükirje valitud pilti või piltide pööramiseks 90, 180 või 270 kraadi võrra. Täpsemalt räägib sellest JPEG Losslessi käsiraamat. PiltPeegelda Kipi plugina menüükirje valitud pildi või piltide peegeldamiseks horisontaalselt või vertikaalselt. Täpsemalt räägib sellest JPEG Losslessi käsiraamat. PiltTeisenda mustvalgeks Kipi plugin valitud pildi või piltide teisendamiseks mustvalgeks Täpsemalt räägib sellest JPEG Losslessi käsiraamat. PiltSaada pildid e-postiga Kipi plugin piltide saatmiseks sinu eelistatud e-posti rakendusega. Täpsemalt räägib sellest piltide saatmise käsiraamat. PiltKellaaja ja kuupäeva seadmine Kipi plugin valitud pildi või piltide kellaaja ja kuupäeva kohendamiseks. Täpsemalt räägib sellest aja kohendamise käsiraamat. PiltMäära taustapildiks Kipi plugin valitud pildi määramiseks töölaua taustapildiks. Täpsemalt räägib sellest taustapildi käsiraamat. F2 PiltNimeta ümber Võimaldab valitud pildi ümber nimetada. ShiftDelete Pilt Kustuta/Viska prügikasti Kustutab valitud pildid või viskab need prügikasti. CtrlA Valimine Vali kõik Valib kõik parajasti näidatavad pildid CtrlU ValimineTühista kõik valikud Tühistab kõik aktiivse vaate valikud Ctrl* Valimine Inverteeri valik Inverteerib aktiivse valiku Ctrl+ Vaade Suurenda pisipildi suurust Suurendab parajasti aktiivse albumi pisipiltide suurust. Ctrl- Vaade Vähenda pisipildi suurust Vähendab parajasti aktiivse albumi pisipiltide suurust. AlbumidSorteeri albumid Sorteerib kõik &digikam;i albumid kataloogi, kogu või kuupäeva järgi. VaadeSorteeri pildid Sorteerib kõik aktiivse albumi pildid nime, asukohta, kuupäeva või failisuuruse järgi. Album Otsi topeltpilte Kipi plugin topeltpiltide leidmiseks albumite andmebaasis. Täpsemalt räägib sellest topeltpiltide otsimise käsiraamat. TööriistadGamma kohandamine Käivitab KDE juhtimiskekuse gamma kohandamise mooduli. Täpsemalt räägib sellest KGamma käsiraamat. Veelgi põhjalikuma käsitluse leiab siit: Monitor Calibration. TööriistadLoo kalender Kipi plugin kalendri loomiseks albumis leiduvate piltidega. Täpsemalt räägib sellest kalendri käsiraamat. TööriistadLoo MPEG slaidiseanss Kipi plugin MPEG slaidiseansi loomiseks albumi piltidega. Täpsemalt räägib sellest MPEG kodeerija käsiraamat. TööriistadSlaidiseanss Kipi plugin slaidiseansi näitamiseks albumi piltidega. Täpsemalt räägib sellest slaidiseansi käsiraamat. TööriistadToorpildi teisendaja (ühekaupa) Kipi plugin üheainsa toorpildi teisendamiseks. Täpsemalt räägib sellest toorpiltide teisendamise käsiraamat. TööriistadPakktöötlus Kipi pluginate menüükirjed valitud piltide pakktöötluseks. Täpsemalt räägivad nendest spetsiaalsed käsiraamatud: Pildipiirete käsiraamat Värviparanduse käsiraamat Piltide teisendamine käsiraamat Pildiefektide käsiraamat Pildifiltrite käsiraamat Piltide tihenduse muutmise käsiraamat Piltide ümbernimetamise käsiraamat Piltide suuruse muutmise käsiraamat Toorpiltide teisendamise käsiraamat Siin on näha kõik seadistatud digikaamerad. Uue kaamera lisamiseks vali menüükäsk "Lisa kaamera". Täpsemalt räägib sellest osa Kaamera seadistamine. SeadistusedTööriistariba näitamine Võimaldab &digikam;i peamist tööriistariba näidata või peita. CtrlShiftF SeadistusedLülitu täisekraanile Lülitab graafilise liidese täisekraanirežiimi. SeadistusedTeemad Siin on kirjas saadaolevad graafilise kasutajaliidese teemad. Vali neist selline, millisena soovid &digikam;i näha. SeadistusedKiirklahvide seadistamine Võimaldab seadistada &digikam;i kiirklahve. SeadistusedTööriistaribade seadistamine Võimaldab seadistada &digikam; tööriistaribasid. Seadistused&digikam;i seadistamine Käivitab &digikam;i seadistustedialoogi. &help.menu.documentation; Lisaks pakub &digikam; selliseid kirjeid: AbiPäeva nõuanne See avab dialoogi kasulike vihjetega &digikam;i tarvitamise kohta. AbiKipi pluginate käsiraamatud Käivitab KDE abikeskuse Kipi pluginate käsiraamatutega. PgUp FailEelmine Näitab albumi eelmist pilti. PgDown FailJärgmine Näitab albumi järgmist pilti. CtrlHome FailEsimene Näitab albumi esimest pilti. CtrlEnd FailViimane Näitab albumi viimast pilti. CtrlS FailSalvesta Salvestab näidatava pildi, kui seda on muudetud. FailSalvesta kui Salvestab näidatava pildi uue failinimega. FailLähtesta Taastab näidatava pildi originaalfaili põhjal, kui seda on muudetud. ShiftDel Fail Kustuta fail/Viska prügikasti Kustutab näidatava pildi albumist või viskab selle prügikasti. CtrlP FailTrüki pilt Trükib näidatava pildi. CtrlQ FailVälju Lõpetab &digikam;i pildiredaktori töö. CtrlC RedigeerimineKopeeri Kopeerib näidatava pildi lõikepuhvrisse. CtrlZ RedigeerimineVõta tagasi Tühistab viimase näidatava pildiga ette võetud toimingu. CtrlShiftZ RedigeerimineTee uuesti Sooritab uuesti näidatava pildiga viimati ette võetud toimingu. F3 Pilt Muuda kommentaare ja silte Võimaldab muuta valitud pildi kommentaare ja silte. AltReturn PiltOmadused Näitab valitud pildi üldisi omadusi, õiguseid, põimitud metaandmeid, EXIF-infot ja histogrammi. PiltLisa tekstuur Pildiredaktori plugin dekoratiivse tekstuuri lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest tekstuuri lisamise käsiraamat. PiltLisa raam Pildiredaktori plugin dekoratiivse raami lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest raami lisamise käsiraamat. PiltLisa tekst Pildiredaktori plugin teksti lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest teksti lisamise käsiraamat. PiltLisa mall Pildiredaktori plugin malli lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest malli lisamise käsiraamat. ParandusVärvid Heledus/kontrast/gamma Pildi särituse korrigeerimine heledust, kontrasti või gammat kohendades. ParandusVärvid Toon/küllastus/heledus Pildi värviparandus tooni, küllastust või heledust kohendades. ParandusVärvid Värvibalanss Pildi värviparandus punast, rohelist või sinist kohendades. ParandusVärvidNormaliseerimine Pildi automaatne värviparandus histogrammi normaliseerides. ParandusVärvidVõrdsustamine Pildi automaatne värviparandus histogrammi võddsustades. ParandusVärvidAutomaattasemed Pildi automaatne värviparandus histogrammi automaattasemeid kohendades. ParandusVärvidVõimenda kontrasti Pildi kontrasti automaatne võimendamine. ParandusVärvidVaheta Inverteerib pildi värvid. ParandusVärvidTasemete kohendamine Pildiredaktori plugin pildi värvitasemete käsitsikohendamiseks. Täpsemalt räägib sellest värvitasemete kohendamise käsiraamat. ParandusVärvidKõverate kohendamine Pildiredaktori plugin pildi värvikõverate käsitsikohendamiseks. Täpsemalt räägib sellest värvikõverate kohendamise käsiraamat. ParandusVärvidKanalite mikser Pildiredaktori plugin pildi värvikanalite miksimiseks. Täpsemalt räägib sellest kanalite mikseri käsiraamat. ParandusVärvidValge tasakaal Pildiredaktori plugin pildi valge tasakaalu kohendamiseks. Täpsemalt räägib sellest valge tasakaalu käsiraamat. ParandusPehmenda Pildi fookusevea korrigeerimine seda hägustades. ParandusTeravusta Pildi fookusevea korrigeerimine seda teravdades. ParandusPunasilmaefekti vähendus Pildi valitud ala punasilmsuse vähendamine. ParandusTeravustamismask Pildiredaktori plugin teravustamismaski rakendamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest teravustamismaski käsiraamat. ParandusLäätsemoonutuse parandus Pildiredaktori plugin pildi läätsemoonutuse korrigeerimiseks. Täpsemalt räägib sellest läätsemoonutuse korrigeerimise käsiraamat. ParandusRestaureerimine Pildiredaktori plugin pildiobjektide kõrvaldamiseks. Täpsemalt räägib sellest foto restaureerimise käsiraamat. ParandusPildiobjektide kaotamine Pildiredaktori plugin soovimatute alade eemaldamiseks pildilt. Täpsemalt räägib sellest pildiobjektide kaotamise käsiraamat. ParandusMüra vähendus Pildiredaktori plugin pildi müra vähendamiseks punktitasanduse filtri abil. Täpsemalt räägib sellest müra vähendamise käsiraamat. ParandusVinjeti kohendamine Pildiredaktori plugin pildi vinjeti korrigeerimiseks. Täpsemalt räägib sellest vinjeti kohendamise käsiraamat. Shift1 TeisendusPööra90 kraadi Pöörab pilti 90 kraadi. Shift2 TeisendusPööra180 kraadi Pöörab pilti 180 kraadi. Shift3 TeisendusPööra270 kraadi Pöörab pilti 270 kraadi. TeisendusPeegeldaHorisontaalselt Peegeldab pilti horisontaalselt. TeisendusPeegeldaVertikaalselt Peegeldab pilti vertikaalselt. TeisendusKärbi Kärbib pildi valitud alani. TeisendusMuuda suurust Muudab pildi suurust vajaliku teguri võrra või etteantud mõõtmetele. TeisendusProportsionaalne kärpimine Kärbib pilti kindlat proportsiooni kasutades. TeisendusSuurendamine Pildiredaktori plugin foto suurendamiseks ilma kvaliteedis kaotamata. Täpsemalt räägib sellest foto suurendamise käsiraamat. TeisendusNihe Pildiredaktori plugin pildi nihutamiseks horisontaalselt või vertikaalselt. Täpsemalt räägib sellest pildi nihutamise käsiraamat. TeisendusVaba pööramine Pildiredaktori plugin pildi pööramiseks suvalise nurga all. Täpsemalt räägib sellest vaba pööramise käsiraamat. TeisendusPerspektiivi kohendamine Pildiredaktori plugin pildi perspektiivi kohendamiseks. Täpsemalt räägib sellest perspektiivi kohendamise käsiraamat. Ctrl+ VaadeSuurenda Suurendab näidatava pildi suurust. Ctrl- VaadeVähenda Vähendab näidatava pildi suurust. A VaadeAutomaatsobitusega suurendus Määrab pildile sellise suurendusteguri, et see mahuks pildiredaktori aknasse. VaadeHistogramm Näitab pildi peal selle histogrammi. FiltridMustvalge Rakendab pildile mustvalge filtri. FiltridVihmapiisad Pildiredaktori plugin vihmapiiskade lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest vihmapiiskade käsiraamat. FiltridInfrapunafilm Pildiredaktori plugin infrapunafilmi efekti matkimiseks. Täpsemalt räägib sellest infrapunafilmi käsiraamat. FiltridÕlimaal Pildiredaktori plugin õlimaali efekti matkimiseks. Täpsemalt räägib sellest õlimaali käsiraamat. FiltridKohrutus Pildiredaktori plugin pildile kohrutusefekti andmiseks. Täpsemalt räägib sellest kohrutuse käsiraamat. FiltridPildi ülesäritus Pildiredaktori plugin ülesärituse efekti matkimiseks. Täpsemalt räägib sellest ülesärituse käsiraamat. FiltridMoonutusefektid Pildiredaktori plugin spetsiaalsete moonutusefektide lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest moonutusefektide käsiraamat. FiltridLisa teralisus Pildiredaktori plugin teralisuse lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest teralisuse käsiraamat. FiltridHägustamisefektid Pildiredaktori plugin spetsiaalsete hägustamisefektide lisamiseks pildile. Täpsemalt räägib sellest hägustamisefektide käsiraamat. FiltridSöejoonistus Pildiredaktori plugin söejoonistuse efekti matkimiseks. Täpsemalt räägib sellest söejoonistuse käsiraamat. CtrlShiftF SeadistusedLülitu täisekraanile Lülitab graafilise liidese täisekraanirežiimi. SeadistusedKiirklahvide seadistamine Võimaldab seadistada &digikam;i pildiredaktori kiirklahve. SeadistusedTööriistaribade seadistamine Võimaldab seadistada &digikam;i pildiredaktori tööriistaribasid. &help.menu.documentation; Lisaks pakub &digikam;i pildiredaktor sellist kirjet: AbiPildipluginate käsiraamatud Käivitab KDE abikeskuse &digikam;i pildiredaktori pluginate käsiraamatuga. &digikam;i logo Rakenduse autoriõigus 2001-2005: &digikam;i arendajate meeskond Renchi Raju renchi at pooh.tam.uiuc.edu: koordinaator, põhiarendaja. Caulier Gilles caulier dot gilles at free.fr: koordinaator, arendaja, tõlge prantsuse keelde. Joern Ahrens kde_at_jokele.de: arendaja. Ralf Hoelzer kde_at_ralfhoelzer.com: arendaja. Dokumentatsiooni autoriõigus: 2001-2002 Renchi Raju renchi_at_pooh.tam.uiuc.edu. 2002-2003 Gilles Caulier caulier_dot_gilles_at_free.fr Renchi Raju renchi_at_pooh.tam.uiuc.edu 2003-2005 Gilles Caulier caulier_dot_gilles_at_free.fr Renchi Raju renchi_at_pooh.tam.uiuc.edu Richard Taylor rjt-digicam_at_thegrindstone_dot_me_dot_uk Ralf Hoelzer kde_at_ralfhoelzer.com Joern Ahrens kde_at_jokele.de Oliver Doerr oliver_at_doerr-privat.de Gerhard Kulzer gerhard at kulzer.net Kõigi piltide autoriõigus 2003-2005: Gilles Caulier caulier_dot_gilles_at_free.fr. Tõlge eesti keelde: Marek Laane bald@starman.ee &underFDL; &underGPL; &digikam;i veebilehekülg on http://digikam.sourceforge.net. Palun külasta seda sageli, kui soovid saada pidevalt uudiseid &digikam;i kohta. &digikam;i võib hankida nii binaarfailina kui lähtetekstina aadressilt http://sourceforge.net/project/showfiles.php?group_id=42641. Samuti võib välja võtta lähtekoodi moodulid digikam ja kipi KDE Extrageari CVS-hoidlast järgnevalt: % cvs -d:pserver:anonymous@anoncvs.kde.org:/home/kde login % cvs -z3 -d:pserver:anonymous@anoncvs.kde.org:/home/kde co kdeextragear-libs-1 % cvs -z3 -d:pserver:anonymous@anoncvs.kde.org:/home/kde co kdeextragear-3 Uusima CVS-versiooni saab alla laadida aadressilt ftp://ftp.kde.org/pub/kde/unstable/snapshots/. &digikam;i edukaks kasutamiseks on vajalikud: AutoConf >= 2.5 AutoMake >= 1.7.0 KDE 3.x gphoto2 2.x imlib2 >= 1.2.0 libgdbm >= 1.8.0 libkipi >= 0.1 libkexif >= 0.1 libtiff >= 3.5.x DigikamImagePlugins >= 0.7.3 (lisavõimalus) KDE saab hankida KDE koduleheküljelt. Gphoto2 saab hankida Gphoto koduleheküljelt. libkipi saab hankida aadressilt http://extragear.kde.org/apps/kipi. libkexif'i saab hankida aadressilt http://digikam.sourceforge.net. DigikamImagePlugins'i saab hankida aadressilt http://extragear.kde.org/apps/digikamimageplugins. Tõenäoliselt on sinu distributsiooni valmistaja kui mitte kõik, siis vähemalt enamiku neist juba pakendanud ja kättesaadavaks teinud. &digikam;i kompileerimiseks ja paigaldamiseks anna järgmised käsud moodulite libkipi ja digikam baaskataloogides: % export WANT_AUTOCONF_2_5=1 % export KDEDIR=KDE_paigalduskataloog_sinu_süsteemis % export PKG_CONFIG_PATH=$PKG_CONFIG_PATH:/path/to/installation/lib/pkgconfig % make -f Makefile.cvs % ./configure % make % su % make install 3. sammu on vaja siis, kui paigaldada libkipi/libkexif'i kuhugi ebastandardsesse kohta, millisel juhul pkg-config peab seda teadma. Skriptiga configure saab kasutada ka spetsiifilisemaid kompileerimis- ja paigaldusvõtmeid. Nende teadasaamiseks anna käsureal korraldus .configure --help. Võti --enable-debug=full lubab skriptil configure pakkuda täielikku infot (näiteks vearapordi jaoks). Kuna &digikam; sõltub teekidest libkipi ja libkexif, tuleb need ehitada enne &digikam;i ehitamist. Et &digikam; kasutab autoconf'i ja automake'i, ei tohiks kompileerimisel raskusi tekkida. Kui neid siiski esineb, anna sellest teada aadressil digikam-users@kde.org &documentation.index;