Pamela Robert

pamroberts@blueyonder.co.uk

Anne-Marie Mahfouf

annemarie.mahfouf@free.fr

MarekLaane

bald@starman.ee

Tõlge eesti keelde Tabelit luues on sageli vajadus asetada ritta või veergu väärtuste seeriat (näiteks 10, 11, 12...). &kspread; võimaldab seda teha mitmel moel. Lühemate ja lihtsakoelisemate jadade puhul, näiteks 5, 6, 7, 8... on kõige mõttekam kasutada lohistamist. Kirjuta algväärtus alglahtrisse ning jada järgmine väärtus selle kõrval asuvasse lahtrisse. Seejärel vali mõlemad lahtrid ning vii hiirekursor valiku alumises paremas nurgas paiknevale ruudukesele, kus see muutub diagonaalseks kahesuunaliseks nooleks. Seejärel klõpsa hiire vasakut nuppu ja seda all hoides lohista hiirt vastavalt vajadusele allapoole või paremale. Sammu suurus arvutatakse kahe esimese väärtuse vahe järgi. Kui näiteks kirjutada lahtrisse A1 4 ja lahtrisse A2 3,5, siis neid mõlemaid valides ja valikut allapoole lohistades saab sammuks A2 miinus A1 ehk -0,5, nii et jada näeb välja selline: 4, 3,5, 3, 2,5, 2... Lohistamine tuleb toime isegi selliste juhustega, kus sammuks ei ole mitte konstant, vaid omakorda jada. Kui näiteks kirjutada esimestesse lahtritesse 1, 3, 4, 6, tekib sellest lohistamisega 1, 3, 4, 6, 7, 9, 10, 12..., kus sammuks on jada 2, 1, 2, 1... &kspread; tunnistab ka mõningaid erilisi jadasid, näiteks nädalapäevad. Kirjuta näiteks lahtrisse reede (pane tähele, et see oleks väikese tähega) ja lohista see naaberlahtrisse. Seda, millised erijadad on kasutatavad, saab näha menüükäsuga TööriistadKohandatud nimekirjad. Seal saab ka vajadusel uusi jadasid luua. Kui valid lahtri ja seejärel menüüst Lisamine käsu Jadad..., ilmub dialoog Jadad. Selles saab hõlpsasti luua jadasid, mis on liiga pikad, et neid lohistamisega valmistada. Samuti saab siin luua geomeetrilisi jadasid, näiteks 1, 1,5, 2,25, 3,375..., kus sammuga 1,5 hoopis korrutatakse. Kui sinu soovitud jada on eelkirjeldatutest veel keerukam, oleks tõenäoliselt mõttekam kasutada valemit ja siis seda lohistada. Kui näiteks soovid luua jada väärtustega 2, 4, 16, 256..., kirjuta lahtrisse A1 2, lahtrisse A2 A1*A1 ning seejärel lohista lahtrit A2 allapoole. &kspread; võimaldab kasutada paljusid sisseehitatud matemaatilisi ja muid funktsioone, mida saab pruukida valemilahtrites. Neid funktsioone saab näha ja tarvitada, kui valida lahter ning seejärel menüüst Lisamine käsk Funktsioon... See avab dialoogi Funktsioon. Vali dialoogi vasakpoolses osas asuvast nimekirjast funktsioon, mida soovid kasutada. Kaardil Abi näeb seejärel funktsiooni kirjeldust, tagastatava vastuse tüüpi, süntaksit, argumente ja näiteid, tihti ka viiteid muudele sarnastele funktsioonidele. Seejärel klõpsa allapoole osutava noolega nuppu, mis asetab valiku all asuvasse tekstikasti. Seejärel saab kaardil Argumendid määrata argumente äsjavalitud avaldisele. Kui soovid anda argumendile konkreetse väärtuse, kirjuta see kaardi Argumendid vastavasse lahtrisse. Kui soovid väärtuse asemel kasutada aga viidet lahtrile, klõpsa hiire vasaku nupuga vastavas kastis kaardil Argumendid ja seejärel samuti hiire vasaku nupuga töölehel asuval sihtlahtril. Kaardi Argumendid asemel võib muidugi viited lahtrile, näiteks B6, kirjutada ka otse dialoogi Funktsioon allosas asuvasse tekstikasti. Kui avaldisel on enam kui üks argument, eralda need semikooloniga (;). Klõpsuga nupule OK lisatakse funktsioon aktiivsesse lahtrisse ja suletakse dialoog Funktsioon. Mõistagi võib läbi ajada ka ilma dialoogita Funktsioon ja kirjutada avaldise kohe valemiribale. Funktsioonide nimed ei ole tõstutundlikud. Ära unusta, et kõik avaldised peavad algama sümboliga =. Loogilised funktsioonid, näiteks IF(), AND(), OR(), kasutavad argumentidena loogilisi väärtusi tõene (true) ja väär (false). Neid väärtusi võivad tulemuseks anda muud loogilised funktsioonid, näiteks ISEVEN(), samuti võivad need olla töölehe lahtrite väärtuste võrdlemise tulemus, kui kasutada järgnevas tabelis toodud võrdlusavaldisi. Avaldis Kirjeldus Näide == võrdub A2==B3 on tõene, kui väärtus lahtris A2 on võrdne väärtusega lahtris B3 != ei võrdu A2!=B3 on tõene, kui väärtus lahtris A2 ei võrdu väärtusega lahtris B3 <> ei võrdu Sama, mis A2!=B3 < on väiksem kui A2<B3 on tõene, kui väärtus lahtris A2 on väiksem kui väärtus lahtris B3 <= on väiksem kui või võrdub A2<=B3 on tõene, kui väärtus lahtris A2 on väiksem kui väärtus lahtris B3 või võrdub sellega > on suurem kui A2>B3 on tõene, kui väärtus lahtris A2 on suurem kui väärtus lahtris B3 >= on suurem kui või võrdub A2>=B3 on tõene, kui väärtus lahtris A2 on suurem kui väärtus lahtris B3 või võrdub sellega Kui kirjutada lahtrisse =IF(B3>B1;"SUUREM";""), ilmub sinna SUUREM, kui väärtus lahtris B3 on suurem kui väärtus lahtris B1, vastasel juhul jääb lahter hoopis tühjaks. Kui valem sisaldab viidet lahtrile, muudetakse seda juhul, kui viidatud lahter kopeeritakse töölehel kuhugi mujale. Selle vältimiseks tuleb kirjutada veerutähise, reanumbri või nende mõlema ette sümbol $. Kui lahtris A1 on valem =D5, siis selle kopeerimisel lahtrisse B2 omandab valem kuju =E6 (tavaline viis). Kui lahtris A1 on valem =$D5, siis kopeerimisel lahtrisse B2 omandab see kuju =D6 (veerutähis jääb muutmata). Kui lahtris A1 on valem =D$5, siis kopeerimisel lahtrisse B2 omandab see kuju =E5 (reanumber jääb muutmata). Kui lahtris A1 on valem =$D$5, siis kopeerimisel lahtrisse B2 omandab see kuju =D5 (nii veerutähis kui reanumber jäävad muutmata). Kui kirjutad või muudad lahtriviidet valemis, saad kiirklahviga F4 kõik kirjeldatud neli võimalust läbi lapata. Muutumatuks jääva lahtriviite lisamiseks valemisse saab kasutada ka nimega lahtreid. Vahel võib tekkida vajadus liita üks ja seesama väärtus mitme lahtri väärtusele või lahutada või korrutada või jagada... Seda võimaldab kiiresti ja hõlpsalt korda saada võimalus Aseta valikuliselt... Esmalt kirjuta muutuja väärtus töölehe suvalisse tühja lahtrisse ja kopeeri see. Siis vali lahtrite plokk, mida soovid muuta, vali käsk Aseta valikuliselt, mis on kättesaadav menüüst Redigeerimine või hiire parema nupu klõpsuga avanevast menüüst, ning vali ilmuva dialoogi osast Operatsioon vastavalt vajadusele Liitmine, Lahutamine, Korrutamine või Jagamine. Võimalik on rakendada ka sihtala erinevatele ridadele või veergudele erinevat muutujat, kui kopeerida soovitud muutujaid sisaldav ala enne sihtala valimist ja käsu Aseta valikuliselt kasutamist. Kui näiteks kirjutad lahtrisse A1 5, lahtrisse B1 10, valid mõlemad lahtrid ning kopeerid need ja seejärel rakendad käsku Aseta valikuliselt Liitmine lahtritele A10 kuni D15, liidetakse 5 lahtritele A10:A15 ja C10:C15 ning 10 lahtritele B10:B15 ja D10:D15. Pane tähele, et muutuja võib olla nii lihtne arv kui ka valem. Kui see on valem, kohandab &kspread; viiteid lahtritele, nagu seda tehakse tavalise asetamise korral. &kspread;i abil saab lahendada ka selliseid algebravõrrandeid, nagu x + x^2 = 4 ehk Millise x väärtuse korral võrdub x pluss x ruudus 4?. Toodud näite korral võid sisestada lahtrisse A1 =A2+A2*A2 ning seejärel katsetada lahtris A2 erinevate väärtustega, kuni tulemus lahtris A1 on 4 või vähemalt nii lähedal sellele, kui sulle parajasti vaja läheb. Veel parem on selleks aga kasutada &kspread;i võimalust Sihtmärgi otsing, mis kohandab automaatselt väärtust ühes lahtris, et väärtus teises lahtris oleks võimalikult lähedal sihtväärtusele. Selleks anna käsk Sihtmärgi otsing, mis on kättesaadav menüüst Andmed. Ilmub dialoog, kuhu tuleb sisestada viide sihtväärtuse lahtrile (meie näites A1) kasti Sihtmärgilahter, väärtus ise (4) kasti Sihtmärgi uus väärtus ning viide muudetavale lahtrile (A2) kasti Tulemuslahter. Arvesta, et enne seda, kui käivitad sihtmärgi otsingu, tuleb muudetavasse lahtrisse mingi algne väärtus sisestada. Klõps dialoogi Sihtmärgi otsing nupul Käivita alustab arvutamist. Kui see on tehtud ning lahendus leitud, vajuta nupule OK selle rakendamiseks või nupule Loobu algväärtuse säilitamiseks. &kspread;i uut tühja dokumenti avades luuakse mitu tühja töölehte. Nende arv sõltub sellest, milline määratlus on antud &kspread;i seadistustedialoogi kaardil Liides valikule Alguses avatavate lehtede arv. Dokumendile saab uue töölehe lisada menüükäsuga LisamineLeht. Kui märgitud on &kspread;i seadistustedialoogi kaardil Liides olev kast Sakkide näitamine, ilmub &kspread;i aknasse iga töölehe alumisse vasakusse ossa väike sakk. Klõps sellel sakil hiire vasaku nupuga toob nähtavale saki taga peituva töölehe. Töölehtede vahel saab liikuda ka kiirklahvidega: &Ctrl;Page Down viib järgmisele ja &Ctrl;Page Up eelmisele töölehele. Vaikimisi on töölehtedel nimed Leht1, Leht2 jne. Nime saab muuta, kui klõpsata lipikul hiire parema nupuga ja valida käsk Nimeta tabel ümber. Töölehe saab dokumendist eemaldada käsuga Eemalda leht, mis on kasutatav menüüst VormindusLeht või hiire parema nupu klõpsuga avanevast menüüst. Ülejäänud käsud menüüs VormindusLeht võimaldavad töölehe varjata või seda näidata. See funktsioon on sarnane ridade ja veergude peitmise/näitamisega. Kui soovid, et mingi valem ühel töölehel viitaks lahtrile mõnel teisel töölehel, peab viide algama vastava tabeli nimega, millele järgneb hüüumärk (!). Kui näiteks sisestada töölehel 1 mingisse lahtrisse Leht2!A2, võtab see lahter oma väärtuse töölehe 2 lahtrist A2. Arvesta, et töölehtede nimed on tõstutundlikud. Dokument võib sisalda erinevatel töölehtedel sarnaseid andmeid näiteks erinevate kuude kohta ning sul võib tekkida soov või vajadus kokkuvõtliku lehe järele, mis sisaldaks ülejäänud lehtede vastavate andmete konsolideeritud väärtusi (⪚ summasid või keskmisi). Selle ülesande muudab märgatavalt lihtsamaks käsk Konsolideeri..., mille leiab menüüst Andmed. Selle valimine avab dialoogi Konsolideerimine. Iga lähtetöölehe puhul tuleb viide vajalike andmete alale kirjutada kasti Viide ning seejärel vajutada nuppu Lisa, mis lisab selle kasti Sisestatud viited. Viites peab olema lähteandmeid sisaldava töölehe nimi, näiteks Jaanuar!A1:A10, mida saab küll ka automaatselt sisestada, kui valida ala vastavas tabelis. Kui oled sisestanud kõik vajalikud lähteandmete viited, vali sihttööleht, kus soovid näha konsolideeritud andmeid. Seejärel vali hüpikkastist Funktsioon vajalik funktsioon ning klõpsa nupule OK. Kui märgid dialoogis Konsolideerimine ära ka kasti Andmed kopeeritakse, siis ilmuvad sihtlahtritesse konsolideerimise tulemusel saadud väärtused, mitte aga valemid nende arvutamiseks. Töölehele võib lisada ka diagrammi, mis aitab muuta andmeid silmale haaratavamaks. Esmalt vali lahtrite plokk, mis sisaldab diagrammile vajalikke andmeid, ning kasuta seejärel menüükäsku LisamineDiagramm. Kursor muutub ristikujuliseks, mis võimaldab hiire vasakut nuppu all hoides joonistada töölehele piirkonna, kus diagramm peaks asuma. Selle juures ei ole vaja olla piinlikult täpne, sest diagrammi suurust saab hiljem vastavalt vajadusele muuta. Nuppu lahti lastes ilmub diagramminõustaja dialoog. See võimaldab määrata diagrammi tüübi, pealdised ja legendi. Täpsemalt võib selle kohta lugeda &kchart;i käsiraamatust, kuid kui sa ka peaksid siin mingi vale otsuse langetama, on võimalik seda hiljem parandada. Klõpsuga nupule Lõpeta kaob nõustaja aken ning diagramm asetatakse töölehele. Põimitud diagramm Diagrammi liigutamiseks, selle suuruse muutmiseks või ka eemaldamiseks klõpsa diagrammil. Diagrammile tekib diagonaalse viirutusega piirjoon ning selle igas nurgas ja iga külje keskel ilmuvad nähtavale mustad ruudukesed. Kursorit mõne musta ruudukese kohale viies võtab see kahesuunalise noole kuju. Ruudukesi hiire vasakut nuppu all hoides lohistades saab diagrammi suurust muuta. Diagrammi kustutamiseks klõpsa hiire parema nupuga mõnel ruudukesel ja vali käsk Kustuta põimitud dokument. Diagrammi liigutamiseks vii kursor mõnele viirutatud küljele. See muutub nüüd käekujuliseks. Hiire vasakut nuppu all hoides saab diagrammi lohistada vajalikku asukohta. Diagrammile tavalise väljanägemise tagasiandmiseks klõpsa töölehel suvalises kohas väljaspool diagrammi. Diagrammi vorminduse muutmiseks tee hiire vasaku nupuga topeltklõps diagrammil. Diagrammile tekib viirutatud piir ilma mustade ruudukestega ja &kspread;i aknasse ilmub &kchart;i diagrammiriba. Nüüd saab kasutada &kchart;i võimalusi või siis valikuid, mis avanevad diagrammil hiire parema nupu klõpsuga ilmuvast menüüst. Töölehele võib lisada andmeid mõnest tekstifailist või lõikepuhvrist, kui valida lahter, kuhu soovid andmed lisada, ning seejärel kasutada käsku Tekstifailist... või Lõikepuhvrist..., mis on kättesaadavad menüüs LisamineVälised andmed. Mõlemal juhul eeldab &kspread;, et andmed on CSV-vormingus ning avab dialoogi, mis võimaldab määrata, kuidas andmed failist või lõikepuhvrist kätte saada ja töölehe lahtritesse asetada. Kui süsteem seda toetab, võib &kspread; lisada töölehele ka andmeid SQL andmebaasist. Selleks saab kasutada menüükäsku LisaVälised andmedAndmebaasist.... Töölehe lahtri saab linkida mingi toiminguga, et näiteks hiire vasaku nupu klõps avaks veebilehitseja. Selleks vali lahter ning seejärel menüükäsk LisamineLink... See avab dialoogi Lingi lisamine, kus on võimalik valida nelja sorti lingi vahel: Internetilink püüab klõpsamisel avada vaikimisi veebilehitsejas &URL;-i, mis on kirjutatud dialoogi Lingi lisamine kasti Internetiaadress:. Näide: http://www.koffice.org. Klõps lahtril, mis sisaldab e-posti linki, püüab avada uue e-kirja redaktori, kus reale 'Kellele:'' on kirjutatud aadress, mis on sisestatud kasti E-posti aadress:. Näide: jyri@kuskil.ee. Faililingiga lahter viitab mingile failile või kataloogile, mis on määratud kastis Faili asukoht: ning püüab antud faili või kataloogi avada rakendusega, mis selleks parajasti sobib. Lahtri link viitab &kspread;i lahtrile, mille asukoht on määratud kastis Lahter:. Klõps hiire vasaku nupuga sellist linki sisaldaval lahtril viib &kspread;i fookuse viidatavasse lahtrisse. Kõigi nelja lingitüübi korral on võimalik kirjutada mingi selgitav tekst dialoogi Lingi lisamine lahtrisse Kommentaar:. See tekst on lahtris näha ning see võib soovi korral olla ka rasvases või kaldkirjas. &kspread; võib automaatselt kontrollida sisestatud andmete sobivust teatud kriteeriumidega ning teavitada hüpikkastiga, kui andmed peaksid olema vigased. Selle võimaluse kasutamiseks vali lahter/lahtrid, mida jälgida, ning seejärel menüükäsk RedigeerimineSobivus... See avab &kspread;i dialoogi Sobivus, millel on kaks kaarti. Kaardil Väärtused saab määrata, millist tüüpi andmeid tuleks pidada sobivaks, kasutades selleks hüpikkasti Lubatud:. Seejärel saab valida väärtuste vahemiku hüpikkastist Andmed: ning sisestada vajaliku(d) väärtuse(d) vastavalt valitule ühte või kahte tekstikasti. Kui see on tehtud, klõpsa kaardil Veateade. Siin saab valida, milline teatekast (Stopp, Hoiatus või Info) peaks vigase väärtuse sisestamisel ilmuma, samuti määrata teatekasti tiitli ja teate teksti. Arvesta, et nii saab kontrollida ainult lahtrisse sisestatavaid andmeid. Seda, kuidas kontrollida valemilahtrite tulemusi, vaata lähemalt osast Tingimuslikud lahtri omadused. Dokumendi kaitstmine tähendab seda, et ilma parooli teadmata ei saa kasutaja töölehti lisada ega kustutada. Dokumendi kaitsmine ei kaitse automaatselt lahtreid. Vali menüükäsk TööriistadKaitse dokumenti... Ilmub dialoog, mis soovib teada parooli. Paroolitugevuse mõõdik näitab, kas valitud parool on piisavalt turvaline. Mida pikem on mõõdik, seda turvalisem on parool. Dokumendi kaitsmise dialoog Seda parooli peab teadma, kui soovid dokumendi kaitse eemaldada. Dokumendi kaitse eemaldamise dialoog Kui dokument on kaitstud, ei saa: Töölehte ümber nimetada Töölehte lisada Töölehte eemaldada Töölehte peita Töölehte näidata lasta Näha töölehe omadusi Lahtreid ühendada või jaotada Töölehe kaitsmine tähendab kõigi töölehe kaitstud lahtrite ja objektide kaitsmist. Üksikud lahtrid või lahtrivahemikud võivad ka kaitstud lehel olla kaitsmata - vaata järgmist osa. Töölehe kaitsmiseks vali menüükäsk TööriistadKaitse lehte... Ilmub dialoog, mis soovib teada parooli. Paroolitugevuse mõõdik näitab, kas valitud parool on piisavalt turvaline. Mida pikem on mõõdik, seda turvalisem on parool. Seda parooli peab teadma, kui soovid töölehe kaitse eemaldada. Kui tööleht on kaitstud, ei saa: Lisada ühtegi objekti või diagrammi Vormindada ühtegi lahtrit Lisada rida või veergu Redigeerida ja muuta lahtri sisu Muuta töölehe mis tahes sisu Töölehe kaitsmine on eriti kasulik valemite juhusliku kustutamise vältimiseks. Vaikimisi on kõik lahtrid kaitstud, kuid see toimib siis, kui sisse lülitada töölehe kaitse. See tähendab, et kui sa lahtri omadustes teisiti ei määra, kaitstakse töölehe kaitsmise sisselülitamise järel kõiki lahtreid. Kui soovid kaitsta ainult teatud lahtreid, tuleb vaikimisi kaitse kõigi lahtrite puhul korraga välja lülitada. Kui soovid näiteks, et enamikku lahtritesse saaks kasutaja andmeid sisestada, siis eemalda nende puhul märge kastist Kaitstud, kuid säilita see nende lahtrite puhul, mille muutmist sa ei soovi (näiteks pealkirjad). See tähendab, et ainult teatud lahtrite kaitsmiseks on vajalik ette võtta kolm sammu: eemaldada kõigi lahtrite kaitse, valida lahtrid, mida soovid kaitsta, ja nende kaitse sisse lülitada ning seejärel kaitsta kogu tööleht. Kõigi lahtrite kaitse eemaldamiseks: Vali hiirega terve arvutustabel. Vali menüükäsk VormindusLahtri vormindus... Vali ilmuvas dialoogis kaart Lahtri kaitse. Kõigi lahtrite kaitse eemaldamiseks märgi kast Kõik peidetakse ja eemalda märge kastist Kaitstud. Nüüd ongi kõik lahtrid kaitseta. Valitud lahtrivahemiku või ka üksteisest eraldi seisvate lahtrite kaitsmiseks: Vali kaitstavate lahtrite vahemik või klahvi &Ctrl; all hoides üksteisest eraldi seisvad lahtrid. Kui oled kõik vajalikud lahtrid valinud, vali menüükäsk VormindusLahtri vormindus... Vali ilmuvas dialoogis kaart Lahtri kaitse. Märgi ära kast Kaitstud ja klõpsa OK. Kui oled vajalikud lahtrid kaitsnud, tuleb sisse lülitada ka töölehe kaitse, sest ainult sel juhul kaitstakse ka kõiki lahtreid, mida soovid kaitsta: Vali menüükäsk TööriistadKaitse lehte... Anna ilmuvas dialoogis meelepärane dialoog ja korda seda. Klõpsa OK. Kaitstud lahtreid kaitstud töölehel ei saa redigeerida, ilma et eemaldataks töölehe kaitse, samuti ei saa midagi muuta töölehel tervikuna. Nii ei saa näiteks lisada ridu ega veerge, muuta veeru laiust ega lisada diagramme. Sul võib tekkida soov varjata oma valem, et keegi ei näeks, kuidas sa lahtrisse tulemuse said. Vaikimisi on lahtrid kaitstud ja peitmata. Samas tuleb ka siin meeles pidada, et need omadused toimivad õieti alles siis, kui kaitstud on ka tööleht ise. Vaikimisi lahter valemiga Lahtri valemi peitmiseks vali vajalik lahter või lahtrivahemik või eraldiseisvad lahtrid (hoides all klahvi &Ctrl;) ning seejärel menüükäsk VormindusLahtri vormindus... Lahtri vorminduse dialoogis vali kaart Lahtri kaitse ning märgi kast Valem peidetakse. Kui seejärel kaitsed ka töölehe, jäävad valemi tulemused näha, valem ise aga mitte. Nüüd tuleb veel tööleht kaitsta. Vali menüükäsk TööriistadKaitse lehte..., mis avab töölehe kaitsmise dialoogi. Sisesta seal kaks korda parool ning tööleht ongi muutmise eest kaitstud. Kui kast Valem peidetakse on märgitud, aga kast Kaitstud mitte, siis on valem pärast töölehe kaitsmist küll nähtamatu, aga lahtri sisu saab muuta. Valem peidetakse on märgitud, kuid lahter ei ole kaitstud ja tööleht on kaitstud Kui kastid Valem peidetakse ja Kaitstud on märgitud, siis on valem pärast töölehe kaitsmist nähtamatu ning lahtri sisu ei saa muuta. Kastid Valem peidetakse ja Kaitstudon kaardil Lahtri kaitse märgitud ning tööleht on kaitstud Arvesta, et ka kaitstud töölehe parooli murdmine ei valmista oskuslikele kurikaeltele suurt vaeva, nii et kui taotled tõelist turvalisust, tuleb kasutada muid vahendeid. Lahtris on võimalik peita nii vahel kui ka sisu, kui märkida kast Kõik peidetakse lahtri kaitse kaardil (dialoogis, mille avab menüükäsk VormindusLahtri vormindus...). Siinsel pildil ei ole lahter kaitstud (kast Kaitstud on märkimata), mis tähendab, et lahtri sisu saab muuta. Ainult kast Kõik peidetakse on märgitud, aga lahter pole kaitstud ja tööleht on kaitstud Siin on lahter kaitstud, nii et selle sisu ei saa muuta. Kastid Kõik peidetakse ja Kaitstudon märgitud ning tööleht on kaitstud Kui tööleht on nii suur, et kõike polegi korraga näha, võib abiks olla &kspread;i akna jagamine kaheks või enamaks osaks. Seda saab teha menüükäsuga VaadePoolita vaade, mis jagab parajasti avatud vaate kaheks osaks. VaadePoolitamise suund võimaldab valida, kas vaade poolitada horisontaalselt või vertikaalselt. See tuleb eriti kasuks siis, kui soovid valida töölehel suurema ala, kui korraga näha võib (näiteks kopeeritud lahtrite asetamiseks). Kasuta kerimisribasid kahe vaate paigutamiseks nii, et üks näitaks vaadet alates ülemisest vasakust ja teine alates alumisest paremast nurgast, ning vali ühes vaates ülemine vasakpoolne lahter ja seejärel klahvi &Shift; all hoides hiire vasaku nupuga alumine parempoolne lahter. Kui dokumendis on enam kui üks leht, saab poolitatud vaadetes vajadusel näidata ka erinevaid töölehti. Vaadete suhtelist suurust saab muuta nende vahel asuvat riba lohistades. Vaate saab eemaldada menüükäsuga VaadeEemalda vaade. Lahtrile või töölehe suvalisele piirkonnale võib anda oma nime (näiteks minu lahtrid), kui valida esmalt lahter või ala ning seejärel hiire parema nupu klõpsuga avanevast menüüst käsk Ala nimi.... See avab dialoogi Ala nimi, kus saab lahtrile või alale anda just sellise nime, nagu ise tahad. Lahtrile või alale saab nime anda ka seda valemiriba vasakus servas olevasse tekstikasti kirjutades, kus tavaliselt paikneb lahtri aadress. Kui kirjutad sellesse tekstikasti nime, mis on juba kasutusel, valib &kspread; automaatselt selle nimega lahtri. Menüükäsk AndmedNäita ala... näitab kõiki olemasolevaid lahtrite ja alade nimesid ning võimaldab fokuseerida &kspread;i mõnele neist või ka nime sootuks eemaldada. Nimega lahtrid on eriti kasulikud valemites alternatiivina absoluutsetele lahtriviidetele, sest nimesid võid panna tavaliste lahtriviidete asemele ning need ei muutu, kui valemit sisaldav lahter kopeeritakse. Kui nime soovitakse selliselt kasutada, tuleb see asetada ühekordsetesse jutumärkidesse. Kui näiteks lahtrile A1 on antud nimeks jaak, siis saab mõnda muusse lahtrisse kirjutada valemi ='jaak' + 2, mis alati liidab 2 lahtri A1 väärtusele sõltumata sellest, kas ja kuhu valemilahter kopeeritakse. Arvesta, et lahtri- ja alanimesid käsitletakse väiketähelistena. Lahter võib sisaldada tekstilist kommentaari, mis on näha, kui töölehte redigeeritakse, kuid mida ei trükita ega näidata muudel juhtudel. Kommentaari lisamiseks vali lahter ja seejärel käsk Lisa/muuda kommentaari..., mis on kättesaadav hiire parema nupu klõpsuga avanevast menüüst või menüüst LisamineLahtri kommentaar, ning kirjuta oma kommentaar ilmuvasse dialoogi Lahtri kommentaar. Kommentaari nägemiseks liiguta hiirekursor lahtri ülemise parema nurga kohale. Kommentaar on näha kohtspikrina. Kui märkida ära kast Kommentaari indikaatori näitamine dialoogis Lehe omadused, eristatakse kommentaariga lahtreid väikese punase kolmnurgaga lahtri ülemises paremas nurgas. Selle dialoogi avamiseks klõpsa hiire parema nupuga lehe kaardile peaakna allosas ja vali kontekstimenüüst Lehe omadused. Teine võimalus on valida menüükäsk VormindusLeht. Kommentaari eemaldamiseks vali käsk Eemalda kommentaar, mis on kättesaadav hiire parema nupu klõpsuga avanevast menüüst või menüüst RedigeeriminePuhastaKommentaar.