Kile"> ATEX"> EX"> teTEX"> EX"> GnuPlot"> KDE"> KDVI"> pyBliographer"> gBib"> makeidx"> Kate"> XFig"> CJK"> ucs"> ]> JonathanPechta FedericoZenith

zenith@chemeng.ntnu.no

JeroenWijnhout

Jeroen.Wijnhout@kdemail.net

MarekLaane

bald@online.ee

Tõlge eesti keelde 2003 Jonathan Pechta 20032005 Federico Zenith 2005-01-18 1.7 &FDLNotice; &kile; on &latex; lähtetekstide redaktor, &tex;i shell ja &gnuplot;i kasutajaliides. KDE kdenonbeta Kile LaTeX TeX &kile; kasutamiseks peavad sinu süsteemi olema paigaldatud järgmised komponendid: K töölaua keskkond (&kde;): &kde; on populaarne vaba tarkvara töölaua keskkond. Qt: Qt on &kile; kompileerimiseks vajalik C++ arendusvahend. &latex;: kvaliteetne dokumendi ladumissüsteem. Usutavasti on sul kasutusel &tetex;, sest tegemist on ju UNIXilaadse süsteemiga. Lisapaketid: &kdvi;: &kde; rakendus DVI eelvaatluseks. &gnuplot;: professionaalne andmejooniste ja -graafikute loomise rakendus. &xfig;: X Window süsteemi joonistamisrakendus. Mõned loetletuist võivad olla kaasas sinu Linuxi distributsiooniga. Nende paigaldamiseks arvutisse uuri oma distributsiooni dokumentatsiooni või vaata üle paigaldus-CD või -DVD. &kile; projekt pakub mitmeid erinevaid &kile; pakette, mida võib hõlpsasti paigaldada ja tööle panna ka ilma kompileerimata. Vaata täpsemalt &kile; koduleheküljelt. See käsiraamat on mõeldud kõigile sõltumata nende kogemustest &latex;i, &kde;, &kile; või Linuxiga. Edasijõudnumad kasutajad vaevalt käsiraamatut loevad, küll aga sooviks meie saada nende ettepanekuid dokumentatsiooni parandamise kohta. Kui soovid anda omapoolse panuse projekti või dokumentatsiooni, uuri palun veidi &kile; veebilehekülge. Kommentaarid dokumentatsiooni kohta võib saata aadressile zenith@chemeng.ntnu.no. Kas sul tekkis &kile; kohta mingeid küsimusi? Või probleeme kompileerimisel? Või soovid näha mõnda uut võimalust? Kõige mõttekam on tehnilist laadi küsimusi esitada või diskussiooni alustada meie meililistis kile-devel@lists.sourceforge.net. &kile; on integreeritud &latex;i keskkond &kde; töölaua tarbeks. &kile; pakub kõiki &latex;i funktsioone graafilises liideses, võimaldades hõlpsat, vahetut ja kohandatavat ligipääsu kõigile &latex;i kompileerimise, järeltöötluse, silumise, teisendamise ja vaatamise vahenditele. Samuti võimaldab see kasutada käepäraseid nõustajaid, &latex;i viiteid, &gnuplot;i ja &xfig;i liidest ning projektihaldust. &latex; on tekstitöötlussüsteem, mille aluseks on juba 1977. aastal loodud programm &tex;, mis püüdis abistada autoreid enda töö professionaalsel esitamisel ladumissüsteemi pakkudes. Ladumissüsteem on professionaalne tekstitöötlemisvahend, mis esitab dokumendi välimuse vastavalt dokumenditüübi spetsifikatsioonile. &latex;i looja Leslie Lamporti eesmärk oli pakkuda autoritele automaatset ladumissüsteemi, mis oleks eriti abiks siis, kui tegemist on töömahuka matemaatiliste valemite ja ja muu sellise kirjapanemisega, mida mitte mingil juhul ei asetata &latex;is dollarimärkide vahele. Tänapäeval pakuvad selliseid võimalusi igale kasutajale paljud tekstitöötlusrakendused, kuid seniajani soovivad paljud, et dokument näeks hea välja, ei soovi aga kulutada tunde sellise väljanägemise kujundamisele. &latex; võtabki selle koorma sinu õlult ning lubab pühendada kogu tähelepanu dokumendi sisule, mitte välimusele. Ja muidugi näebki tulemus hea välja! &tex;-iga seotud pakettidel on naljakas komme kasutada kõige veidramat hääldust ja väljanägemist, mida vähegi võib ette kujutada. &tex; tulenevat kreekakeelsest täheühendist τεχ, mis ladina tähtedega näeb välja tech. Selle põhjuste kohta on arvukalt erinevaid seletusi, kuid tõenäoline põhjus on sellest, et &latex; oli algselt mõeldud tehniliste raportite kirjapanemiseks ning seniajani ongi selle silmatorkavaim omadus matemaatiliste valemite äärmiselt korrektne ja ülilihtne kirjapanek, mis omal ajal nõudis väga palju aega, vaeva ja närvikulu. Hääldus peaks olema selline: T nagu ikka, E täpselt samuti nagu e ikka ja X kreekapäraselt tugevana, umbes hh. Kui veel täpsem olla, siis see hh on suhteliselt kurguhäälne. Selle IPA sümbol on /ç/. Mõned on pakkunud häälduseks pehmema hh (IPA sümbol /x/), kuid ma pärisin seda mõne kreeklase käest ja nemad kinnitasid, et esimene variant on õige. Aga igatahes ütlevad paljud ka /teks/ või /tek/. Ja lõpuks tasuks märkida, et &latex;is hääldatakse alguses olevad LA nagu inglise sõnas lay (umbes 'lei'). Seda sellepärast, et kui puhas &tex; on üsna keeruline kasutada, siis isegi lihtinimene (inglise keeles layman) suudab toime tulla &latex;i makrodega. Natuke lihtsam, aga samas usutavam seletus seob need tähed &latex;i looja Leslie Lamporti perekonnanime esitähtedega. Vaat nii! &latex;i ladumissüsteem sarnaneb muudele märkekeeltele, näiteks XML, mida tarvitatakse paljudes dokumenditüüpides (ka selles, mida sa parajasti loed), või veebilehekülgedel pruugitav HTML. Põhimõte on kasutada spetsiaalselt vormindatud võtmesõnu ehk silte, mis annavad rakendusele (tekstitöötlusrakendus, veebilehitseja või &kile; kompilaator) teada, kuidas teksti esitada. &kile; pakub arvukalt silte menüüribalt leitava menüü LaTeX vahendusel. Kuigi me püüame sulle võimalikult hästi &latex;it tutvustada, ei ole see kindlasti mitte &latex;i piibel. Kui soovid &latex;it paremini tundma õppida, võiksid pöörduda paremini varustatud raamatukogu poole. Selle käsiraamatu autorile on jätnud väga hea mulle H. Kopka ja P. W. Daley kirjutatud 'A Guide to &latex;', mis on mul seniajani raamaturiiulis. Sarnaselt muudele märkekeeltele sisaldab &latex; preambulat, mis määrab ära globaalsed käsud, näiteks paberi suuruse, lehekülgede nummerdamise, teksti mõõtmed leheküljel, ning sisu, mis sisaldab dokumendi teksti. Preambula sisaldab minimaalselt käsku \documentclass ning eelneb sisule, mis algab käsuga \begin{document} ja lõpeb ootuspäraselt käsuga \end{document}. &kile; pakutav nõustaja võimaldab väga hõlpsasti alustada dokumentide loomist &kile;s. Kui valid menüüribalt nõustaja, saad valida mitme dokumendi loomise võimaluse vahel: artikkel, raamat, kiri, raport või tühi dokument. Samuti saab kohe määrata mõningad dokumenti puudutavad omadused. Nõustaja valikud: Dokumendiklass: millist dokumenti soovid luua? On see artikkel, kiri, raport, raamat? Kirjatüübi suurus: millises punktis kirja peaks &kile; kasutama? Paberi suurus: millises suuruses või stiilis paberit sinu dokumendi jaoks kasutada? Kodeering: millist kodeeringut kasutada lähtefaili jaoks? On üsna tõenäoline, et soovid kasutada kodeeringut Latin 1 või UTF-8, mis võimaldab kirjutada näiteks naïveté, mitte aga ASCII-d, kus sedasama sõna tuleb kirjutada na\"\ivet\'e. Autori nimi: siia läheb tõenäoliselt sinu enda nimi. Dokumendi pealkiri: sinu dokumendi pealkiri. Muud valikud: siin saab määrata muid trükkimise ja muu sellisega seonduvaid asju. &kile; kasutab järgmisi eelnevalt määratud malle: Tühi dokument: ässad alustavad kõike nullist! Artikkel: määratleb artikli vormingu, mis on piisavalt lühike, et sda ei pea jagama peatükkideks. Raport: määratleb raporti vormingu keskmise pikkusega dokumentide jaoks, kus lehekülje numbrid asuvad reeglina välisserval. Raamat: määratleb raamatu vormingu, mis pakub kõiki võimalusi, isegi sel määral, et selle abil kirjutatakse seniajani paljusid ülikooliõpikuid. Kiri: määratleb kirja vormingu, mis tekitab automaatselt need neetud taandused, mida muidu ei ole kunagi meeles jälgida. Uutel kasutajatel ei pruugi muretseda: siin kirjeldame omadusi väga lühidalt, pikemalt kirjeldab kõiki ülesannete teostamise võimalusi edaspidi . &kile; sarnaneb muudele lähtekoodi redigeerimisega tegelevatele rakendustele, pakkudes võimalust tõsta automaatselt esile käsud, võtmed ning muud vajalikud elemendid. Nii võimaldab &kile; kiiresti tuvastada probleemsed alad: kui näiteks märkad, et mingi suurem tekstiosa on rohelist värvi, on usutav, et unustasid kuskil matemaatikakeskkonna sulgemata. Küllaps oleksid nagunii märganud, kui jube väljundfail välja näeb, aga esiletõstmine säästab märgatavalt sinu aega. &kile; pakub võimalust keskkond automaatselt lõpetada: see tähendab, et kui alustad keskkonda, kirjutades \begin{environment}, lisab &kile; aitomaatselt käsu \end{environment}, jättes vahele rea sinu teksti tarbeks. Selle võimaluse võib muidugi soovi korral ka välja lülitada (Seadistused &kile; seadistamine...LaTeX). Kõik dokumendid struktureeritakse tavapäraselt teatud hierarhiasse. &latex; lubab dokumendi jaotamisel kasutada järgmist hierarhiat (kus osa on hierarhias suurim ja alamlõik väikseim jaotis) \osa \peatükk \sektsioon \alamsektsioon \alamalamsektsioon \lõik \alamlõik Dokumenti struktuurivaates vaadates võib elementide vahel liikuda klõpsuga elemendile, mida soovid vaadata. Oma &latex;-faili luues võib pöördotsing päris kasuks tulla. Kui oled loonud DVI-faili (seadmest sõltumatu fail), hüppab &kile; juhul, kui klõpsad DVI näitamise rakenduses hiire keskmise nupuga, vastavale reale &latex; lähtetekstis. DVI (DeVice Independent file) definitsioon: DVI on failitüüp, mis sisaldab vormindatud dokumendi kirjeldust koos muu vajaliku infoga, näiteks kasutatud font. See on tavapärane &tex;/&latex;i väljund. DVI-failide vaatamiseks ja trükkimiseks mitmesugustes süsteemides ja seadmetel on olemas päris palju vahendeid. Vahel on DVI-faili nimetatud metafailiks. Pöördotsingut kasutades seostatakse DVI-failis valitud elemendid redaktoriga, nii et kui klõpsata DVI-failis, hüpatakse vastavale kohale &latex;i lähtetekstis. Edasiotsing on täpselt vastupidine: võimaldab klõpsata mingil tekstiosal &latex; lähtetekstis, misjärel hüpatakse sellega seotud tekstosale DVI näitamise aknas. Uus: avab uue dokumendi. Ava: avab uue dokumendi. Sulge: sulgeb dokumendi. Defineeri dokument 'peadokumendina': seda kasutatakse mitme failiga töötades. Peadokument võimaldab kaasata dokumenti muid .tex-faile. Kiire ehitamine: kompileerib &latex;i lähteteksti ja näitab tulemust automaatselt, kui tekstis ei ole just vigu. Faili jälgimise režiim: selles režiimis "jälgitakse" DVI-failis tehtavaid muudatusi ning uuendatakse faili automaatselt pärast kiire ehitamise kasutamist ilma &kdvi;d uuesti käivitamata. Vaata logifaili: näitab .log-faili, mis lubab vaadata vigu. Eelmine viga: hüppab .log-failis tagasi ja tõstab esile lähtetekstis oleva vea. Järgmine viga: hüppab .log-failis edasi ja tõstab esile lähtetekstis oleva vea. Stopp: peatab parajasti täidetava toimingu. LaTeX: käivitab &latex;i aktiivse dokumendiga. DVI vaatamine: käivitab DVI vaataja. DVI->PS: teisendab DVI-faili PostScript (PS) failiks. PS vaatamine: käivitab PostScript (PS) vaataja. PDFLaTeX: loob &latex;i lähtetekstist PDF-faili, kui on olemas &latex;i päis. PDF vaatamine: näitab PDF-faili. DVI->PDF: teisendab DVI PDF-iks. PS->PDF: teisendab PS-i PDF-ks. LaTeX->HTML: loob &latex;i lähtetekstist HTML-teksti. HTML vaatamine: näitab loodud HTML-teksti. Kdvi edasiotsing: hüppab leheküljele, mis vastab redaktoris parajasti aktiivsele reale. Kui vaatad redigeerimisriba, näed kolme laia hüpikmenüüd. Need võimaldavad kiiresti lisada dokumenti enamkasutatavaid omadusi. Esimest neist kasutatakse dokumendi kiireks struktureerimiseks osadeks, peatükkideks, lõikudeks jne. Saadaolevad käsud jaotiste lisamiseks &latex;i lähteteksti on järgmised: osa: dokumendi struktuuri kõrgeim tasand. peatükk: loob uue peatüki. sektsioon: loob uue sektsiooni. alamsektsioon: loob uue alamsektsiooni. alamalamsektsioon: sekundaarne jaotis alamsektsiooni ja lõigu vahel. lõik: loob uue lõigu. alamlõik: loob uue alamlõigu. Hüpikmenüü kirjaga pealdis lubab dokumenti sisestada mitmesuguseid elemente, näiteks indekseid, allmärkusi, viiteid. Kasutada saab järgmisi käske: pealdis: käsk, mis tekitab antud tasandile pealdise. indeks: loob indeksikirje. allmärkus: loob dokumenti allmärkuse. viide: kasutatakse viitamiseks eelnevalt määratud pealdisele, mille saab valida hüpikmenüüst. leheküljeviide: nagu viide, ainult et viitab struktuurielemendi asemel leheküljele. tsitaat: loob dokumendis bibliograafia põhjal tsitaadi. Pealdise hüpikmenüü Pealdise hüpikmenüü Pealdise valimine viitele Pealdise valimine viitele Võimaluse tsitaat kasutamisel pakutakse hüpikmenüüna biblioelemente, aga kui sul on kasutusel &bibtex;, siis toimib see ainult juhul, kui fail kuulub projekti. Samuti võib kasutada sellisel juhul &gbib;i või &pybliographer;it või teha seda käsitsi. Viimane hüpikmenüü kirjaga tilluke võimaldab määrata teksti suuruse. Võimalik on määrata teksti, allmärkuste jne. suurust. Kasutada saab järgmisi käske: tilluke: kõige väiksem. skript: väga väike. allmärkus: väiksem. väike: väike. normaalne: normaalne. suur: suur. Suur: suurem. SUUR: veel suurem. hiiglaslik: veelgi suurem. Hiiglaslik: kõige suurem. Igal &kile; kasutajal on uut dokumenti alustades kaks võimalust: ta võib selleks kasutada nõustajat, valides loodava dokumendi tüübi ning muud valikud, näiteks fondi suuruse, paberi suuruse jne., või siis alustada kõige kirjutamist käsitsi. \documentclass[12pt]{article} \begin{document} Siia tuleb LaTeXi lähtetekst. \end{document} Iga &latex;i dokument algab käsuga \documentclass{dokumenditüüp}, kui sa just ei kasuta &latex;i vanemat versiooni,millisel juhul käsk on \documentstyle{dokumenditüüp}. &latex;ist on praegu kasutusel kaks levinumat versiooni: 2.09, kus dokumendi alustamiseks on tarvitusel \documentstyle ja 2ε, kus pruugitakse käsku \documentclass. Käsk \documentclass kasutab alati süntaksit \documentclass[lisaargument]{klass}. Ülaltoodu koodinäite kirjutamisel saadakse selline väljund: Siia tuleb LaTeXi lähtetekst. Nurksulud pärast käsku \documentclass tähistavad kasutatavat võtit. Võti [12pt] määrab artikli fondi suuruse. Kui fondi suurust ei määrata alguses, võib seda teha ka tekstis hiljem. Kui oled toodud näite kirja pannud, tuleb &latex;i lähtetekst ka kompileerida. Lihtsaim viis &latex;i lähteteksti kompileerida on kasutada ehitamisemenüüd või kiire ehitamise nuppu. Lähteteksti saab kompileerida ka kiirklahviga Alt2. Lähtetekst tuleb enne kompileerimist salvestada. &kile; teeb selle sinu eest automaatselt ära. Kui dokumendi kompileerimine ei õnnestu, uuri logifaile, kus võib leida vead. Kiire ehitamise nuppu kasutades peaks &kdvi; automaatselt käivituma. Kui seda ei juhtu, uuri logifailist, mis viga. Keskkond on käsk, mis võimaldab teatud tekstiosa käsitleda ülejäänud dokumendist erinevalt. Oletame näiteks, et lood raportit fondi suurusega 12, kuid mõne lause jaoks vajad erinevat fondi suurust. Käsud \begin{environment}, \huge ja \end{environment} lubavad muuta teksti keskkonnakäskude vahel hiiglaslikuks. Seega rakenduvad muudatused ainult käskude \begin{environment} ja \end{environment} vahel. Keskkonna sees võib teha kui palju tahes muudatusi. Dokumendi loetavamaks ja kasutajasõbralikumaks muutmiseks on päris palju võimalusi. Dokumendile võib lisada näiteks spetsiaalseid fonte, rasvast või kaldkirja, allajoonitud teksti jne. Kõik need lõpevad kas käsuga \end või keskkonna lõppedes. \begin{emph} või \begin{em}: paneb teksti kaldkirja, käsk kehtib, kuni koodis esineb \end{em}, \end{emph} või kuni keskkonna lõpuni. Lauses ühe sõna panemiseks kaldkirja kasuta süntaksit: see on \em{minu} lause. \bfseries{Ma panen selle teksti sulgudes rasvasesse kirja}: muudab teksti rasvaseks, käsk kehtib kuni sulgeva suluni. \quote: tekitab dokumendis jutumärkides osa, mis algab käsuga \begin{quote} ja lõpeb käsuga \end{quote}. \center: tsentreerib teksti. \verse: loob luuletustele vajaliku keskkonna. \itemize: tekitab loendi. Nüüd, kus oleme andnud põgusa ülevaate, kuidas kirjutada teksti &latex;i märkekeeles, näitame samm-sammult, kuidas luua &kile;s dokument. Käivita &kile; Loo uus dokument: FailUusTühi dokument. Vali NõustajaKiirstart, seejärel vali vorming ja määra nõustajas oma eelistused. Kui nõustaja on teksti sisestanud, kohanda dokument loetavamaks, lisa vähemalt üks tsitaat, üks rasvases ja üks kaldkirjas osa ning luuleosa, et näha, mille poolest ja kuidas käsud erinevad. Salvesta fail ja anna sellele nimeks intro.tex. Ehita dokument kiirklahviga Alt 2 või klõpsuga nupul LaTeX. Vali DVI vaatamine. Kontrolli põhjalikult oma teksti. Kui oled lõpetanud, klõpsa redaktorisse naasmiseks nupule Redaktorivaade, kui kasutad põimitud redaktorit, või sulge vaatamisrakenduse aken. Ongi kõik! Oledki valmis saanud oma esimese &latex;i dokumendi! Kui oled DVI loonud, võid oma dokumendi trükkida või teisendada soovi korral PostScript või PDF-failiks. Proovi ja katseta! DVI tähendab seadmest sõltumatu (inglise keeles 'DeVice Independent') fail. Neid loob &tex; või &latex;, et teksti oleks arvutil lihtsam näidata. DVI-faili võib suunata mitmesugustele väljunditele, näiteks printerile, PostScript või PDF konverterisse või arvutiekraanile. Seda, kuidas DVI-faili ekraanil vaadata, sa juba tead: kasuta selleks tööriistariba nuppu DVI vaatamine. DVI trükkimiseks saab kasutada sama meetodit, millega dokument luuakse (vaata ). Pärast 7. sammu, kui oled klõpsanud DVI vaatamine, vali vaatajas FailTrüki ning kui printer on korrektselt seadistatud, DVI trükitaksegi. DVI trükkimiseks käsitsi konsoolilt kasuta käsku dvips intro.dvi. See käsk teisendab DVI PostScript-failiks. Kui fail on teisendatud, saab selle trükkida käsuga lpr intro.ps. Tööriistariba võimaldab eksportida DVI mitmesse vormingusse. Kui &latex;i lähtetekstist on loodud DVI, peaks olema seda võimalik tööriistariba nuppude abil eksportida just sulle meelepärasesse vormingusse. Edasiotsing tarvitab &kdvi;d ja välist faili (&latex;is nimetatakse väliseid faile pakettideks) nimega srcltx.sty. Võiksid oma failid läbi otsida, et tuvastada, kas distributsiooniga on kaasa tulnud fail srcltc.sty. Kui seda ei leidu, siis saad selle siit alla laadida. Kopeeri fail &tex;i kataloogi (näiteks /usr/share/texmf/tex/latex/srcltx/) ja anna käsk texhash, et &latex; saaks selle asukoha teada. Seejärel tuleb preambulas määrata järgmine käsk: \documentclass[12pt, a4paper]{book} \usepackage[active]{srcltx} \pagestyle{empty} \renewcommand{\baselinestretch}{2} \begin{document} \begin{verse} KDE \LaTeX\i lähtekoodi redaktor &kile; on mu lemmik. \emph{Sest} seda on nii lihtne kasutada! \end{verse} \end{document} Kui oled avanud paketi srcltx, võid &kdvi; avatuks jätta. Edasiotsing võimaldab klõpsata mingile tekstiosale lähtetekstis ning hüpata käsuga Kdvi edasiotsing vastavale asukohale DVI vaataja aknas. Pöördotsing toimib, kui: fail srcltx.sty on kasutusel. Lähteteksti fail on edukalt kompileeritud. &kdvi; teab, millist redaktorit kasutada. See &kdvi; võimalus lubab hiire keskmise nupu klõpsuga DVI dokumendis avada &kile;s vastava &tex;i dokumendi ja hea õnne korral vastavale reale minna. Pea meeles, et sul tuleb anda &kdvi;le korraldus kasutada tekstiredaktorina &kile;t (&kdvi; menüükäsk SeadistusedDVI valikud...). &kdvi; seadistamine &kdvi; seadistamine Kui kasutasid kiiret ehitamist ning DVI vaataja ei avanenud, on tõenäoline, et tegemist on mingi veaga. Sellisel juhul võib viga näha logifaili/teate alal, kus näidatakse vea kokkuvõtlikku kirjeldust. Logifail selgitab, millise veaga lähtetekstis on tegemist. Redaktoris saab kasutada tööriistaribal olevaid nuppe Eelmine LaTeXi viga ja Järgmine LaTeXi viga vigade vahel liikumiseks. Logifail annab alati teada, millisel real viga esines. Kui soovid seda rida näha, klõpsa logiaknas veal ning &kile; viib sind vastavat viga sisaldavale reale. Kui klõpsad tööriistaribal uue dokumendi loomise nupule, ilmub dialoog, mis pärib, millist mallitüüpi soovid dokumendi jaoks kasutada. Võimalused on vaikimisi järgmised: Tühi dokument Kiri Raamat Artikkel Raport Kui valid tühja dokumendi, võid alustada dokumendi loomist päris tühjalt kohalt või kasutada nõustajat uue dokumendi kiireks tekitamiseks (vaata ). &latex;i sagedasemad kasutajad tarvitavad tihtipeale peaaegu igal dokumendil üht ja sama preambulat, mille on hoolsalt just enda maitsele kohandanud. Selleks ongi olemas mallid: iga pidevalt sarnaseid dokumente loov &kile; kasutaja võidab kahtlemata võimalusest luua just enda maitsele vastavaid malle. Uue malli loomiseks tuleb esmalt avada &tex;/&latex;-fail või luua uus fail. &kile; võib malli luua olemasoleva dokumendi põhjal, kui avad soovitud dokumendi ja kasutad menüükäsku Fail Loo dokumendi põhjal mall. Kui lood uue dokumendi malli põhjal käsuga FailUus, võidakse teatud sümbolite kombinatsioonid asendada mõningate andmetega, näiteks sinu nime või kasutatava kodeeringuga. Nende muutujate seadistamiseks kasuta menüükäsku Seadistused&kile; seadistamine. Mallimuutujad võid määrata just sellised, nagu sulle vaja. Kui lood malli omal käel, on kasulik teada, millised sümbolite kombinatsioonid milliseid mallimuutujaid tähistavad: $$AUTHOR$$: asendatakse autorimuutujaga. $$DOCUMENTCLASSOPTIONS$$: asendatakse dokumendiklassi võtme muutujaga. Tavaliselt kasutatakse seda umbes nii: \documentclass[$$DOCUMENTCLASSOPTIONS$$]{article}. $$INPUTENCODING$$: kui sisendi kodeeringu muutuja väärtuseks on näiteks latin1, asendatakse string \input[latin1]{inputenc}. Lihtsaim viis uut malli luua on käivitada nõustaja ning seejärel anda vajalikud käsud paremal redaktoris. Kui dokument on võtnud sulle meelepärase kuju: Salvesta fail Ava menüü Fail Vali Loo dokumendi põhjal mall Vajadusel muuda veel malli Sisesta oma uue malli nimi Klõpsa OK malli lisamiseks menüüsse Kui nüüd lood uue dokumendi, võid tavapärase kirja, raporti, raamatu, artikli ja tühja dokumendi kõrval valida ka omaloodud malli. Malli võib luua mis tahes faili põhjal. Kui püüad võimalikult vähese vaevaga läbi ajada, võid otsida vajalikku malli internetis ning siis võtta ette samad sammud, mida kirjeldab . Oletame, et soovid luua korralikku A0 postert, mida kasutatakse tihtipeale teaduskonverentsidel. &latex; mõistagi aitab sul luua väga külgetõmbava ja köitva posteri. A0 posteri malli võid leida Jonathan Marchini koduleheküljelt, kuid neid on märksa enamgi. Pea meeles, et sul läheb vaja paketti a0poster, mida standardse &tetex;i tarkvaraga kaasas ei ole, nii et sul tuleb see alla laadida, kopeerida &tex;i kataloogi (näiteks /usr/share/texmf/tex/latex/a0poster/) ning anda käsk texhash, et ka &latex; selle olemasolust teada saaks. Malli eemaldamiseks &kile;st vali: SeadistusedEemalda mall... Ilmub kõiki malle näitav dialoog, kus vali mall Klõpsa OK ja mall eemaldataksegi Malle märkega * ei saa eemaldada, kui sul selleks õigusi pole &kile; seesmine redaktor kasutab ära &kate;t. Kate on programmeerijatele loodud tekstiredaktor, mis suudab lugeda ja kasutada esiletõstmist paljude tekstifailide tüüpide korral, sealhulgas &latex; ja &bibtex;. Suurt osa &kate; võimalustest saab kasutada otse &kile;s menüü Tööriistad vahendusel. &kate; ja selle võimaluste kohta annab rohkem teavet Kate käsiraamat. &kile; kasutajad võiksid ennekõike vaadata peatükki Töö Katega. &kile; pakub väga praktilist ülevaadet &latex;i viidetest, mida saab kasutada menüükäsuga AbiLaTeXi viited. See sisaldab peaaegu kõigi &latex;is kasutatavate käskude põhjalikke selgitusi ning süntaksit. Kui soovid valida teksti, saab seda teha nii: Hoia all hiire vasak nupp ja lohista hiirt teksti äramärkimiseks. Klõpsa sõnal kursori liigutamiseks uuele alale. Klõpsa sõnal kaks korda terve sõna valimiseks. Klõpsa kolm korda terve lause valimiseks. Hiire vasakut nuppu all hoides ja valitavat teksti lohistades kopeeritakse valitud tekst automaatselt lõikepuhvrisse. Klahvi Shift all hoides ning nooleklahve kasutades saab redaktoriaknas valida vajaliku lähteteksti osa. Sulgude lõpetamine on üks visuaalseid vahendeid, mida kasutatakse redaktorivaates paremaks näitamiseks, millised sulud teineteisega kokku lähevad. Kui avad .tex-faili ja valid suvalise sulu, olgu see ümarsulg (), nurksulg [] või looksulg{}, tõstab redaktor esile nii selle kui tema paarilise kollase värviga (seda vaikevärvi saab mõistagi muuta). Kui asetad kursori näiteks looksulule käsus \section{Sissejuhatus}, näed \section{Sissejuhatus} vaikimisi kollasena esiletõstetuna, näidates sulle sel moel alustavat ja lõpetavat looksulgu. &kile; suudab tuvastada ja esile tõsta erinevat tüüpi koodi. Nii on näiteks &latex;i käsud eristatud tavalisest tekstist, mis muudab tavalise teksti lugemise hõlpsamaks. Erineva värviga on tähistatud ka valemid. Kui alustad uut keskkonda näiteks käsuga \begin{environment}, lisab &kile; automaatselt käsu \end{environment}, jättes nende vahele rea, kuhu saad sisestada oma teksti. Automaatse lõpetamise saab välja lülitada Seadistused&kile; seadistamine &latex;i kaardil. Võrrandikeskkonna lõpetamine Võrrandikeskkonna lõpetamine Üks igavamaid asju, mida &latex;is teha, on tabelkeskkonnas maatriksit kirja pana. Selleks tuleb silm peal hoida kõigil elementidel, kontrollida, et keskkond on ikka õigesti vormindatud ja et kõik on seal, kus olema peab. Taanduse kasutamine tuleb siin kasuks, kuid on ka lihtsam meetod: &kile; menüü _Nõustaja. Kirje Kiirkäivitus kõrval on seal ka kirjed Tabel ja Massiiv (kasutatakse matemaatikakeskkonnas). Neid valides saad maatriksikujulise sisendi, mille võid hõlpsasti täita vajalike väärtustega. Kirje Tabbing näitab lihtsamat menüüd tabbing-keskkonna loomiseks. Kõigis mainitud keskkondades saab määrata ridade ja veergude arvu ning veel mõned spetsiifilisemad omadused. Tabelkeskkonna lisamine Tabelkeskkonna lisamine &latex; pakub sadu silte, mida saab lisada sümbolite ja erimärkide tähistamiseks. Lihtsaim viis erimärki lisada on kasutada külgriba menüüd vasakul pool redaktoriakent. Külgriba menüü Külgriba menüü Erimärgi lisamiseks klõpsa märgitüübil, mida soovid lisada. Kategooriad on järgmised: Relatsioonisümbolid Kreeka tähed Nooled Piiritlejad Mitmesugused sümbolid Võõrtähed \bibitem on käsk, mis viitab, et dokumendis on kasutusel thebibliography. Käsu \bibitem süntaks on \bibitem[pealdis]{võti}. Võti [pealdis] võimaldab sul lisada bibliograafiakirjele omaenda pealdiste süsteemi. Kui seda ei ole määratud, seatakse kirjed numbrilisse järjekorda: [1], [2], [3] jne. Argumenti {võti} kasutatakse viitamiseks ja käskude \bibitem ning \cite linkimiseks üksteise ning neis leiduva infoga. Käsk \cite sisaldab pealdist, mis on seotud käsuga \bibitem, mis asub keskkonnas thebibliography ja sisaldab viiteandmeid. Nii \bibitem kui \cite peab sisaldama sama {võti}t. Kõige hõlpsam on võtmeid mõistagi korraldada autori perekonnanime järgi. Sekundaarne {} käsus {thebibliography} tähistab pikimat bibliograafiapealdist, mis sul võib olla. Nii võib {suva} lisamisel pealdis olla maksimaalselt suva pikkune. Kui seda parameetrit korrektselt ei määrata, ei pruugi bibliograafia kuigi atraktiivne välja näha. Bibliograafia seisab peadokumendist eraldi, selle näidiskood võib olla selline: \begin{thebibliography}{50} \bibitem{Simpson} Homer J. Simpson. \textsl{Mmmmm...doughnuts}. Evergreen Terrace Printing Co., Springfield, SomewhereUSA, 1998 \end{thebibliography) Oletame nüüd, et sinu põhilähtetekstis leidub info, mida seob käsuga \bibitem käsk \cite. Lähtetekst näeb siis välja selline: Minu töö aluseks Simpsonite\copyright filosoofia kohta on mu lemmikraamat \cite{Simpson}. Paljude viidete korral on sageli raske meeles hoida täpset tsitaadivõtit, mistõttu &kile; pakub välja hõlpsa võimaluse tsitaadi lisamiseks. Klõpsa redigeerimisribal teisele hüpikkastile (tavaliselt seisab seal pealdis) ja vali tsitaat. Ilmub nähtavale kõigi tsitaadivõtmete loend, kust saab valida vajaliku viite ning tsitaadikirje lisataksegi dokumenti. Võtmete loendi uuendamiseks salvesta fail või vali menüükäsk RedigeerimineVärskenda struktuuri. Sinu dokumendi bibliograafia näeb lõpuks välja siis selline: [1] Homer J. Simpson. Mmmmm...doughnuts. Evergreen Terrace Printing Co., Springfield, Somewhere, 1998. Lihtsaim viis käskude \bibitem ja \cite kasutamiseks on tööriistariba hüpikkast kirjaga tsitaat. Kui soovid lisada tsitaadi, pakutakse sulle seni loodud bibitem-ite loendit, millest võid valida vajaliku. &kile; suudab nüüd ka töötada käsikäes &bibtex;i redaktoritega, näiteks &gbib; ja &pybliographer;, mis muudab tsiteerimise märgatavalt hõlpsamaks. &kile; võimaldab sul luua oma silte. Silt on põhimõtteliselt kiirkorraldus, mis käivitab mingi käsu või kirjutab sinu eest sageli ettetuleva teksti. Oletame näiteks, et Julius Sarvik kasutab sageli väljendeid Ma eelistan \LaTeX\it \TeX\ile ja Mida ma küll hakkaksin peale Linuxita? Kasutaja määratud siltide loomiseks, mis paneks Juliuse eest need fraasid kirja, tuleb tal valida menüükäsk KasutajaKasutaja sildidRedigeeri kasutaja silte. See avab dialoogi, kus Julius saabki luua just selliseid silte, mida tal vaja läheb. Kasutaja siltide redigeerimise dialoog Kasutaja siltide redigeerimise dialoog Kasutaja määratud sildi sisestamine Kasutaja määratud sildi sisestamine Oma kahe sildi loomiseks, mida kirjutamisel sageli vaja läheb, annab Julius neile selgelt eristava nime. Sildile antav nimi tuleb sisestada sektsiooni Menüükirje, vastav tekst aga sektsiooni Väärtus. Kui vajalikud andmed on sisestatud, võin neid silte kasutada kiirklahvidega CtrlShift1, mis lisab esimese sildi teksti Ma eelistan \LaTeX\it \TeX\ile, ning CtrlShift2, mis lisab teise sildi teksti Mida ma küll hakkaksin peale Linuxita? Kasutaja määratud siltides saab pruukida mõningaid kohanäitajaid: %S, %M ja %C. %S: asendab lähtefaili nime. %M tähistab märgitud teksti; valitud tekst lisatakse kasutaja määratud siltide tarvitamisel selle asemele. %C: sinna viiakse kursor pärast kasutaja määratud sildi lisamist. Selgitamaks, kuidas see toimib, oletame, et mul on kasutaja määratud silt väärtusega \bfseries{%M}%C ning ma olen dokumendis ära märkinud teksti, mille tahan panna rasvasesse kirja. Seega tõstan esile fraasi Ma armastan reedet, lisan kasutaja määratud sildi, vajutades CtrlShift1 ning tulemuseks on fraas \bfseries{Ma armastan reedet}, kusjuures kursor asetseb fraasi lõpus. Oma töö tulemuste nägemiseks tuleb kõigepealt lähtetekst kompileerida. Kõik ehitamisvahendid asuvad ilusasti üksteise kõrval menüüs: EhitamineKompileeri, EhitamineTeisenda, and EhitamineVaata Lähtekoodi kompileerimiseks ekraanivaatajate tarbeks, nagu &kdvi; või muud DVI vaatajad, või edasiseks teisendamiseks saab kasutada kiirklahvi Alt2. Seejärel võib vaadata DVI faili vaikevaatajas kiirklahviga Alt3, teisendada DVI faili PS failiks kiirklahviga Alt4 ning vaadata PS faili kiirklahviga Alt5. Kui kasutad bibliograafiakirjete jaoks &bibtex;i, tuleb kasutada järgmist spetsiaalset kompileerimisvõimalust. Käivita &latex; kiirklahviga Alt2. Käivita &bibtex; kiirklahviga Alt-: see kompileerib bibliograafiafaili. Käivita &latex; uuesti kaks korda, et kaasata kompileeritud bibliograafiline info ning tuvastada korrektselt tsitaadid ja ristviited. &bibtex;-faili võib vaadata ka lemmikust &bibtex;-redaktoriga (näiteks &gbib;), kui valida menüükäsk EhitamineVaadeVaata Bibtexi. Vaikimisi &bibtex;i vaatajat saab muuta menüükäsuga SeadistamineKile seadistamine...Tööriistad. Kui kasutad oma dokumendile tähestikule indeksi loomiseks vahendit &makeidx;, tuleks samuti kasutada järgmist spetsiaalset kompileerimisvõimalust. Käivita &latex; kiirklahviga Alt2. Loo indeks kiirklahviga Alt=: see kompileerib indeksifaili. Käivita &latex; uuesti kompileeritud indeksi info kaasamiseks. Kui soovid kompileerida oma dokumendi pildijoonistamisrakendusega MetaPost, saab seda teha menüükäsuga EhitamineKompileeriMpost. Dokumenti saab veel ühel moel kompileerida, kui soovid saada PDF-faili: käivita PDF&latex;, mis kompileerib lähteteksti otse PDF-failiks, kiirklahviga Alt6. Seejärel võib kompileeritud faili vaadata kiirklahviga Alt7. Teine võimalus on teisendada PS-fail PDF-failiks kiirklahviga Alt8 või DVI-fail otse PDF-failiks kiirklahviga Alt9. PDF&latex;i eelistamine &latex;ile võib olla lihtsuse või harjumuse küsimus, kuid kohati on kahe programmi käitumine üpris erinev. Sul võib olla ka soov avaldada oma töö veebis, mitte aga paberil. Selleks saab kasutada programmi latex2html, mille saab käivitada &kile; menüükäsuga EhitamineTeisendaLaTeX -> HTML. Tulemus asetatakse sinu töökataloogi alamkataloogi, teisenduse saadust võid näha menüükäsuga EhitamineVaataVaata HTML-i. Võib juhtuda, et soovid anda töövahenditele oma failide kompileerimiseks, teisendamiseks või vaatamiseks mõningaid spetsiaalseid käsureaparameetreid. Standardseid tööriistu saab seadistada menüükäsuga Seadistused &kile; seadistamine... Pane tähele, et PDF&latex; suudab pakettide graphics või graphicx kasutamisel kompileerida korrektselt PDF-faili PNG- ja JPG-failid, aga mitte EPS-failid. Ja vastupidi, kompileerimine DVI-failiks ning teisendamine PS- või PDF-failiks toetab EPS-ide kasutamist, aga mitte PNG- ja JPG-faile. Selle kurvastava asjaolu lahendamiseks ning nii EPS- kui ka PNG- ja JPG-failide kaasamiseks on mitu erinevat võimalust: EPS-failid on võimalik teisendada PNG või mõnesse muusse vormingusse näiteks rakendusega Gimp ning seejärel kasutada PDF&latex;it. Teisendamise võib ette võtta ka teistpidi ning tarvitada &latex;it ja PS->PDF teisendust. See ei ole siiski soovitatav, sest JPG- või PNG-failid EPS-idena on üldiselt väga suured, mis võib kaasa tuua tarbetult mahukate dokumentide tekkimise. Mõneti sõltub see siiski kasutatavast graafikarakendusest, sest EPS võib kaasata endasse muud graafikat, kuid mitte kõik rakendused ei toeta seda võimalust ühtmoodi hästi - kasutada oleks mõtet näiteks programmi jpg2ps. Kui sul on vaja faili PS vormingus, kuid JPG- või PNG-failidega, võid lihtsalt kasutada kõigepealt PDF&latex;it ja seejärel käsureaprogrammi pdftops või, veelgi parem, määrata omaenda sildi (vaata ). Kasuta õiget faili õige graafika jaoks! EPS on omamoodi vektorgraafika skriptikeel, mis kirjeldab kõiki jooni ja punkte, millest graafika koosneb. See ei kaota eriti suurendamisel ning sobib kõige paremini diagrammide ja vektorgraafika jaoks, mille loomupärane väljund ongi EPS, mis näeb välja väga puhas ja terav, olles samal ajal mahult väike. PNG (või iganenud GIF) on kaotusteta failivorming korraliku tihenduse ja kvaliteediga. See sobib hästi diagrammide, jooniste ja kõige muu jaoks, kus on oluline säilitada teravus. Siiski on see mõnikord liiga ülepakutud fotode jaoks. JPG on kaotustega vorming, mis tihendab faile paremini kui PNG, ent kaotab sellevõrra omajagu pilditäpsuses. Fotode korral ei ole see tavaliselt oluline, kuid diagrammide ja jooniste puhul võib tulemuseks olla kesine kvaliteet ning mõned peenemad read võivad sootuks kaduma minna. Sellisel kuhul on EPS või PNG kindlasti parem valik. Kuid pea alati meeles: kus rämpsu juba on, seal seda vähemaks ei jää! Ükski teisendus ei saa muuta kehva pilti heaks. Dokumendi määratlemine põhidokumendina võimaldab töötada erinevate failidega, nii et sul on ülemdokument (ehk põhidokument) ja töö juurde käivad alamdokumendid. Pärast põhidokumendi määramist vastava käsuga menüüs Seadistused käivad kõik menüü Tööriistad vahendusel antud käsud ainult selle dokumendi kohta isegi juhul, kui töötatakse alamdokumentidega. Põhimõtteliselt võib peadokumendi isegi sulgeda. Pärast kompileerimist uurib &kile; lähemalt genereeritud veateateid. Kui esineb vigu või hoiatusi, antakse neist teada logi/teadeteaknas. Teateid saab lähemalt uurida menüükäsuga Ehitamine Vaata logi või kiirklahviga Alt0. Genereeritud logi näidatakse siis logi/teadeteaknas ning vead ja hoiatused on esile tõstetud. Logi vaatamine Logi vaatamine Logifaili ühelt teatelt teisele saab hõlpsasti hüpata menüükäsuga Ehitamine Järgmine/Eelmine LaTeXi viga/hoiatus või vastavat tööriistariba nuppu klõpsates. Hüppamaks &latex;i lähtetekstis reale, kus viga esineb, klõpsa logi/teadeteaknas lihtsalt vastaval veal/hoiatusel. &kile; viib su automaatselt vigasele reale. Kui käivitad käsu Kiire ehitamine, avatakse tavaliselt pärast kompileerimist mingi vaatamisrakendus. Kui sa ei kasuta põimitud vaatajat, avatakse alati uus aken. Dokumendi välimuse kohendamisel võib juhtuda, et käivitad käsku Kiire ehitamine päris sageli ja su töölaud kattub aina uute avanevate akendega. Selle vältimiseks võib sisse lülitada faili jälgimise režiimi, mis takistab käsul Kiire ehitamine vaataja akent avamast. Hetkel toetab &kdvi; vaadatava DVI-faili korduvat uuendamist, kuid &kghostview; pole sugugi täiuslik: dokumendi uuendamiseks pärast kompileerimist tuleb sul muuta lehekülge, kuid &kghostview; ei näita seda muutust. Põimitud vaataja korral on see režiim mõistagi kasutu, sest sel juhul sulged nagunii akna, et pääseda tagasi dokumendi redigeerimise ja uue kompileerimise võimaluse juurde. Struktuurivaade näitab &kile;s loodava dokumendi struktuuri ning võimaldab selles kiiresti liikuda. Dokumendis liikumiseks on vaja vaid hiire vasaku nupuga klõpsata mis tahes pealdisel, peatükil, sektsioonil, alamsektsioonil ja nii edasi ning sind viiakse vastava ala algusesse. Kui kaasad faili &latex;i dokumenti sildiga \input või \include, sisaldab struktuurivaade vastavat faili esindavat elementi. Topeltklõps failinimel paneb &kile; kaasatud faili redaktoriaknas näitama. Hierarhiapuus on omaette haru ka tekstis kasutatud pealdistele. Struktuurivaate kasutamine Struktuurivaate kasutamine Struktuurivaate uuendamiseks kasuta menüükäsku RedigeerimineUuenda struktuuri või salvesta dokument, mis samuti sunnib &kile; värskendama struktuurivaadet. Järjehoidjad viitavad tekstiosale või reale &kile; keskkonnas. Järjehoidja tarvitamiseks vali dokumendis rida, mille juurde soovid hiljem naasta, vajuta Ctrl B ja &kile; lisabki automaatselt sellele reale järjehoidja. Järjehoidja saab määrata ka siis, kui märkida ära rida, mille juurde soovid hiljem naasta, ja valida menüükäsk JärjehoidjaLülita järjehoidjat. Järjehoidjate eemaldamiseks kasuta menüükäsku Järjehoidjad Puhasta järjehoidjad. &kile; pakub võimalust luua ja kasutada projekte. Projekt on rühm &latex;i, &tex;i või muid dokumente, mis kõik on seotud sinu põhidokumendiga. Projekti tüüpiline näide on mitmest peatükist koosnev dokument, kus peatükid kujutavad endast erinevaid .tex-faile. Kõik need võib kaasata projekti, mis muudab tervikdokumendi haldamise märksa hõlpsamaks. Projekti saab salvestada faile, mis ei kujuta endast lähteteksti, näiteks graafikafailid. Projekti spetsifikatsioon salvestatakse spetsiaalsesse faili laiendiga .kilepr. Projekt pakub järgmisi võimalusi: Põhidokumenti pole vaja määrata, &kile; teeb seda automaatselt Projektifaile saab hõlpsasti koos arhiveerida Vaade Failid ja projektid näitab, millised failid on dokumenti kaasatud. Pärast projekti avamist taastatakse kõik varem avatud failid esialgse kodeeringu ja esiletõstmistega. Projekti loomiseks vali menüükäsk Projekt Uus projekt.... Projekti loomiseks päritakse sinu käest järgmisi asju: Sinu projekti pealkiri Projektifaili nimi laiendiga .kilepr Failinimi Faili tüüp: tühi dokument, artikkel, raamat, kiri, raport Kui täidad kasti failinimi, tuleb määrata ka selle faili asukoht projektifaili (laiendiga .kilepr) suhtes. Faili ja projekti vaate nupp kujutab endast kaht paberilehte. Selles vaates on võimalik näha projekti struktuuri, selles olevaid faile ning projekti infot sisaldava .kilepr-faili nime. Failide lisamine projekti, nende eemaldamine või projekti seadistamine käibki ennekõike faili ja projekti vaate abil. Faili ja projekti vaade Faili ja projekti vaade Faili lisamiseks projekti ava vajalik &tex;-fail, klõpsa selle nimel faili ja projekti vaates hiire parema nupuga ning vali Lisa projekti. Kui sul on avatud mitu projekti, küsib dialoog, millisesse projekti fail lisada. Kui tahad lisada projekti mitu faili, vali faili ja projekti vaates projekt, klõpsa sellel hiire parema nupuga ja vali Lisa fail. Seejärel saab vajalikud failid valida ilmuvas dialoogis. Samuti võib klõpsata faili ja projekti vaates projekti nimel hiire parema nupuga ning valida Lisa failid.... Seejärel saab vajalikud failid valida ilmuvas dialoogis. Faili lisamine projekti Faili lisamine projekti Faili eemaldamiseks projektist klõpsa failinimel hiire parema nupuga ja vali Eemalda fail. Sinu fail eemaldataksegi projektist. See ei kustuta faili, vaid ainult eemaldab selle projektifailide nimekirjast. &kile; pakub mõned võimalused muuta projekti seadistusi. Selleks klõpsa hiire parema nupuga projekti pealkirjal ja vali Projekti valikud. Seejärel on võimalik muuta järgmisi asju: Projekti pealkiri Arhiveerimiskäsk Mitte-lähtetekstifailide tunnustatud laiendid Võimalus kasutada faililaiendeid regulaaravaldistena. &kile; võimaldab vähese vaevaga teha projektist varukoopia, salvestades kõik projekti failid ühte arhiivi. Projekti arhiveerimiseks klõpsa faili ja projekti vaates hiire parema nupuga projekti nimele või vali menüükäsk Projekt Arhiveeri. Vaikimisi lisatakse arhiivi projekti kõik failid. Kui sa aga ei soovi mõne faili arhiveerimist, klõpsa faili ja projekti vaates hiire parema nupuga vastaval faili ja lülita võimalus Kaasa arhiivi välja. Arhiveerimiskäsud on shellikäsud, mis käivitatakse projektikataloogis (koht, kus on salvestatud .kilepr-fail). Käsu kirjutamisel võib kasutada järgmisi kohanäitajaid: %S: asendatakse projektifaili nimega ilma laiendita .kilepr. %F: asendatakse arhiivi kaasatavate failide loendiga. Mitte-lähtetekstifailid on pildid, PDF-failid, PostScript jne., mis samuti kaasatakse projekti, kuid mis ei ole laiendiga .tex lähtetekstifailid. Sul on võimalik kasutada regulaaravaldisi selliste mitte-lähtetekstifailide tuvastamiseks. Projekti sulgemiseks vali faili ja projekti vaade, klõpsa hiire parema nupuga projekti nimel ning vali Sulge. See käsk sulgeb projekti ning kõik sellega seotud failid ja lisab ka suletud projekti nime menüüs Projekt valikusse Ava hiljutine projekt.... &kile; üks võimsaid eeliseid on oskus lugeda, teisendada ja määrata tekstile just see kodeering, mida sa vajad. See lubab kasutada mittestandardseid tähti ja sümboleid, nii saab tarvitada näiteks itaalia või prantsuse keele rõhumärkidega tähti. Dokumendi kodeeringu saab valida kolmel moel: Kasutades liitkasti kodeering, mis asub faili avamise vaate allosas. Kasutades menüükäsku Vaade Sea kodeering. Valides vastava võimalus uue dokumendi loomisel nõustajas. Traditsiooniliselt mõistab &latex; ainult piiratud hulka sümboleid (ASCII), mis ei luba rõhumärkidega tähti või erisümboleid vahetult sisestada. Rõhumärkidega tähtede kasutamiseks pruugib &latex; lahendusena süntaksit, mis võimaldab selliseid tähti siiski kasutada, näiteks \"e ë jaoks. Selles aitab omaette pakett inputenc, mis on kaasatud preambulasse käsuga \usepackage[latin1]{inputenc}, kus võti tähistab kodeeringut, mida tahad kasutada (enamasti peaks sobima latin1). See annab &latex;ile korralduse tõlgendada kõik ë dokumendis kujule \"e. Rohkem infot inputenc kohta leiab inputenc dokumentatsioonist. Kontrolli, et fail oleks ka tegelikult selles kodeeringus, mida väidab inputenc! Lähteteksti kodeeringu valimine Lähteteksti kodeeringu valimine Erinevate sümbolite hiigelhulk tekitab probleeme paljudele rakendustele, mistõttu on jõutud üldisele veendumusele, et varem või hiljem on vajalik kasutusele võtta Unicode. Unicode erinevaid teostusi liigub päris mitu, Linuxi maailmas on neist kõige edukam olnud utf-8, samas Windows® kasutab mõneti kohmakamat ja mitte nii paindlikku ucs-2. Mõned distributsioonid, näiteks RedHat, on juba hakanud oma vaikekodeeringuna kasutama utf-8, mistõttu ka sulle võiks huvi pakkuda argumendi utf8 tarvitamine paketi inputenc korral. Halb on see, et see ei olnud vähemalt käsiraamatu kirjutamise ajal &tetex;isse kaasatud, kuid samas on hea see, et on olemas &latex;i pakett, mis suudab seda teha, kuigi see tuleb ise paigaldada. &ucs;-paketi saab selle koduleheküljelt Unicode support for &latex;, mida haldab Karlsruhe ülikoolis tegutsev Dominique Unruh. Selle paigaldamiseks paki allalaaditud fail lahti ja paiguta lahtipakitud sisu kataloogi, kus &tex; seda otsida oskab. See võiks olla näiteks /usr/share/texmf/tex/latex/ucs/ (kontrolli igal juhul, et see oleks keskkonnamuutuja $TEXMF tegelik määrang, sest mõnikord kipuvad distributsioonid seda muutma!). Kui kataloog seda veel ei ole, muuda see globaalselt kättesaadavaks ning anna alamkataloogidele käivitamise õigus käsuga chmod. Kõike seda tuleb teha administraatorina (root), nii et ole ettevaatlik. Kui oled valmis, käivita käsk texhash, et &tex; vaataks oma failid uuesti üle ja loodetavasti leiaks ka uue paketi. Täpsemat infot leiab paketi dokumentatsioonist, kuid enamasti on vaja lihtsalt lisada preambulasse järgmised käsud: \usepackage{ucs} \usepackage[utf8x]{inputenc} Ideograafiliste kirjade toetuse lisamine on üsna keerukas. Kui oled aga sellega hakkama saanud, peaks see täiesti korralikult töötama. Lisaks pakettide paigaldamisele tuleb siin ka üht-teist seadistada. Võimalik, et sinu Linuxi distributsioon on juba &cjk;-paketi valmis pakendanud, mis vähendab märgatavalt vaeva kõige käsitsi paigaldamisega võrreldes. Kontrolli seda kindlasti! Lühikeste &cjk;-tekstijuppide kirjutamiseks saab heal juhul kasutada ka &ucs;-paketti, aga see on tõesti väga piiratud, näiteks ei nii võimalik isegi reavahetusi korralikult määrata. Seepärast oleks mõttekas paigaldada täielik &cjk;-&latex;-pakett ja panna see tööle nii &latex; kui PDF&latex;i tarbeks. Suur osa siinsest tekstist on saanud innustust Pai H. Chou veebileheküljest PDF&latex;i häälestamise kohta. Laadi alla &cjk;-pakett. Kopeeri selle lahtipakitud failid $TEXMF vastavasse alamkataloogi täpselt nii, nagu see käib &ucs;-paketi puhul (vaata ). Failid pakitakse lahti kataloogi CJK/X_Y.Z. Neid ei ole oluline välja võtta, kuigi see muudab vahest hooldamise hiljem veidi vaevalisemaks. Nüüd tuleb alla laadida font, mis toetaks kõiki &cjk; sümboleid, mida sul vaja läheb. Sa võid valida igasuguse sobiva *.ttf-faili, kuid siinkohal on meil näiteks Cyberbit. Paki fail lahti ja nimeta Cyberbit.ttf ümber cyberbit.ttf, sest suured tähed võivad süsteemi segadusse ajada. Paiguta cyberbit.ttf kataloogi koos failiga Unicode.sfd ning genereeri *.tfm- ja *.enc-failid käsuga $ ttf2tfm cyberbit.ttf -w cyberbit@Unicode@. Vahel ei pruugi see mingil põhjusel tekitada ettenähtud sadu faile. Sellisel juhul võid alla laadida nii *.tfm- kui ka *.enc-failid. Paiguta *.tfm-failid sobivasse kataloogi, näiteks $TEXMF/fonts/tfm/bitstream/cyberbit/. *.enc-failid võib paigutada näiteks kataloogi $TEXMF/pdftex/enc/cyberbit/. Nüüd läheb vaja seosefaili, mis ühendaks *.enc-failid fondiga. Laadi alla cyberbit.map ja paigalda see kataloogi $TEXMF/pdftex/config/. Laadi alla ka c70cyberbit.fd ja paiguta see sobivasse kataloogi, näiteks $TEXMF/tex/misc/. Lõpuks on meil vaja genereerida PostScript Type 1 font, mida on tarvis &latex;iga tekitatud DVI-failide lugemisel. Käivita käsk $ ttf2pfb cyberbit.ttf -o cyberbit.pfb ja kopeeri saadud cyberbit.pfb sobivasse kataloogi, näiteks $TEXMF/fonts/type1/cyberbit/. Seame nüüd cyberbit.ttf fontide sekka, mida &latex; suudab leida ja kasutada. See tuleks paigutada kataloogi $TEXMF/fonts/truetype/. Kontrolli konfiguratsioonifaili $TEXMF/web2c/texmf.cnf ja veendu, et rida, kus seisab TTFONTS, oleks kommenteerimata ning osutaks kataloogile, kuhu salvestasid cyberbit.ttf. Et PDF&latex; saaks &cjk; fonte kasutada, tuleb lisada rida konfiguratsioonifaili $TEXMF/pdftex/config/pdftex.cfg. Lisa map +cyberbit.map faili ja PDF&latex; on seadistatud. &latex;i seadistamiseks, et see saaks tekitada &cjk; sümbolitega DVI-faile, tuleb lisada rida faili ttfonts.map. Fail võib asuda kataloogis $TEXMF/ttf2pk/, aga võib-olla ka mitte. Lisa sellesse rida cyberbit@Unicode@ cyberbit.ttf. Nüüd tuleb käivitada texhash ja süsteem peaks korras olema. Seadistuse testimiseks võid proovida kompileerida seda testfaili. &cjk; toetuse käsitsi lisamisel võib päris palju asju viltu minna. Kui see ei paista korralikult töötavat, võiks kontrollida järgmisi asju. On selge, et kui kasutada &latex;it kasutajana, mitte administraatorina (root), tuleb sul lubada ka tavalistele kasutajatele ligipääs uutele failidele. Kasuta käsku chmod ning kontrolli, et kõik kataloogid ja failid on selliste õigustega. Kui &latex; kirjutab DVI probleemideta, aga sa ei näe seda, on ilmselgelt midagi viga *.pk-fontide automaatse tekitamisega. Need peaks lennult loodama DVI-faili vaatamisel, aga see võib mitmel põhjusel ebaõnnestuda. Kontrolli kõigepealt üle faili ttfonts.map lisatud read. Samuti võib juhtuda, et käsk ttf2pk, mille DVI-näitaja tavaliselt välja kutsub, on kompileeritud ilma kpathsea teekide toetuseta. Sellisel juhul ei ütle käsk $ ttf2pk --version midagi kpathsea kohta. Et nende teekide toetus on hädavajalik, tuleks otsida uus pakett või kompileerida FreeType 1 ise uuesti. Sisendmootoreid on päris mitu ja valik sõltub rohkem sinu eelistustest. Käesoleva käsiraamatu autori lemmikuks on Skim, mis kujutab endast mootori Scim porti &kde; jaoks. Uuri oma distributsiooni dokumentatsioonist, kuidas neid programme paigaldada. Ka nende programmide seadistamine ei pruugi olla lihtne, näiteks Skimi puhul tuleb defineerida keskkonnamuutuja XMODIFIERS="@im=SCIM" enne X'i käivitamist. &kile; on kasutajasõbralik vaba tarkvara &latex;/&tex; lähteteksti redaktor. See töötab süsteemides, kuhu on paigaldatud &kde; töölaua keskkond. &kde; on saadaval erinevate Linuxi ja muude UNIXi-laadsete süsteemide jaoks. &kile; on ka osa projektist Fink, mis tähendab, et &kile;t saab kasutada isegi Mac OS-X tingimustes! Suur tänu kuulub kõigile neile, kes on aidanud vedada &kile; projekti ja kulutanud arvukalt tunde arendusvahenditele, mida me kõik võime kasutada vastavalt GNU litsentsile. Toome siin lühidalt ära programmeerijad, redigeerijad, tõlkijad, kirjutajad, silujad, pakendajad, veebiarendajad ja kasutajad, tänu kellele on see projekt teoks saanud. Rakenduse autoriõigus 2003 ja praegune hooldaja: Jeroen Wijnhout Jeroen.Wijnhout@kdemail.net Rakenduse autoriõigus 2002-2003: Pascal Brachet &kile; sisaldab vaba (GPL) rakenduse Xgfe (X Windowsi graafiline kasutajaliides &gnuplot;i jaoks) lähtekoodi, mille autoriõigus © 1998: David Ishee Dokumentatsiooni autoriõigus © 2003: Jonathan Pechta, 2003-2005: Rederico Zenith (lõplik viimistlemine) Kaasautorid: Rob Lensen, Roland Schulz, Michael Margraf Suur tänu kõigile kaasalöönutele! &underFDL; &underGPL; &documentation.index;