See peatükk kirjeldab &kstars;i kõige huvitavamaid ja kasulikumaid omadusi. Selline näeb välja &kstars;i peaaken: Peaaken Toodud pildil on kujutatud KStarsi tüüpiline vaade. Ülal on näha taevas, mille vaade on fokuseeritud parajasti idahorisondil tõusva Orioni tähtkuju kõige heledamale tähele Betelgeuse. Tähed on kujutatud realistlikes värvides ning suhtelise heledusega. Lähemalt vaadates võib näha akna vasaku serva lähedal Kuud. Taevakaardi kolmes nurgas on infokastid, mis näitavad käesolevat aega (KA: 16:41:39 2005-01-22), geograafilist asukohta (Tucson, Arizona, USA) ja parajasti vaate keskmes asuvat objekti (Fookuses: Betelgeuse (alpha Orionis)). Taevakaardist ülalpool on kaks tööriistariba. Põhitööriistaribal leiab mitme menüüfunktsiooni kiirviidad, samuti ajasammu määramise vahendi, mille abil saab sätestada, kui kiiresti simulatsiooni kell edasi tõttab. Vaateribal on nupud, mis lülitavad erinevate taevakehade näitamist sisse või välja. Akna allservas on olekuriba, kus näidatakse objekti nime, kui mõnel neist klõps teha, ning hiire kursori asukoha taevakoordinaate (nii otsetõus/kääne kui ka asimuut/kõrgus). Seadistamisnõustaja KStarsi esmakäivitamisel ilmub seadistamisnõustaja, mille abil saab vähese vaevaga kindlaks määrata oma geograafilise asukoha ning tõmmata internetist täiendavaid andmeid. Kui soovid nõustajast väljuda, võid mis tahes hetkel klõpsata nupule Lõpeta. Seadistamisnõustaja esimesel kaardil saab valida oma geograafilise asukoha, otsides vajaliku paiga üles enam kui 2500 pakutava seast akna paremas servas. Asukohtade loendit saab ka filtreerida nii linna, provintsi/maakonna kui ka riigi järgi. Kui sinu asukohta loendis ei peaks leiduma, võid valida mõne lähemalasuva linna. Hiljem saad lisada oma täpse asukoha abivahendiga Geograafilise asukoha määramine. Kui oled oma asukoha valinud, klõpsa nupule Järgmine Seadistamisnõustaja teisel kaardil saab internetist tõmmata täiendavaid andmeid, mida ei ole &kstars;i standardpaketiga kaasa pandud. Selleks klõpsa nupule Laadi lisaandmed alla, mis avab abivahendi Uue kraami hankimine. Kui oled valmis, klõpsa nupule Lõpeta ja võid asuda &kstars;i ennast uurima. Täiendavaid andmeid saab tõmmata ainult juhul, kui paigaldatud on vähemalt KDE 3.3.x. Liikumine Põhitõed Kui aeg ja asukoht on määratud, võib hakata uurima, mida siis üldse näha saab. Vaadet saab liigutada nooleklahvidega. Kui hoida samal ajal all klahvi &Shift;, liikumiskiirus kahekordistub. Vaadet saab liigutada ka hiirenuppu alla vajutades ning seda edasi lohistades. Pane tähele, et liigutamise ajal ei näidata mitte kõiki objekte. Selle põhjuseks on soov kahandada CPU koormust objektide asukoha ümberarvutamisel, mis muudab liigutamise sujuvamaks (&kstars;i seadistuste aknas saab määrata, mis peaks liigutamise ajal varjatud olema). Vaate suuruse (suurendustaseme) muutmiseks on seitse võimalust: Klahvid + ja - Suurendus/vähendusnupud tööriistaribal Menüü Vaade käsud Suurenda/Vähenda Menüü Vaade käsk Suurendusnurk..., mis võimaldab kraadides määra vaatevälja nurga. Kerimine hiirerattaga Hiire liigutamine üles-alla, kui alla on vajutatud &MMB;. Klahvi &Ctrl; allhoidmine ja samal ajal vaate hiirega lohistamine võimaldab tõmmata taevakaardile ristküliku ning hiirenupu vabastamisel suurendatakse vaadet vastavalt tõmmatud ristküliku suurusele. Pane tähele, et suurendamise korral võib näha ka tuhmimaid tähti, kui on määratud suurendamisseadistustes. Vähenda vaadet, kuni näed rohelist joont. See kujutab sinu kohalikku horisonti. Kui sa ei ole &kstars;i seadeid muutnud, näed horisondi all ühtlast rohelist värvi, mis kujutab maapinda. Näha on ka valge joon, mis kujutab taevaekvaatorit (kujuteldav joon, mis jagab taevalaotuse põhja- ja lõunapoolkeraks). Kollakaspruun joon aga kujutab ekliptikat ehk rada, mida Päike paistab järgivat oma aastasel teekonnal. Seepärast võib Päikese alati leida kuskilt ekliptikalt ning üsna lähedal sellele on ka planeedid. Taevakehad Ülevaade &kstars; võib näidata tuhandeid taevakehasid: tähed, planeedid, komeedid, asteroidid, täheparved, udukogud, galaktikad. Näidatavate objektidega saab ette võtta mitmesuguseid toiminguid või selle kohta rohkem infot hankida. Klõps objektil toob olekuribale tema kohta käiva info, kui aga jätta hiir ilma klõpsamata mõneks hetkeks objekti kohale, näed sama infot ajutiselt ilmuvas tekstikastis hiirekursori juures. Topeltklõps tsentreerib vaate objektil ning lülitab sisse tema jälgimise (nii jääb vaade aja kulgedes objektile fokuseerituks). Klõps hiire parema nupuga avab hüpikmenüü, kus leiab lisainfot ja -võimalusi. HüpikmenüüNäide Selline näeb välja hiire parema nupu klõpsuga avanev hüpikmenüü Orioni udu puhul: M 42 hüpikmenüü M 42 hüpikmenüü Hüpikmenüü sisu oleneb mõnevõrra sellest, millist tüüpi objektil klõps hiire parema nupuga tehti, kuid põhimõtteliselt on selline, mida kohe kirjeldame. Kui soovid, võid kohe ka vaadata põhjalikumat infot hüpikmenüü kohta. Ülemises osas asuvad infokirjed (neid ei saa käskudena kasutada). Ülemised kolm kirjet näitavad objekti nimetust/nimetusi ja tüüpi. Järgmised kolm kirjet näitavad objekti tõusu, kulminatsiooni ja loojumise aega. Kui tõusu- ja loojumisaja kohal seisab "pooluselähedane", siis see objekt on antud asukohas alati horisondi kohal. Keskmises osas on käsud, mida saab objekti kohta rakendada, näiteks Fokuseeri ja jälgi, Üksikasjad... (see avab üksikasjaliku info dialoogi) ja Lisa silt. Kõigi toimingute täpsemaid kirjeldusi vaata hüpikmenüüd kirjeldavast osast. Taevakehad Internetiviidad Hüpikmenüü Alumises osas on viidad valitud objekti piltidele ja/või infomaterjalidele. Kui tead veel mõnda &URL;-i, mis pakub antud objekti kohta infot või kujutavat materjali, saad lisada omaloodud viida objekti hüpikmenüsse käsuga Lisa viit.... Objekti otsimise tööriist Taevakehad Otsimine nime järgi Nime kandvaid objekte saab otsida abivahendiga Objekti osimine, mille avab klõps tööriistaribal otsinguikoonil, menüü Fookus käsk Otsi objekti... või klahvikombinatsioon &Ctrl;F. Objekti otsimise aken näeb välja selline: Objekti otsimise aken Objekti otsimise aken Aken toob loendina ära kõik &kstars;i andmebaasis leiduvad nime kandvad objektid. Paljud neist on esindatud vaid katalooginimega (näiteks NGC 3077), mõned aga ka levinud nimetusega (näiteks Veekeerise galaktika). Otsingul saab rakendada nii nime kui objekti tüübi filtreid. Nime filtreerimiseks kirjuta akna ülaosas tekstikasti midagi ning näed, et nimekiri toob ära vaid sellised nimetused, mis vastavad sinu sisestatud tekstile. Tüübi järgi filtreerimiseks vali vajalik tüüp akna allosas olevast liitkastist. Vaate fokuseerimiseks mingile objektile märgi nimekirjas soovitud element ning vajuta nupule OK. Pane tähele, et kui objekt asub horisondist allpool, hoiatab rakendus sind, et ainus, mida sa näha võid, on maapind (selle saab muuta nähtamatuks aknas Vaateseadistused või klõpsuga vaateriba nupul Maapind). Taevakehad Jälgimine &kstars; lülitab objekti jälgimise automaatselt sisse, kui vaade on objektile tsentreeritud akna Objekti otsimine abil, topeltklõpsuga objektil või hiire parema nupuga avatava hüpikmenüü käsuga Fokuseeri ja jälgi. Jälgimise saab välja lülitada vaadet liigutades, vajutades põhitööriistaribal ikooni lukk või valides menüüst Fookus käsu Jälgi objekti. Orbiidi jälg Seotud tsentreeritud objektiga Päikesesüsteemi objekti jälgides lisab &kstars; sellele automaatselt orbiidi jälje, mis näitab objekti teekonda üle taevalaotuse. Jälje nägemiseks on usutavasti mõttekas anda kella ajatemplile suurem väärtus (näiteks 1 päev). Taevakehad Klaviatuuritoimingud Taevakaardil mõnel objektil klõpsates muutub see valitud objektiks ning selle nime näidatakse olekuribal. Valitud objektiga saab kiirklahve kasutades võtta ette mitmesuguseid asju: C Vaate tsentreerimise valitud objektile ja selle jälgimise alustamine D Valitud objekti üksikasjaliku info akna näitamine L Valitud objekti nimesildi näitamise sisse- ja väljalülitamine O Valitud objekti lisamine vaatlusnimekirja. T Taevakaardil nähtava joone kujutamine, mis tähistab objekti teekonda üle taeva (ainult Päikesesüsteemi objektide puhul). Klahvi Alt all hoides saab samu toiminguid ette võtta mitte valitud objektiga, vaid objektiga, millele vaade on parajasti tsentreeritud. Sellega lõpetame praegu &kstars;i kiirtutvustuse, kuigi me alles õhkõrnalt puudutasime üksikuid võimalusi, mida &kstars; sulle pakub. &kstars;iga on kaasas rida asjalikke astronoomiatööriistu, sellega saab otse juhtida oma teleskoopi ning rakendust on võimalik peaaegu igal moel seadistada ja kohandada. Lisaks sellele on käsiraamatule lisatud AstroInfo Project ehk valik lühikesi ja omavahel seotud artikleid, mis selgitavaid mõningaid taevalaotuse, taevakehade ja astronoomiaga kõike laiemas tähenduses seotud asju — mida kõike saab kohe järgi kontrollida &kstars;is.