KNetworkConf"> ]> Sean Wheller In Words Techdoc Solutions

sean@inwords.co.za

Christoph Eckert

ce.at.christeck.de

MarekLaane

bald@starman.ee

Tõlge eesti keelde 2005 In Words Techdoc Solutions Christoph Eckert &FDLNotice; 2005-03-24 1.0 Käesolevas käsiraamatus tutvustatakse, kuidas paigaldada ja kasutada &juhtimiskeskus;e moodulit &knetworkconf;, mis võimaldab hallata võrguliideseid, marsruutimist ja nimelahendust (DNS). KDE tdeadmin võrk ethernet &juhtimiskeskus; pakub kasutajatele ühtse liidese, kus hallata paljusid süsteemi ja töölauaga seotud seadistusi ning eelistusi. &juhtimiskeskus;e saab käivitada peamenüüst: K menüü&juhtimiskeskus;. &knetworkconf; on loodud sihiga anda kasutajatele võimalus hallata oma TCP/IP seadistusi &juhtimiskeskus;es sama hõlpsalt nagu kõiki muid seadistusi. &knetworkconf; võimaldab kasutajatel ette võtta järgmisi toiminguid: IP-aadressi omistamine liidestele Võrgumaski omistamine liidestele Liideste aktiveerimine ja väljalülitamine Marsruutimise seadistamine Masina- ja domeeninime seadistamine Nimelahenduse seadistamine Tuntud masinate haldamine Paigaldamise järel näeb uut moodulit Võrguseadistused &juhtimiskeskus;es. Mooduli Võrguseadistused (&knetworkconf;) käivitamiseks vali &kmenu;s &juhtimiskeskus; Internet ja võrk Võrguseadistused . &knetworkconf; kasutaja õigustes Pane kindlasti tähele, et &knetworkconf; ei ole mõeldud võrguriistvara paigaldamiseks. Füüsilised seadmed ja nende draiverid peavad olema eelnevalt korrektselt paigaldatud ja seadistatud, alles siis saab &knetworkconf; seadet näidata ja lubada võrgu omadusi hallata. Enamasti paigaldatakse ja seadistatakse võrguriistvara draiverid ja muud seadmed juba &Linux; paigaldamisel. Kui lisad võrguriistvara pärast paigaldamist, pead määrama laaditavad draiverid, redigeerides selleks üht kahest järgnevast failist (sõltuvalt kerneli versioonist): &Linux; kernel 2.4 ja vanem /etc/modules.conf &Linux; kernel 2.6 ja uuem /etc/modprobe.conf Mooduli Võrguseadistused saab avada &juhtimiskeskus;e indeksis valikut Võrguseadistused valides. Käivitamisel üritab moodul Võrguseadistused automaatselt tuvastada sinu operatsioonisüsteemi. Platvormi tuvastamine Kui platvormi ära ei tunta, palutakse sul see käsitsi valida. Vali nimekirjast platvorm, mis on kõige lähedasem sinu distributsioonile ja väljalaskele. Kui soovid langetatud valikut ka edaspidi kasutada, märgi ära kastike Rohkem ei küsita. Kui nüüd moodul Võrguseadistused järgmine kord käivitada, kasutatakse sel juhul automaatselt sinu valitud platvormi. Süsteemi võrguseadistuste haldamiseks pead tegutsema administraatori õigustes. Enne seda on kõik valikud hallid, mis tähendab, et sa saad neid ainult vaadata, mitte aga muuta. Administraatori režiimi käivitamiseks klõpsa moodulis all vasakul asuvale nupule Administraatori režiim. Seejärel sisesta ilmuvasse dialoogi parool. &knetworkconf; administraatori õigustes &knetworkconf; administraatori õigustes Administraatori režiimis saab kasutada kõiki mooduli võimalusi. Need on jagatud kolmele kaardile: Kaardil Võrguliidesed saab hallata süsteemi paigaldatud võrguseadmeid. Siin on näha kõik saadaolevad võrguseadmed. Kaardil Võrguliidesed saab ette võtta järgmisi toiminguid: &knetworkconf;i liides Iga võrguseadme puhul saab näha järgmisi omadusi: Liides Võrguliidese nimi, näiteks eth0, eth1, wlan0. IP-aadress Kehtiv IP-aadress. Protokoll Alglaadimisprotokoll. Olek Kehtiv olek (töötab või mitte). Kommentaar Vabalt omistatav kommentaar. Nimekirjas olevate võrguseadmete omaduste seadistamiseks vali vajalik seade ning seejärel klõpsa nupule Seadista liidest..., mille järel avatakse dialoog Seadme seadistamine. Võrguseadme seadistamine Võrguseadme seadistamine Vaikimisi näeb ainult TCP/IP põhiseadistusi. Dialoogi laiendamiseks ja täpsemate seadistuste kasutamiseks klõpsa nupule Muud seadistused. Seadme täpsemad seadistused Kogu dialoogi seadistamisvõimalused on järgmised: Automaatne Vali raadionupp Automaatne, kui TCP/IP seadistused hangitakse DHCP serverist või BOOTP serveri sõlmest. Automaatses režiimis seadistatakse süsteemi TCP/IP seadistused süsteemsete teenuste käivitamise ajal. DHCP või BOOTP server edastab alati süsteemi käivitamise ajal vajaliku TCP/IP info. Hüpiknimekirjast saad vastavalt oma süsteemi nõuetele valida kas DHCP või BOOTP. Käsitsi Vali raadionupp Käsitsi, kui sul pole TCP/IP seadistuste jaoks kasutusel ei DHCP ega BOOTP. Sisesta väljale IP-aadress masina TCP/IP-aadress. Väljale Võrgumask sisesta alamvõrgu aadress. Aktiveeritakse arvuti käivitamisel Selle märkimisel initsialiseerib süsteem antud võrguliidese süsteemi alglaadimise ajal. Kui sa seda ei soovi, jäta kastike märkimata. Kirjeldus Kirjeldav nimi. Üldleviaadress Sisesta siia üldleviaadress, mida kasutatakse kõigi alamvõrgu masinatega suhtlemiseks. Dialoogis sisestatud väärtusi näidatakse seadmete nimekirjas antud seadme omadustena. Kontrolli, et sisestatud IP-aadress poleks võrgus juba kasutusel. Kui see peaks nii juhtuma, tekib TCP/IP konflikt. Ava &konsole; ja kasuta programmi ping, et kontrollida, kas aadress, mida tahad sisestada, on kasutusel või mitte. Kui sa ei ole päris kindel, pea nõu oma võrguadministraatoriga. Võrguseadmeid võib vastavalt süsteemi vajadustele aktiveerida või välja lülitada. Väljalülitatud võrguseadme aktiveerimiseks vali nimekirjast seade ja klõpsa nupule Luba liides. Võrguseadmeid võib vastavalt süsteemi vajadustele aktiveerida või välja lülitada. Aktiveeritud võrguseadme väljalülitamiseks vali nimekirjast seade ja klõpsa nupule Keela liides. Kaardil Marsruudid saab hallata süsteemi marsruutimisega seotud seadistusi. Seadme täpsemad seadistused Vaikelüüs Siin saab määrata masina IP-aadressi kohalikus alamvõrgus, mis pakub füüsilise sideme muude võrkudega. Seda kasutatakse vaikeväärtusena, kui TCP/IP peab suhtlema muude alamvõrkude masinatega. Vali vaikelüüsi väärtuse muutmiseks hüpikmenüüst vajalik seade. Kui sinu arvutis on enam kui üks võrguliides, vali see liides, mis on ühendatud võrguga, milles paikneb lüüsiarvuti. Kaardil Nimelahendus (DNS) saab hallata süsteemi DNS-seadistusi. Seadme täpsemad seadistused Masinanimi Nimi, millega masinat tuntakse alamvõrgus. Domeeninimi Võrgudomeen, milles masin asub. Nimeserverid Nimeserverite nimekiri eelistuse järjekorras (vaata ). Staatilised masinad Alamvõrgu süsteemi tuntud masinate nimekiri (vaata ). Arvuti, kus nimeserver töötab, sobitab täielikult kvalifitseeritud domeeni sobiva IP-aadressiga. See on vajalik sellepärast, et arvutid tunnustavad ainult IP-aadresse. Kui arvuti tahab avada näiteks saiti http://www.mingidomeen.com, siis lahendab selle päringu, asendades selle IP-aadressiga, näiteks 123.45.678.90. Kaardi Nimalahendus (DNS) sektsioonis Nimeserverid saab hõlpsasti serverite nimekirja hallata. Seal saab lisada, eemaldada ja muuta serverite omadusi. DNS-kirjeid saab seada eelistusjärjekorda, valides vajaliku kirje ja liigutades seda üles- või allapoole nuppudega Liiguta üles ja Liiguta alla. Klõpsa sektsioonis Nimeserverid nupule Lisa... Ilmub dialoog Uue nimeserveri lisamine. Kirjuta nimeserveri IP-aadress ja klõpsa nupule Lisa. Uus kirje lisatakse serverite nimekirja. Vali sektsioonis Nimeserverid DNS-kirje ja klõpsa nupule Muuda... Ilmub dialoog Serveri muutmine. Nimeserveri kirje muutmine Muuda IP-aadressi ja klõpsa nupule OK. Kirjet serverite nimekirjas uuendatakse. Nimekiri Staatilised masinad toob ära TCP/IP alamsüsteemi masinanimede ja aadresside seosed. Enamasti on sellest kasu algkäivituse ajal, kui nimeserver veel ei tööta. Väikestes suletud võrguga süsteemides saab seda kasutada ka nimeserveri asemel. Vaikimisi sisaldab nimekiri Staatilised masinad mõnngaid kirjeid, mis käivad sinu arvuti ('localhost') kohta, ning teatud erikirjeid IPv6 toetusega masinate korral. See veel eksperimentaalne IP versioon peab tulevikus asendama praeguse 4. versiooni. Klõpsa nupule Lisa... Ilmub dialoog Uue staatilise masina lisamine. Kirjuta tuntud masina IP-aadress ja klõpsa nupule Lisa... Ilmub dialoog Uue aliase lisamine. Kirjuta tuntud masina nimi ja klõpsa nupule Lisa. Kui tuntud masinal on mitu aliast, klõpsa uuesti nupule Lisa ja sisesta järgmine alias. Kui oled lõpetanud, klõpsa staatiliste masinate nimekirja uuendamiseks nupule OK. Vali nimekirjast staatilise masina kirje ja klõpsa nupule Muuda... Ilmub dialoog Staatilise masina muutmine. Võta ette mõni järgnevatest toimingutest ning klõpsa seejärel staatiliste masinate nimekirja uuendamiseks nupule OK. IP-aadressi muutmiseks sisesta uus IP-aadress ja klõpsa nupule OK. Uue aliase lisamiseks klõpsa nupule Lisa... Aliase muutmiseks vali alias ja klõpsa nupule Muuda... Aliase eemaldamiseks vali alias ja klõpsa nupule Eemalda. Muudatusi, mida teed moodulis Võrguseadistused, ei rakendata süsteemis automaatselt. Muudatuste rakendamiseks käivita &konsole; ja anna järgmine käsk. /etc/init.d/networking restart KNetworkConfi kasutamiseks on vajalik &kde; 3.x ja QT 3.x. KNetworkConfi saab kasutada järgmistel platvormidel: &kubuntu; Conectiva Debian Fedora Core FreeBSD Gentoo &Mandrake; PLD OpenNA &RedHat; &SuSE; KNetworkConfi kodulehekülg asub aadressil http://knetworkconf.sourceforge.net, kust leiab vähemalt lähtekoodipaketid, mida alla laadida. Kui kasutad binaardistributsiooni (enamasti RPM-paketid), piisab eelnevalt &kde; ja QT binaarfailide paigaldamisest. Binaarpakettide paigaldamine on soovitatav eriti vähemate kogemustega kasutajatele. Selleks tõmba lihtsalt RPM-paketid. Paigalda need &konsole;'is programmi RPM kasutades järgnevalt: rpm -i knetwork-conf-versiooninumber.rpm Teine võimalus on kasutada graafilist tarkvara paigaldamise rakendust, näiteks kpacakge või sinu distributsiooni pakutav vastav rakendus. Antud juhul ei piisa ainult &kde; ja QT binaarpakettide paigaldamisest, vaja läheb ka arenduspakette, milles leiduvad teegid ja muu vajalik kraam. See on soovitatav ainult kogenud kasutajatele. Samas pole &knetworkconf;i kompileerimine kuigi keerukas. Sellega peaksid toime tulema järgmised käsud. ./configure --prefix=$(tde-config --prefix) make make install Käsk make install tuleb anda administraatori õigustes. Ja ongi kõik. Kui peaks esinema probleeme, anna neist teada. Käesoleva peatüki esimeses osas anname veidi infot võrgu põhitõdede kohta. Teises osas vaatleme konfiguratsioonifaile sinu kõvakettal, mida &knetworkconf; võib muuta. See osa ei ole mõeldud põhjalikuks ülevaateks ei võrgust tervikuna ega IP-st konkreetselt. Me anname siin ainult veidi elementaarset teavet, mis kulub ära oma masina kaasamisel väiksesse (kodu-)võrku. Praegu käib IP-võrgundus TCP/IP versiooni 4 (IPv4) alusel. IPv5 on küll olemas, aga seda pole kunagi peaaegu kasutatudki. IPv6 peaks laialdasemalt levima juba lähimas tulevikus. Sestap on siinse jutu teemaks praegu üldlevinud IPv4. Tähtsaim liidese seadistamisel vajalik info on liidesele omistatav IP-aadress. Üldiselt tuleb võrgus, ⪚ sinu töökohas, sobiv IP-aadress küsida võrguadministraatorilt või siis kasutada DHCP-d, kui see võimalus on olemas. Igatahes ei saa sa lihtsalt omapäi IP-aadressi valida! Kui soovid aga näiteks kodus luua oma väikse võrgu, pead kasutama IP-aadresse vahemikust, mis on spetsiaalselt reserveeritud selliseks vajaduseks, et vältida IP-aadresside konflitki ülemaailmse võrguga (Internet). Allpool oleva tabeli aadresse ei kasutata Internetis, nii et sa võid neid väga hästi kasutada oma koduse võrgu tarbeks. Loomulikult võib selliseid masinaid hiljem ümber seadistada Interneti kasutamise huvides, kasutades selleks lüüsimasinat. Vabalt võib kasutada järgmisi aadresse: Klass Vahemik A 10.0.0.0 kuni 10.255.255.255 B 172.16.0.0 kuni 172.31.0.0 C 192.168.0.0 kuni 192.168.255.0 Väikevõrkudes on enamasti kasutatavad aadressid vahemikus 192.168.1.1 kuni 192.168.1.254. Sellest piisab kuni 250 masinaga võrgule. Võrgumaskiks on enamasti määratud 255.255.255.0, mis tähendab, et kõik masinad kuuluvad samasse alamvõrku. Mõned aadressid on mõeldud erivajadusteks, ⪚ 0.0.0.0 ja 127.0.0.1. Esimene on niinimetatud vaikemarsruut, teine loopback-aadress. Vaikemarsruuti on vaja IP marsruutimisel. Aadress 127.0.0.1 on mõeldud ainult kohalikus masinas toimuvaks IP-liikluseks. Tavaliselt on aadress 127.0.0.1 omistatud erilisele seadmele, niinimetatud loopback.liidesele, mis töötab omamoodi suletud ringina. Vaikelüüs on arvuti, mis ühendab kaht erinevat võrku. Kui oled seadnud üles omaenda väikevõrgu, on üsna usutav, et soovid oma masinatele või vähemalt mõnele neist tagada ligipääsu Internetti. Otseselt ei ole see siiski võimalik, sest masinad kasutavad kohalikke privaatseid IP-aadresse, mida Internetis lihtsalt ei arvestata. Sellele probleemile pakub lahenduse arvuti, mis vahendab kaht erinevat võrku. See peab kasutama vähemalt kaht erinevat liidest. Üks neist, näiteks Ethernet-kaart, osutab kohalikku võrku, teine, näiteks ISDN-kaart, Internetti. Sel juhul kasutavad liidesed erinevat IP-aadressi. Arvuti sooritab niinimetatud võrguaadressi transleerimist (NAT ehk IP edastamine). Et anda nüüd kohalikule masinale ligipääs Internetti, tuleb sellele anda teada ainult vaikelüüs ehk lüüsiarvuti kohalik IP-aadress. Selles osas vaatleme konfiguratsioonifaile, mida &knetworkconf; võib muuta, ning tutvustame, kus need erinevates distributsioonides paiknevad. Sellesse faili on salvestatud nimeserverite nimekiri. Platvorm Väljalase Asukoht Conectiva 9.2 /etc/resolv.conf Debian 3.0 /etc/resolv.conf Fedora Core 1 /etc/resolv.conf FreeBSD 5 /etc/resolv.conf Gentoo 2005.0 /etc/resolv.conf &Mandrake; 9.2 /etc/resolv.conf PLD 2.0 /etc/resolv.conf OpenNA 1.0 /etc/resolv.conf &RedHat; 9.0 /etc/resolv.conf &SuSE; 9.0 /etc/resolv.conf Vahel muudab seda faili dünaamiliselt DSL-ühendus, nii et ära imesta, kui see ei sisalda seda, mis seal oli enne DSL-ühenduse loomist. Sellesse faili on salvestatud tuntud masinate nimekiri. Distributsioon Väljalase Asukoht Conectiva 9.0 /etc/hosts Debian 3.0 /etc/hosts Fedora Core 1 /etc/hosts FreeBSD 5 /etc/hosts Gentoo   /etc/hosts &Mandrake; 9.2 /etc/hosts PLD 2.0 /etc/hosts OpenNA 1 /etc/hosts &RedHat; 9.0 /etc/hosts &SuSE; 9.0 /etc/hosts &SuSE; korral on teada, et vahel muudab seda faili skript SuSEConfig. Seepärast ära imesta, kui faili sisu ei vasta päriselt sinu ootustele. Täname kõiki, kes on kaasa aidanud &kappname;ile: Juan Luis Baptiste juan.baptiste@kdemail.net David Sansome me@davidsansome.com Carlos Garnacho garnacho@tuxerver.net Simon Edwards simon@simonzone.com Pedro Jurado Maquedo pjmelenas@biwemail.com Florian Fernandez florian.fernandez2@wanadoo.fr Unai Garro Unai.Garro@ee.ed.ac.uk Christoph Eckert mchristoph.eckert@t-online.de Jaime Torres jtorres@telecorp.net Kõik ülejäänud, keda ma olen unustanud kirja panemast - küllap te ise teate, kes te olete sina@kuskil.tld Christoph Eckert: mchristoph.eckert@t-online.de Sean Wheller: sean@inwords.co.za &kappname;i autoriõigus (vähemalt aastail 2003 ja 2004): Juan Luis Baptiste: (juan.baptiste@kdemail.net). Tõlge eesti keelde: Marek Laane bald@starman.ee &underFDL; &underGPL;