JasonHarrisTaevapoolusedTaevapoolusedEkvaatorilised koordinaadidTaevas paistab triivivat idast läände, tehes täistiiru 24 tähetunniga. Selle põhjus peitub Maa pöörlemises ümber oma telje. Maa pöörlemistelg lõikub taevasfääriga kahes punktis. Need ongi taevapoolused. Kui Maa pöörleb, jäävad need punktid taevas ikka samale kohale, nii et kõik teised taevalaotuse punktid paistavad ümber nende tiirlevat. Taevapoolused on ühtlasi ekvaatorilise koordinaatide süsteemi poolused, mis tähendab, et nende kääne on +90 ja -90 kraadi (vastavalt põhja- ja lõunataevapoolusel). Põhjataevapooluse koordinaadid on praegu enam-vähem samad heleda tähe Põhjanaela koordinaatidega (muide, ladina keeles tähendabki selle nimi Polaris poolusetähte). Seetõttu armastavad näiteks meresõitjad väga kasutada Põhjanaela: see osutab alati horisondil põhjasuunda ning pealegi on tema kõrgus alati (peaaegu täpselt) võrdne vaatleja geograafilise laiuskraadiga. Siiski on Põhjanael nähtav ainult Maa põhjapoolkeral. Põhjanael on pooluse lähedal siiski puhtalt kokkusattumuse tõttu. Tegelikult asub ta tänu pretsessioonile pooluse lähedal astronoomilises ajaarvestuses ainult väga lühikest aega. Ülesanded:Kasuta akent Objekti otsimine (&Ctrl;F) Põhjanaela asukoha määramiseks. Pane tähele, et tähe kääne on peaaegu (aga mitte päris täpselt) +90 kraadi. Võrdle nüüd Põhjanaela kõrgust oma asukoha geograafilise laiuskraadiga. Need jäävad alati ühe kraadi sisse. Nad ei ole päris ühesugused, sest Põhjanael ei asu täpselt pooluse kohal. (Pooluse saad määrata, kui lülitad sisse ekvaatorilised koordinaadid ning vajutad üles-nooleklahvi, kuni taevas enam ei pöörle.) Kasuta tööriistariba hüpikkasti Ajasamm ja sea seal väärtuseks 100 sekundit. Nüüd näed, kuidas kogu taevalaotus keerleb ümber Põhjapooluse, täht ise jääb aga peaaegu täielikult liikumatuks. Nentisime, et taevapoolus on ekvaatorilise koordinaatide süsteemi poolus. Mis on sinu arvates horisondilise (kõrguse-asimuudi) koordinaatide süsteemi poolus? ( Seniit)