]> &Chris.Schlaeger;&Chris.Schlaeger.mail; &Chris.Schlaeger;&Chris.Schlaeger.mail; &Tobias.Koenig;&Tobias.Koenig.mail; MarekLaane

bald@online.ee

Tõlge eesti keelde 2000 &Chris.Schlaeger; &FDLNotice; 2000-12-14 1.00.00 &ksysguard; on võrguvalmidusega protsessihaldur ja süsteemi valvur, mis pakub ka rakenduse top võimalusi. KDE KSysGuard protsessi monitor top ps &ksysguard; on &kde; protsessihaldur ja koormuse jälgija. See kasutab kliendi-serveri arhitektuuri, mis võimaldab nii kohalike kui võrgumasinate jälgimist. Graafiline kasutajaliides pruugib hangitava info esitamiseks niinimetatud sensoreid. Sensor võib näidata lihtsalt mingit väärtust või ka keerulisemat, näiteks tabelisse vormindatud infot. Iga tüüpi info kohta näidatakse üht või enamat ekraani. Ekraanid on organiseeritud töölehtedele, mida saab üksteisest sõltumatult salvestada ja avada. Nii ei ole &ksysguard; pelgalt protsessihaldur, vaid ka võimas vahend, millega kontrollida kas või suurt serveriparki. &ksysguard;i saab käivitada K menüüst alammenüüs Süsteem oleva kirjega KDE süsteemi valvur. Seda saab käivitada ka terminalis käsuga ksysguard. &ksysguard;i põhiaken koosneb menüüribast, lisavõimalusena tööriistaribast, sensorite brauserist ja tööruumist. Esmakordsel käivitamisel näed sensorite brauseris kohalikku masinat nime all localhost ning kaht lehekülge tööruumis. See on vaikeseadistus. Vaikeseadistusest piisab kogemusteta kasutajale küllaga süsteemi tagasihoidlikuks haldamiseks. Kogenumal kasutajal või näiteks suure arvutipargi süsteemiadministraatoril on vajadused teistsugused. Võimalikult paljude kasutajate rahuldamiseks on &ksysguard; äärmiselt kohandatav ja paindlik. Sensorite brauser näitab registreeritud hoste ja nende sensoreid puuvaates. Harude avamiseks klõpsa nende ees oleval kastikesel. Iga sensor jälgib süsteemi kindlat väärtust. Uue masinaga ühendusevõtmiseks kasuta menüü Fail käsku Loo ühendus hosti.... Ilmub dialoog, kus saad sisestada masina nime, millega soovid ühendust võtta. Nime all saad valida ühenduse tüübi. Vaikimisi on selleks turvaline shell ssh. Kuid selleks võib olla ka kaugshell rsh või deemon. Ühenduse loomiseks klõpsa nupul OK. Veidi hiljem ilmub uus masin sensorite brauserisse ja sa võid lehitseda saadaolevate sensorite nimekirja. Ühenduse loomiseks peab olema uuel masinal paigaldatud rakendus ksysguardd, mida saab käivitada kahes režiimis. deemonirežiim ksysguardd on võimalik käivitada alglaadimise ajal deemonirežiimis, lisades argumendina -d. Sellisel juhul tuleb ksysguardi ühendusedialoogis valida deemonirežiim. Selle ühendustüübi puudujäägiks on asjaolu, et protsessi ei saa tappa ega tema viisakuse astet muuta protsessi kontrolleriga, samuti ei ole võimalik üle võrgu käivat andmevahetust krüptida. shellirežiim Selles režiimis käivitab ksysguarddi ühendusevõtmise ajal ksysguard. Et see võimalik oleks, peab see asuma sinu otsinguteel (PATH). Õnnetuseks ei viita ssh sinu failile .profile, mistõttu tavapärane otsingutee (PATH) määratlus ei ole kasutatav. Ssh kasutab selle asemel vaikeotsinguteed (PATH), näiteks /bin:/usr/bin. Kuna on väga tõenäoline, et &kde; ei ole mitte sellistesse kataloogidesse paigaldatud, tuleb sul luua oma kodukataloogi üks fail või seda vähemalt uuendada. See fail kannab nime environment ja peab asuma peidetud kataloogis .ssh. Vaata lähemalt ssh man-lehekülge. Failis peab leiduma umbes järgmine rida: PATH=/bin:/usr/bin:/opt/kde/bin eeldusel, et ksysguardd paikneb asukohas /opt/kde/bin/ksysguardd. ssh kasutamisel kontrolli, et sinu fail identity.pub oleks paigaldatud teisele hostile ja et tolle hosti võti oleks juba sinu masinas registreeritud. Lihtsaim võimalus seda kontrollida on anda shellis käsk ssh host ksysguardd. Kui selle peale tervitab sind ksysguardd, võid anda käsu quit ja olla rahul, et kõik on korras. Teadmiseks ekspertidele: ksysguardd on väga väike rakendus, mis nõuab ainult teeki libc. Nii saab seda kasutada ka masinatel, kuhu ei ole paigutatud täiemahulist &kde;d, näiteks serveritel. Kui valid ühendusdialoogis kohandatud käsu võimaluse, tuleb sul määrata kogu käsk, mis käivitaks ksysguarddi. Ühenduse katkestamiseks hostiga vali sensorite brauseris host ning menüüst Fail käsk Katkesta ühendus hostiga. Kui sensorid on veel kasutusel, muutuvad ekraaniraamid halliks ning neid enam ei värskendata. Tööruum on jagatud töölehtedeks. Uue töölehe loomiseks vali menüüst Fail käsk Uus. Ilmub dialoog, kus saad määrata töölehe nime, mõõtmed ja värskendamise intervalli. Töölehe eemaldamiseks vali menüüst Fail käsk Sulge. Kõik muudatused salvestatakse töölehefaili. Kui töölehte ei ole varem salvestatud, palutakse sul sellele nimi anda. Töölehed koosnevad alusvõrgule paigutatud lahtritest. Igas lahtris võib olla üks või enam sensorit. Lahtri saab täita sensorit sensorite brauserist sinna lohistades. Kui seda tüüpi sensori puhul on võimalik rohkem kui üks esitusviis, ilmub hüpikmenüü, kust on võimalik valida meelepärane esitusviis. Sensoreid saab neid sensorite brauserist juba olemasolevale ekraanile lohistades aina juurde lisada. Töölehti saab seadistada, valides menüüst Redigeerimine käsu Töölehe seadistamine.... Ilmuvas dialoogis saab määrata mõõtmed ja värskendamise intervalli. Määratud värskendamise intervalli kasutatakse kõigil töölehtedel, mille taimeri seadistusdialoogis on lubatud töölehe värskendamise intervalli kasutamine. Menüü Seadistused käsk Seadista stiili... annab võimaluse seadistada stiili globaalseid omadusi ning rakendada neid parajasti aktiivsel töölehel. Ekraane saab seadistada, kui klõpsata neil hiire parema nupuga. Ilmuvas hüpikmenüüs saab valida, kas soovid muuta ekraani omadusi, eemaldada selle töölehelt, muuta värskendamise intervalli tüüpi või värskendamise peatada/taaskäivitada. Signaali plotter näitab ühe või enama sensori olekut ajas. Kui näidatakse mitut sensorit, on väärtused esitatud erinevate värvidega. Kui ekraan on piisavalt suur, näidatakse alusvõrku, mis annab aimu väärtuse suurusest esitatavatel ajahetkedel. Vaikimisi on sisse lülitatud automaatse piirkonna režiim, nii et minimaalsed ja maksimaalsed väärtused määratakse automaatselt. Vahel võib sul tekkida soov või vajadus kasutada fikseeritud minimaalseid ja maksimaalseid väärtusi. Sellisel juhul tühista automaatse piirkonna režiim ning määra oma väärtused omaduste dialoogis. Tester esitab sensori väärtused arvulisel kujul. Omaduste dialoogis saab määrata alumise ja ülemise limiidi. Kui vahemik ületatakse, võtab ekraan alarmi värvi. Protsessi kontroller näitab nimekirjana süsteemis käivaid protsesse. Nimekirja saab sortida iga veeru järgi, vajuta selleks lihtsalt soovitud veeru pealdist. Nimekiri näitab iga protsessi kohta järgmist infot. Palun pea siiski silmas, et mitte igas operatsioonisüsteemis ei ole kõik omadused tarvitusel. Nimi Protsessi käivitanud faili nimi. PID Protsessi ID. Unikaalne iga protsessi puhul. PPID Ülemprotsessi protsessi ID. UID Protsessi käivitanud kasutaja ID. GID Grupi ID, kuhu protsess kuulub. Olek Protsessi staatus. Kasutaja% Protsessi koormuse osa protsessori kasutajaosas (protsentides). Süsteem% Protsessi koormuse osa protsessori süsteemiosas (protsentides). Viisakas Planeerimise prioriteet. VM suurus Protsessi poolt kasutatava virtuaalmälu koguhulk (kilobaitides). VMRss Protsessi poolt kasutatava füüsilise mälu koguhulk (kilobaitides). Kasutajanimi Protsessi käivitanud kasutaja kasutajanimi. Käsk Protsessi täielik käivituskäsk. Tabeli all paikneb neli nuppu, mida kirjeldame nüüd vasakult paremale. Puuvaade on mõeldud näitama töötavate protsesside suhteid. Teise protsessi poolt käivitatud protsessi nimetatakse alamprotsessiks. Puu kujutab endast elegantset meetodit näidata sellist ülema-alama suhet. Kõigi protsesside esivanem on init. Kui sind ei huvita mingi protsessi alamprotsessid, võid klõpsata ülemprotsessi kõrval vasakul pool asuvat väikest kasti ning puuharu sulgub. Uue klõpsuga saab selle taas avada. Protsessi filtrit saab kasutada tabelis näidatavate protsesside arvu piiramiseks. Selle abil saab eemaldada vaatest protsessid, mille vastu sa huvi ei tunne. Praegu on võimalik näidata kõiki protsesse, ainult süsteemseid protsesse, ainult kasutaja protsesse või ainult oma protsesse. Selle nupu vajutamine sunnib protsesside nimekirja otsekohe värskendama. Kui oled valinud ühe või enam protsessi, võid selle nupu abil need maha tappa. Protsessidele saadetakse signaal SIGKIL, mis põhjustab nende töö viivitamatu lõpetamise. Kui tapetavates rakendustes on salvestamata andmeid, lähevad need kaotsi, nii et seda nuppu tasuks pruukida ettevaatlikult. Ribagraafik näitab sensori väärtusi tantsiskleva ribana. Omaduste dialoogis saab määrata väärtustepiirkonna miinimum- ja maksimumväärtuse ning ülemise ja alumise limiidi. Kui vahemik ületatakse, omandab ekraan alarmivärvi. Sensorite logija ei näita üldse väärtusi, vaid logib need faili, pannes kaasa kuupäeva ja kellaaja. Iga sensori puhul saab omaduste dialoogis määrata ülemise ja alumise limiidi. Kui vahemik ületatakse, omandab kirje sensoritabelis alarmivärvi ning teele saadetakse knotify sündmus. Logifaili monitor näitab faili (⪚ /var/log/messages) sisu. Omaduste dialoogis saab koostada regulaaravaldiste nimekirja, mida võrreldakse faili sisuga. Kui mõni avaldis sobib, saadetakse teele knotify sündmus. Nimekirjavaade esitab mõne sensori andmed tabelina. Graafiline kasutajaliides on saadaval igale platvormile, kus &kde; suudab töötada. Taustarakendus on praegu saadaval järgmistele &UNIX; süsteemidele: &Linux; 2.x Et ksysguardd saaks töötada, on vajalik kompileerida &Linux; kernel /proc-failisüsteemi toega. See on vaikeseadistus, mida enamik &Linux; distributsioone juba nagunii kasutab. FreeBSD ksysguardd omanik peab olema grupp kmem ning sellele peab olema seatud setgid. &Solaris; Veel kirjutamata Teiste platvormide toetusega tegeldakse. Sinu abi on siin väga oodatud. &ksysguard;it arendab ja hooldab praegu Chris Schläger cs@kde.org. &ksysguard; kujutab endast KDE 1.x protsessihalduri KTop ümbertöötlust. KTopi kallal nägid vaeva mitmed inimesed: A. Sanda alex@darkstar.ping.at Ralf Mueller ralf@bj-ig.de Bernd Johannes Wuebben wuebben@math.cornell.edu Nicolas Leclercq nicknet@planete.net Portimise &Linux;-välistele platvormidele tegid ära: FreeBSD: Hans Petter Bieker zerium@traad.lavvu.no &underFDL; &underGPL;