Ben Lamb

kde@zurgy.org

MarekLaane

bald@starman.ee

Tõlge eesti keelde Varem salvestatud dokumendi avab menüükäsk FailAva..., mille peale ilmub tavaline &kde; failidialoog. Hiljuti kasutatud dokumendid on kirjas menüüs FailAva viimati kasutatud. Parajasti avatud dokumendi salvestab menüükäsk FailSalvesta või FailSalvesta kui..., kui soovid salvestada faili teise nimega. Dokumenti saab salvestada ka sellisel kujul, et see on avatav &kivio; mõne varasema versiooniga. Selleks vali salvestamisdialoogi liitkastist Filter vajalik versioon. Dokumenti saab trükkida menüükäsuga FailTrüki..., mis avab tavapärase &kde; trükkimisdialoogi. Trükitava dokumendi eelvaatlus on võimalik menüükäsuga FailTrükkimise eelvaatlus... Menüü Fail käsk Impordi... laadib &kivio; või &XML;-documendi uues &kivio; aknas. Menüü Fail käsk Ekspordi... toimib samamoodi nagu käsk FailSalvesta kui... Mõlemal juhul saad dokumendi salvestada teise nimega või teises vormingus. &kivio; dokumendil võib olla ka mitu lehekülge skeeme. Lisalehekülgede sisestamiseks dokumenti kasuta menüükäsku LehekülgLisa lehekülg või klõpsa &HPNga; leheküljekaardil ja vali kontekstimenüüst Lisa lehekülg. Valija dokumendi allservas näitab kaarte dokumendi kõigi lehekülgede kohta, mis ei ole peidetud. Mittevajalikke lehekülgi saab eemaldada menüükäsuga LehekülgEemalda lehekülg või &HPNga; leheküljekaardil klõpsates ja kontekstimenüüst Eemalda lehekülg valides. Iga lehekülje nime saab muuta, kui teha lehekülgede valijas vastava lehekülje nimel topeltklõps või klõpsata &HPNga; leheküljekaardil ja valida kontekstimenüüst Nimeta lehekülg ümber... Selle peale ilmub dialoog, kus saabki anda uue nime. Lehekülgede järjekorda saab muuta valijaribal kaarte lohistades. Lehekülgede valijal olevad noolenupud võimaldavad kerida läbi lehekülgede kaartide, mitte aga läbi lehekülgede enda. Kui dokumendis on palju lehekülgi ja sa ei soovi neid kõiki korraga lehekülgede valijas näha, saab neid peita menüükäsuga LehekülgPeida leht. See eemaldab parajasti valitud lehekülje valijaribalt. Peidetud lehekülje näitamiseks vali LehekülgNäita lehte... ja seejärel nimekirjakastist lehekülg, mida soovid näha. Üksiklehekülgi võib eksportida bittrasterfailidena. Parajasti aktiivse lehekülge eksportimiseks vali FailEkspordi... või Fail Salvesta kui... Ilmub tavapärane &kde; failidialoog. Ekspordivormingu määrab failile antav nimi, mis peab lõppema ühega alljärgnevas nimekirjas olevatest laienditest. Toetatud on järgmised vormingud: PNG-pilt (.png) JPEG-pilt (.jpg) BMP pilt (.bmp) Kapseldatud PostScript-pilt (.eps) Portable Bitmap (.pbm) PCX-pilt (.pcx) Portable Pixmap-pilt (.ppm) SGI-pilt (RGB) (.rgb) X PixMap-pilt (.xpm) JPEG 2000 pilt (.jp2) Chalk dokument (.kra) Adobe Illustratori dokument (.ai) TIFF-pilt (.tiff) ILM EXR-pilt (.exr) Karbon14 dokument (.karbon) GIMP-i natiivne pildivorming (.xcf) Scalable Vector Graphics (.svg) &Windows; MetaFile (.wmf) Eksportimisele tuleb anda kinnitus, sest selle toiminguga võib kaasneda vormingukadu. Klõpsa nupule Salvesta ning nähtavale ilmub dialoog Eksport pildina. Selles dialoogis saab määrata mõningaid eksportimise valikuid: lehekülgede vahemik, eksporditav ala, kohandatud suurus (pikslites) ja lehekülje veeris. Trafarettide paremaks asetamiseks näitab &kivio; dokumendi kohal korrapäraste vahedega võrgustikku. Selle näitamist saab lülitada menüükäsuga VaadeNäita alusvõrku. Objektide servad haaratakse alusvõrgu lähima punkti külge sõltumata sellest, kas alusvõrk on näha või mitte. Selle muutmiseks kasuta menüükäsku VaadeHaara alusvõrgule. Alusvõrgu muutmiseks vali Seadistused&kivio; seadistamine... ja klõpsa ikoonil Alusvõrk. Dialoogis saab määrata alusvõrgu joonte värvi, nende horisontaalse ja vertikaalse vahemaa ning haaramise kauguse. Vihje: alusvõrk ei pruugi olla ruudukujuline, selleks tuleb määrata erinev horisontaalne ja vertikaalne vahemaa. Tekstivahendit saab kasutada ka sellise teksti lisamiseks dokumenti, mis ei ole seotud ühegi objektiga. See on kasulik näiteks üldinfo andmiseks kujutatu kohta. Vabalt asetseva teksti lisamiseks kontrolli, et ükski objekt ei oleks valitud - kõige paremini saab seda teha menüükäsuga RedigeerimineTühista valik. Seejärel aktiveeri tekstivahend menüükäsuga TööriistadTekstitööriist. Tekstitööriista aktiveerimisest annab märku ka hiirekursori muutunud kuju. Joonista kast, mis peab teksti sisaldama. Ilmub dialoog, kuhu saabki teksti sisestada, klõps nupul OK asetab selle dokumenti. Teksti saab vormindada menüükäsuga VormindusTekst... või tööriistaribade abil. Lehekülje suurust, veeriseid ja asendit (rõhtne või püstine) saab muuta dialoogis Lehekülje suurus ja veerised. Selle saab avada menüükäsuga VormindusLehe paigutus... Juhtjooni saab kasutada trafarettide täpsemaks asetamiseks. Need on visuaalseks juhiseks elementide joondamisel, lisaks sellele võib aga &kivio; trafaretid ka juhtjoonte külge kinnitada. See tähenda, et kui trafareti külg satub teatud kaugusele juhtjoonest, haaratakse trafarett kohe juhtjoone külge. Juhtjoone lisamiseks vii hiirekursor rõht- või püstjoonlauale sõltuvalt sellest, mispidi peaks juhtjoon kulgema. Hoia &HVN; all, liiguta hiir üle dokumendi ja vabasta hiirenupp positsioonis, kus soovid näha juhtjoone lõppu. Hiire liigutamisel näed ka, kuidas juhtjoon kulgeb. Teine võimalus on valida menüükäsk VaadeLisa juhtjoon... ning valida ilmuvas dialoogis juhtjoone suund ja asukoht. Kui juhtjoon on paika pandud, saab selle asendit muuta, kui viia hiir juhtjoone kohale, hoida &HVN; all ja liigutada hiirt. Vabasta hiirenupp, kui juhtjoon on jõudnud soovitud uude asukohta. Juhtjoonte peitmiseks või näitamiseks kasuta menüükäsku VaadeJuhtjooned. Vaikimisi haaratakse trafareti külg lähima juhtjoone külge, seda võimalust saab sisse ja välja lülitada menüükäsuga VaadeHaara alusvõrgule. &kivio; võimaldab keerukamaid skeeme jagada mitmeks kihiks. Kihtide nähtavust saab sisse ja välja lülitada. See on kasulik näiteks siis, kui tegemist on mingi põhiskeemiga (näiteks korruse plaan), millest tuleb erinevate vajaduste jaoks luua mitu versiooni. Iga vajaduse jaoks saab skeemile lisada vastava kihi. Dokumendi igal leheküljel on oma kihtide komplekt. Parajasti aktiivse lehekülje kihtide kohandamiseks vali menüükäsk VaadePaletidKihid. See palett võimaldab kihte luua, kustutada ja ümber nimetada. Seda saab kasutada ka kihtide nähtavuse ja nende järjekorra muutmiseks ning parajasti aktiivse kihi valimiseks. &kivio; mõistab parajasti aktiivse kihi all seda, mida mõjutab mis tahes redigeerimistoiming. Vaikimisi saab ühel leheküljel olla ainult üks aktiivne kiht korraga. Kihtide paleti abil saab lisada uue kihi, kui klõpsata vasakult esimesel nupul Uus kiht. Kihte saab kustutada teise nupu Eemalda kiht abil. &kivio; nummerdab kihte loomise järjekorras, nende ümbernimetamiseks tuleb vajalik kiht valida ja klõpsata nupul Nimeta kiht ümber. Kihte näidatakse selles järjekorras, milles nad nimekirjas seisavad. Kihi sisu seisab tema all olevate objektide peal, mistõttu pealmise kihi objektid võivad enda all varjata alumiste kihtide objekte. Järjekorda nimekirjas saab muuta, kui valida kiht ja pruukida nuppe Liiguta kiht üles ja Liiguta kiht alla. Iga kihi nimetuse kõrval seisab neli väikest ikooni, vasakult alates: Nähtavus (väike silm) Sellele klõpsates saab muuta kihi nähtavust. Trükitavus (väike printer) Sellega saab määrata, kas kiht trükitakse koos ülejäänud dokumendiga või mitte. Mittetrükitavat kihti võib näiteks kasutada endale mõeldud märkuste jaoks või lõikemapina, kus hoida pilte, mida sa ei ole veel valmis kasutama. Redigeeritavus (väike pliiats) Sellega saab määrata, kas kihti on võimalik muuta või mitte. Mõned kihid võib määrata mitteredigeeritavaks, et neid kogemata muude kihtide kallal töötades mitte rikkuda. Ühendatavus (väike konnektor) Sellega saab lubada või keelata elementide ühendamise, mis asuvad teistel kihtidel. Joondusvahend korrastab trafarettide rühma nii, et nad oleks joondatud kas ühe külje või nähtamatu keskjoone järgi. Selle kasutamiseks vali mitu trafaretti ja seejärel menüükäsk VormindusJoonda ja jaota... Kui trafaretid asetsevad rõhtreas, saab valida nende joondamise üla- või alaserva või keskjoone järgi. Püstreas asetsevaid trafarette saab joondada vasak- või parempoolse serva või keskjoone järgi. Jaotusvahend korrastab trafarettide rühma nii, et trafarettide vahele jääks võrdselt ruumi. Kõigepealt vali trafaretid, mida soovid korrastada, seejärel VormindusJoonda ja jaota... ning ilmuvalt kaartidega aknast kaart Jaotus. Elemente saab korrastada nii, et nende külgede vahel oleks alati ühesugune vahemaa (näiteks iga trafareti vasak serv asuks alati võrdsel kaugusel teise trafareti vasakust servast). Teine võimalus on määrata võrdseks elementide vahemaa. Viimase võimaluse kasutamiseks vali Vahed. Samuti saab määrata, kas kindlaid vahemaid tuleks kasutada kogu leheküljel või ainult valiku korral. Viimase võimaluse puhul ei võta trafaretid enda alla rohkem ruumi, kui nad võtsid varem. Kogu leheküljele laieneva võimaluse korral arvestatakse lehekülje veeristega.