kaudiocreator 1.12"> ]> alan

vabandust@aadress.puudubaadress puudub, vabandust.

MarekLaane

bald@starman.ee

Tõlge eesti keelde 1999 2007 alan &FDLNotice; 2007-01-15 1.13 &kaudiocreator; on &kde; audio &CD;-de rippija. KDE kaudiocreator CD rippimine &kaudiocreator; on &kde; audio &CD;-de rippija. Rakendusega saab vähese vaevaga rippida oma audio &CD;-d mp3- või ogg- või muudesse failivormingutesse sõltuvalt sellest, millised kodeerijad on süsteemi paigaldatud. &kaudiocreator; on kasutajaliides programmile cdparanoia (&CD; andmete rippimiseks wav-failidena sinu kõvakettale) ja paljudele kodeerijatele, mis kodeerivad (tihendavad) wav-faile. Praegu on automaatselt toetatud lame mp3, oggenc ogg-i ja flac (kadudeta tihendamine), ehkki sul võib olla vajalik need siiski paigaldada (see sõltub distributsioonist). Soovi korral saad aga lisada teisigi kodeerijaid, kui sul neid süsteemis leidub. Üldiselt kujutab audio &CD; rippimine endast kaheastmelist protsessi: esiteks ripitakse &CD; rajad/palad arvutisse wav-failidena (kadudeta, tihendamata) ja seejärel teisel astmel tihendatakse wav-failid (enamasti on üks fail pala kohta) mp3- või ogg- või ka mõnesse muusse vormingusse (näiteks kadudeta flac). Esimesel astmel ehk &CD; rippimisel kasutab &kaudiocreator; programmi cdparanoia. Seda pakub eelnevalt kompileeritud tarkvarapakina enamik distributsioone, nii et paigalda see, kui sa ei ole seda veel teinud. Teise astme jaoks on vajalik, et oleks paigaldatud lame (mp3 jaoks), oggvorbis (ogg-i jaoks) või muud kodeerijad. Kõiki neid pakub enamasti sinu distributsioon, nii et neid ei ole vaja ise kompileerima hakata, piisab lihtsalt vajaliku tarkvarapaketi paigaldamisest. Paigaldada tasub muidugi ainult neid kodeerijaid, mida arvad vaja minevat: kui flac ei tundu sulle vajalik, ei ole ka seda mõtet paigaldama hakata. Millist kodeerijat/failivormingut kasutada? Peatükk Millist kodeerijat kasutada? tutvustab lühidalt kodeerijaid ning helikvaliteeti ja tihendamist puudutavaid tegureid. Märkus koopiakaitsega audio &CD;-de kohta: nagu öeldud, kasutab &kaudiocreator; &CD;-lt audioandmete rippimiseks programmi cdparanoia. See ei ole mõeldud koopiakaitse murdmiseks. See tähendab, et kui sinu &CD;/DVD-mängija just ise ei suuda kaitsest jagu saada, siis sellist audio &CD;-d rippida ei saa. Igatahes ei tee &kaudiocreator; omalt poolt midagi koopiakaitse murdmiseks. Nii et parem hangi endale koopiakaitseta audio &CD;-sid! Kindlasti tekib sul huvi, kuidas rakenduse esmakordsel käivitamisel üsna tühjana paistvast ekraanist (eriti kui audio &CD; ei olnud käivitamise ajal sisestatud) ja ebatavaliselt napist menüüst edasi liikuda. Ära muretse: käsiraamat tutvustabki seda, kuidas &CD;-d rippida. Lisaks tavapärasele käskude ja seadistuste kirjeldusele leiab siis spetsiaalse näitliku osa. Kõigepealt tutvustame üldisi seadistusi: &CD;-seade (seadme ID), ajutiste failide kataloog, peamine sihtkataloog, milles iga &CD; jaoks luuakse &CD; parameetrite ja sinu valikute põhjal omaette alamkataloog, kasutatavad kodeerijad (näiteks lame mp3 ja oggvorbis ogg-i jaoks) ning veel mitmed asjad, näiteks freedb kasutamine oma &CD; kohta käivate andmete hankimiseks internetist või kõigi andmete sisestamine ise käsitsi. Selliseid seadistusi on üldiselt vaja määrata ainult üks kord (ehkki vajaduse korral võid neid alati muuta ja kohendada). Edasi räägime, kuidas praktiliselt &CD; kõvakettale rippida. Loodetavasti aitab see sul paremini aru saada, kuidas kasutada esialgu võõrastavalt tühjana tunduvat rakenduse peaakent. Veel üks märkus: &kaudiocreator; on väga paindlik rakendus, mis võib välja kutsuda paljusid erinevaid kodeerijaid. Seepärast ei kata käsiraamat vähemalt praegu mitte kõiki võimalikke käske ja seadistusi. Kasuta seda lähtealusena, mille baasil rakendust omal käel põhjalikumalt uurida. Enamasti leiab infot rakenduste ja kodeerijate kohta, mida &kaudiocreator; kasutab, käsureal, kui avada konsool ja anda käsk man rakenduse-nimi, rakenduse-nimi -help, rakenduse-nimi --help või rakenduse-nimi -h. Ja nüüd asja juurde... Millest siin juttu tuleb? Oletatavasti oled juba rakenduse käivitanud ja see näeb välja umbes nii: &kaudiocreator; pilt &kaudiocreator; peaakna pilt Peaaken pärast rakenduse käivitamist. kodeerimine mitmesse vormingusse - sõltuvalt paigaldatud rakendustest/kodeerijatest (mp3, ogg, flac &etc;) &CD; info hankimine freedb-st interneti kaudu või ka selle sisestamine täielikult käsitsi siltide lisamine loodud failidele - sõltuvalt vormingust, millesse faili kodeerid kataloogide ja palade nimede määramine vastavalt vabalt kohandatavale &CD; infole Siin toome ära peaakna käskude lühinimekirja. Täpsemalt selgitab näiteosa, kuidas rakendust kasutada ja seal on ka pildid, mis selgitavad rakenduse seadistusdialoogi võimalusi. Fail Väljasta CD Avab seadmesahtli ja väljastab &CD;. Fail CDDB otsing Alustab CDDB otsingut albumi andmete kohta vastavalt seadistustele, mille oled määranud dialoogi CDDB kaardil Otsing (võib olla kohalik või internetiotsing, viimasel juhul peab sul mõistagi töötama internetiühendus). Fail Albumi redaktor... Avab albumi redaktori akna. Fail Vali kõik rajad Valib kõik rajad töötlemiseks (rippimiseks ja hiljem kodeerimiseks). Fail Eemalda valik kõigilt radadelt Tühistab kõigi radade valimise. Fail Ripi valitud rajad Alustab rippimist ja kui seadistustedialoogi kaardil Kodeerija seadistused on määratud kodeerija, siis ka kodeerimist. &Ctrl;S Fail Ripi valitud rajad Avab alammenüü saadaolevate kodeerijate nimekirjaga, nii et võid valitud rajad rippida mõnda muud kui tavapärast kodeerijat kasutades. Pane tähele, et kodeerija peab olema seadistatud seadistustedialoogi kaardil Kodeerija seadistused. Fail Eemalda lõpetatud tööd Eemaldab lõpetatud tööd aknast Tööd. Fail Kodeeri fail... Avab failisirvija, kus saad valida juba ripitud faili kodeerimiseks, selle asemel et tervet &CD;-d rippida ja kodeerida. &Ctrl;Q Fail Välju Lõpetab &kaudiocreator; töö. Seadistused Tööriistariba peitmine/näitamine Lülitab tööriistariba näitamist. Seadistused Olekuriba peitmine/näitamine Lülitab olekuriba näitamist. Seadistused Kiirklahvide seadistamine... Avab dialoogi, kus saab määrata menüükäskude kiirklahve. Seadistused Tööriistaribade seadistamine... Avab dialoogi, kus saab kohandada tööriistariba. Seadistused Märguannete seadistamine... Avab dialoogi, kus saab seadistada rakenduse sündmuste (näiteks &CD; rippimise lõpetamine) märguandeid (logimine, piiksud jms.). Seadistused &kaudiocreator;i seadistamine... Avab &kaudiocreator; põhilise seadistusdialoogi, millel on mitu kaarti (näiteks Kodeerija kodeerija seadistamiseks). Enne rakenduse kasutamist on hädavajalik seda dialoogi külastada! &help.menu.documentation; Millist kodeerijat kasutada? Kui sa ei soovi audioinfot sugugi kaotada, on vaja kadudeta audiovormingut. Lisaks flac'ile on teisigi, näiteks shorten või monkey, mida võib pakkuda ka sinu distributsioon. Miinuseks on see, et tihendustase on väike ning raske on leida kommertsseadet, mis selliseid faile esitada suudaks. Audiovormingutest, mis andmetihenduse tõttu kaotavad mõnevõrra infot vastavalt oma psühhiakustilisele mudelile, on levinumad mp3 ja ogg. ogg on helikvaliteedi mõttes tänapäeval madalamatel bitikiirustel (kuni 128 kbps) mp3-st vahest paremgi, kuid kõrgemal on erinevused sisuliselt olematud ning mõlemad kodeerijad tagavad väga hea helikvaliteedi. Lühidalt: flac + kadudeta tihendus + vaba + väga hea helikvaliteet (kadudeta) - väike tihendustase (enamasti vaid umbes 2x) - riistvaraliste mängijate toetuse puudumine (vähemalt minu teada) ogg - audioinfo kadu (hulk sõltub lõplikust bitikiirusest) + vaba + hea kuni väga hea (kõrgetel bitikiirustel) helikvaliteet + suur tihendustase (sõltub lõplikust helikvaliteedist) - kehv riistvaraliste mängijate toetus mp3 - audioinfo kadu (hulk sõltub lõplikust bitikiirusest) o 'mitte väga' vaba: lame on enamikus distributsioonides küll vabana olemas, kuid failivorminguga on litsentsiprobleeme + hea kuni väga hea (kõrgetel bitikiirustel) helikvaliteet, ehkki madalamatel bitikiirustel jääb ogg-ile veidi alla + suur tihendustase (sõltub lõplikust helikvaliteedist) + hea riistvaraliste mängijate toetus Nagu märgitud, on nii mp3 kui ka ogg audiovormingud, mille korral läheb teatud osa audioinfost kaotsi. Kui oled loonud mp3/ogg-faili, ei saa sellest enam esialgset helifaili taastada. Neist võib luua wav-failid ja need ka uuesti &CD;-le kirjutada ning &CD;-mängijas mängida (DVD-mängijad suudavad tavaliselt esitada nii wav- kui mp3-faile, enamasti aga mitte ogg-faile), kuid siiski ei ole mp3- või ogg-failist loodud wav-failid nii hea kvaliteediga kui esialgsed. Tegelikult ei pruugi sa muidugi - see sõltub sinu HiFi-süsteemist ja mp3/ogg-faili loomisel kasutatud tihendustasemest - erinevust kõrvaga tähelegi panna. Kui sa aga ei soovi mingil juhul audioinfot kaotada, ent siiski tahad oma helifaile tihendada, tuleks kodeerijatest kasutada flac'i, shorten'it või monkey'd. Siiski ei tihenda need kodeerijad enamasti rohkem kui kahekordselt. Kui sa ei ole just absoluuti taotlev fanaatik, peaks kõige paremini sobima ogg või mp3. Vali ogg - kui soovid kuulata muusikat ainult arvutis või arvutile tuginevas muusikaserveris ja/või kui sul on mõni ogg-faile esitada suutev mängija. mp3 - kui sa soovid kuulata oma muusikat ka teistes seadmetes, näiteks tavalistes DVD-mängijates, kantavates mängijates (USB pulk, välkmälukaart, kõvaketas) või spetsiaalsetes autostereodes. Praegu, 2005. aasta algul, toetab enamik selliseid seadmeid ainult mp3-vormingut. Kvaliteedi mõttes on sõltuvalt valitud tihendustasemest mõlemad vormingud väga head. mp3 (ja üldiselt ka ogg-i) korral tähendab bitikiirus 128 kbps tihendustaset 11 (võrreldes &CD;-l leiduva originaal-wav-failiga). See sobib hästi reisimise ajal, kuid mitte just korraliku koduse HiFi-stereosüsteemi tarbeks. 192 kbps on aga juba tubli kompromiss ka elutoas uhkeldava HiFi-süsteemi jaoks. Sel juhul on tihendustase 7,3. Juba aastate eest ei suutnud isegi eksperdid teha vahet 256 kbps mp3 ja &CD;-l leiduva originaali vahel - seda pimetestiga HiFi-süsteemi kasutades, millest enamik inimesi võib arvatavasti ainult unistada :-) Isegi sel juhul on tihendustase võrreldes originaaliga veel 5,5, mis annab päris korraliku ruumikokkuhoiu. Enamikus kaasaegsetes süsteemides saab kasutada ka muutuvat bitikiirust. Sel juhul muudab kodeerija bitikiirust muusika keerukuse järgi vastavalt oma psühhoakustilisele mudelile. Kodeerija lame säte '--preset extreme' tekitab faili, milles bitikiirus varieerub vastavalt muusikale vahemikus 224 kuni 256 kbps. Nii on tihendusteguriks 6,3 ning saadud faili saab esitada igas parajasti müügil oleval mängijas. Kui sul ei ole just eriti kallis varustus (selline, mille hind ulatub ikka kümnetesse tuhandetesse kroonidesse) ja eriti terav kõrv, ei pane sa peaaegu kindlasti tähele mingeid erinevusi maksimaalse bitikiiruse 320 kbps korral. Isegi veel sel juhul on tihendustase 4,4. Kui aga kasutada võtit '--preset extreme', siis on bitikiirus 320 kbps ainult keerukamate osade puhul, muidu aga keskmiselt 224 kuni 256 kbps. Toome ära mõned kodeerija lame (mp3 jaoks) helikvaliteedi parameetrid ja neile vastavad tihendustasemed (rohkem teavet annab käsk lame --help): '--preset extreme' = 224 kuni 256 kbps (varieeruv bitikiirus), tihendustase kuni 6,3. Muusika keerulisemate osade korral kuni 320 kbps, lihtsamate osade korral märksa väiksem. Piisavalt hea kvaliteet koduse HiFi-süsteemi jaoks. Esmane valik! '--preset extreme -b 256' = 256 kbps (konstantne bitikiirus), tihendustase umbes 5,5. 256 kbps nii keerulisemate kui lihtsamate muusika osade korral. Konstantne bitikiirus on vajalik mõnele vanemale mängijale. Piisavalt hea kvaliteet koduse HiFi-süsteemi jaoks. '-h' = 128 kbps konstantse bitikiirusega liitstereo, tihendustase umbes 11. 128 kbps kogu muusika puhul. Piisavalt hea lastemuusika, kantavate mängijate ja isegi autostereode korral. Siiski mitte piisavalt hea parematele kodustele HiFi-süsteemidele. &CD; info, mida sisestad ise või mida rakendus tõmbab automaatselt freedb interneti-andmebaasist, kujutab endast parameetrite nimekirja, mida &kaudiocreator; parsib ja ära kasutab ning mille põhjal kodeerimisprogrammid loovad kataloogide ja failide nimesid ning genereerivad muusikafailide silte. Kodeerimisprogrammide puhul tuleb sageli kombineerida nii kodeerimisprogrammi kui CD parameetrite elemente. Kodeerijate käsiraamatud või abidokumendid räägivad lähemalt, milliseid lüliteid programmid kasutavad. Näiteks &CD; pealkirja lisamiseks sildile mp3-failiks kodeerimisel programmiga lame tuleb lisada programmi lame pakutav lüliti -tt ning lisada sellele &kaudiocreator;ist pealkirjaparameeter. Tulemus on selline: '... -tt {title} ...'. Toome siin kokkuvõtte parameetritest, mida &kaudiocreator; saab ära kasutada (sulgudes on nupu nimi abimehes): %{albumartist} - albumi esitaja (Esitaja) %{albumtitle} - albumi pealkiri (Album) %{artist} - laulu esitaja (Raja esitaja) %{albumcomment} - albumi kommentaar (Kommentaar) %{comment} - laulu kommentaar (Raja kommentaar) %{extension} - faililaiend, näiteks mp3 või ogg (Laiend) %{genre} - muusikažanr (Stiil) %{title} - aktiivse raja laulu pealkiri (Raja pealkiri) %{number} - aktiivse raja järjekorranumber (Raja järjekorranumber) %{~} - standardne Linuxi viit kasutaja kodukataloogile (Kodukataloog) Sa ei ole sugugi üksi oma tahtmises kuulata muusikat, ilma et peaksid tingimata sõltumata audio &CD; olemasolust. Inimesed ripivad oma &CD;-sid kogu maailmas ja teisendavad neid mitmesugustesse vormingutesse. Selle juures tabab kõiki ühesugune saatus: kogu selle protsessi kõige aeganõudvam osa on &CD; andmete sisestamine. Sellest tekkis mõnel kavalamal inimesel idee, et märksa mõttekam oleks, kui ainult üks inimene seda teeb ja teised saaksid lihtsalt tema sisestatud info endale alla laadida ja ära kasutada, ilma et peaksid ise sedasama ette võtma. Selleks ongi mõeldud freedb: vaba andmebaas, kuhu audio &CD;-de rippijad võivad sisestada/saata oma &CD;-de infot, et kõik teised saaksid seda seejärel sealt alla laadida, mitte ei peaks enam ise käsitsi oma arvutis sisestama. Pane tähele, et siin on juttu ainult tekstist - &CD; pealkiri, esitaja, laulude nimed &etc; -, mitte muusikafailist endast. Kas selle kasutamine on siis legaalne ja turvaline? Jah, see peaks olema igati legaalne, kuigi ma pole jurist. Siiski ei saa keegi ju keelata levitamast &CD; infot, mis on nagunii täiesti avalikult saadaval. Pealegi on see info ilma &CD;-ta üsna kasutu, mistõttu ei tekita selle levitamine kahju ei esitajatele ega muusikafirmadele. Täpselt sama info võib leida &CD;-d mitte ostes, vaid lihtsalt vaadates mis tahes muusikapoes. Turvalisus? Igatahes ei ole &CD; infot tõmmates vaja edastada mingeid personaalseid andmeid. Paljudes maades on olemas freedb peegelsaidid, soovi korral võib andmebaasi alla laadida ja seda ka ilma internetiühenduseta kasutada (aga pane tähele, et 2005. aasta alguse seisuga oli see ka tar.bz2-faili kujul tervelt 370 MB!). Sul tuleb andmete tõmbamiseks anda küll e-posti aadress, aga see võib tegelikult olla milline tahes. Kui sa soovid igal juhul vältida oma tegeliku e-posti aadressi levimist ja sellega võimalikult kaasnevat rämpspostiuputust, on isegi soovitatav oma tegelikku aadressi mitte anda. Teenuse käivitajad kinnitavad, et nad ei jälgi ega salvesta kasutajate andmeid (hmm, miks nad neid siis ikkagi soovivad?), ja pealegi on hulk peegelsaite päris usaldusväärsete institutsioonide hallata. &kaudiocreator;i puhul on mõistlik märkida seadistustes SMTP märkekast (see võimaldab aadressi saata), kuid soovi korral määrata oma süsteemis kasutatavast tegelikust e-posti aadressist erinev aadress. Ma ei ole küll seda süsteemi programmeerinud ega koodi kontrollinud, aga tundub, et e-posti aadressi ei kasutata andmete hankimisel serverist kuidagi ära. Kui aga soovid anda freedb rajajatele oodatud tagasisidet enda andmeid edastades (uued, nimekirjast veel puuduvad &CD;-d või olemasolevate kirjete parandamiseks), tuleks seda teha kehtivalt e-posti aadressilt. See on suurepärane teenus, nii et tasub arvestada selle ülalpidajate soovidega ja anda ka oma panus selle veel paremaks muutmiseks! Siin ei ole midagi karta - kõige halvemal juhul võib lihtsalt su e-posti aadress mingil moel valedesse kätesse sattuda ja sa võid saada (senisest rohkem) rämpsposti. Loe kindlasti hoolikalt saidil freedb.org leiduvat FAQ-i ja HOWTO'sid, kui arvad, et sul on mõni &CD;, mille andmeid andmebaasis veel ei ole. Põhiandmebaasil on paljudes maades peegelsaite. Kui paned &kaudiocreator; freedb-d kasutama, vali palun endale lähim peegelsait. See vähendab võrgukoormust tervikuna ning jagab koormuse ühtlasemalt freedb serverite vahel. Külasta saiti freedb.org, kust leiad värskeima peegelsaitide nimekirja, kust hankida &CD; infot &CD;-de rippimisel või laadida alla terve andmebaas või (tavaliselt kord kuus loodavad) andmebaasi uuendused. Kuidas see siis töötab? Teatud maagia abil genereeritakse seadmesse sisestatud &CD; põhjal (mitte väga) unikaalne ID. See võib olla radade arv ja nende pikkus ja/või midagi muud. Täpsemat infot annab selle kohta freedb.org. Kummalisel kombel ei ole genereeritud ID sugugi mitte alati päris unikaalne. Seepärast sorditakse &CD; vahel valesse kategooriasse (freedb on defineerinud 11 kategooriat), sest õiges kategoorias on sama võtmega &CD; juba olemas. Tagasiühilduvuse nimel ei soovi andmebaasi haldajad genereeritud võtmeid muutma hakata. Kuid üldiselt on sellised asjad üpris erandlikud. Kontrolli enne oma andmete saatmist saidil freedb.org kategooriaid. Nii näiteks on kategooria rock all ka pop- ja räppmuusika &CD;-d, sest viimaste jaoks lihtsalt pole omaette kategooriat. &reporting.bugs; &updating.documentation; Millist rippijat (programmi) kasutada laulude rippimiseks &CD;-lt arvutisse wav-failidena? Hmm, kuulujutud räägivad, et seda pidi tegema cdparanoia. Igatahes on see kindlasti parim programm, mille audio &CD;-sid rippima asuda. Pane tähele, et sul tuleb paigaldada oma distributsiooni cdparanoia tarkvarapakett, kui sa pole seda veel teinud. Samal ajal on arenenud ka cdda2wav ning teatud vallas, näiteks segarežiimis &CD;-d, võib ta vahest isegi cdparanoia'le silmad ette anda. Lihtsaks &CD; rippimiseks kasutab cdda2wav praegu sama teeki nagu cdparanoia. See on öeldud lihtsalt teadmiseks, sest tegelikult &kaudiocreator; ei lase &CD; rippijat vahetada. Kui sul peaks olema &CD;-de rippimisel probleeme ja tahad proovida cdda2wav'i, siis tuleb kasutada mõnda muud rakendust, näiteks grip, mis võimaldab valida just sellise rippija, nagu soovid. Millised kodeerijad/failivormingud on toetatud? Kas saab luua mp3- või ogg-faile? Kodeerija ja seeläbi ka failivormingu, millesse ripitud wav-failid salvestatakse, saab ise valida. Rakenduse esmakäivitamisel on kodeerijateks juba vaikimisi lame (mp3-failidele), oggenc (ogg-failidele) ja flac (kadudeta tihendamisega audiovorming). Kuid soovi korral võid lisada ka teisi kodeerijaid. Pane tähele, et kodeerija kasutamiseks tuleb sul kõigepealt paigaldada oma distributsiooni vastav tarkvarapakette - see käib isegi eelnevalt defineeritud kodeerijate kohta! Täpsemalt kõneleb kodeerijatest osa Millist kodeerijat kasutada? Kodeerija paigaldamise järel saab selle enda võtmetest infot, kui anda konsoolis (s.t. käsureal) umbes selline käsk: lame -help või lame --help (lame asemel peab muidugi olema selle kodeerija nimi, mille kohta soovid infot hankida). Miski nagu ei tööta? Sellel võib olla sõna otseses mõttes tuhandeid põhjuseid. Kontrolli &CD;/DVD-seadme sätteid, lugemis/kirjutamisõiguseid, cdparanoia ja valitud kodeerija (lame mp3-failide ja oggenc ogg-failide jaoks, flac jne.) olemasolu. Ürita käivitada programme käsurealt. See võib anda vähemalt vihje, mis siis valesti on. Ja muide - ega sa ei püüa rippida koopiakaitsega audio &CD;? Kontrolli &CD; ümbrist. Seda ei saa kuidagi teha. Kui sul on koopiakaitsega &CD;, siis tuleb lihtsalt soovitada, et hangiksid järgmine kord koopiakaitseta &CD;... Kohe järgneb meie näitepeatükk. Isegi kui seal toodud seadistused sind ei rahulda, võib see anda kätte suuna, kuidas rakenduses edukalt tegutseda. Kogu käsiraamat on läbi loetud, miski ei jäänud segaseks, aga rakenduse kasutamine tundub ikka kuidagi keerulisena? Pole probleemi: järgi allpool toodud samme ja sa saad piisavalt infot, et võtta ette toiminguid, mis tagavad, et rakendus teeks just seda, mida sina tahad. Antud näites käivitame rakenduse esmakordselt, sätime paika kõik seadistused ja ripime oma esimese &CD;. Me kasutame kodeerijat lame võtmega '--preset extreme', et luua mp3-failid varieeruva bitikiirusega vahemikus 224 kuni 256 kbps ning ID3V1 sildid. Sinu süsteemi peab olema paigaldatud cdparanoia ja lame. Mõlemad peaksid olema eelnevalt kompileeritud tarkvarapaketina saadaval juba sinu distributsioonis. Programmi lame puhul võib küll olla vaja seda internetist otsida, sest mõnikord ei peeta seda päris vabaks tarkvaraks. Igatahes ei tohiks enamasti olla vaja hakata programme ise kompileerima, ehkki soovi korral võid muidugi ka seda teha. Me korraldame oma muusika kõvakettal järgmiselt: kõigi &CD;-de põhikataloog: /usr/share/cd selles on alamkataloogid igale &CD;-le kujul: cdesitaja - cdpealkiri - aasta alamkataloogis on laulude nimed kujul: rajanumber - rajapealkiri Niisiis: /usr/share/cd/cdesitaja - cdpealkiri - aasta/rajanumber - rajapealkiri Kontrolli, kas kataloog /usr/share/cd on olemas ja kas sul on seal kirjutamisõigus (proovi näiteks Konqueroris sinna midagi kopeerida). Meie näide koosneb kahest osast: kõigepealt räägime &kaudiocreator;i põhiseadistustest, mida on vaja üldiselt läbi teha vaid üks kord, ning seejärel kirjeldame &CD; tegelikku rippimist, mida tuleb mõistagi sooritada iga &CD; puhul. Hakkame siis peale. Siin määrame kodeerija, mida kasutada muusika tihendamiseks (lame) ja seeläbi ka failivormingu (mp3) ning lõpliku helikvaliteedi (--preset extreme = > VBK 224 kuni 256 kbps). Sa saad määrata, kuhu failid salvestada ja millise struktuuriga neid salvestada. Samuti saab siin - kui oled piisavalt laisk - määrata, et &CD; andmed hangitakse internetist freedb andmebaasist. Siin määratud seadistusi võib muidugi mis tahes hetkel muuta, kuid kui oled leidnud vähegi mõistliku lahenduse, ei ole neid enamasti lihtsalt vaja iga &CD; rippimise puhul muuta. N1.1 Samm 01: oma &CD;/DVD-seadme/kirjuti ID määramine Peaaknas: &kaudiocreator; peaakna pilt Seade: olgu /dev/cdrom Seadme ID-d parsib rippimisprogramm, mis tänu sellele suudab lugeda &CD; andmeid/laule. Enamasti on /eev/cdrom link sinu tegeliku seadme ID-le. Kui see miskipärast ei toimi või kui sul on mitu &CD;/DVD-seadet, tuleb anda täpne seadme ID. Kui pääsed seadmele ligi mõne muu programmiga, uuri faili /etc/fstab ja proovi seal esinevaid &CD;-ROM-i ja/või DVD-seadmete kirjeid. Mitte midagi pole näha? Kernel 2.6 korral: Kui sul on mõni tavaline &ATAPI;- või IDE-seade, on kernel 2.6 korral seadme ID vahemikus /dev/hda kuni /dev/hdd. Mõttekas oleks esmalt proovida teise kanali ülemketast, milleks on /dev/hdc. Kui kõik sinu kõvakettad on S-ATA kettad, võib see olla ka /dev/hda. Loomupäraste SCSI-seadmete kirjed algavad tähisest /dev/sda, kui sul just pole S-ATA kõvakettaid, mis seisavad nimekirjas esimesel kohal ja millisel juhul sõltuvalt ketaste arvust võib sinu &CD;/DVD-seade olla näiteks /dev/sdb või /dev/sdc. Kernel 2.4 korral: &CD;/DVD-seadmete ligipääs käib SCSI vahendusel, nii et seadmete alguses seisab /dev/sda. N1.2 Samm 02: üldiste seadistuste kaart Seadistused -> KAudioCreatori seadistamine... -> Üldine &kaudiocreator; üldiste seadistuste kaardi pilt Üldiste seadistuste kaardil pole suurt midagi teha. Soovi korral võid muidugi kirjete täiendava vormindusega mängida. Meie jätame oma näites kõik nii, nagu pildil näha. Tasuks ära märkida kast Küsitakse, kui info pole täielik, et saaksid teada, kui siltide tekitamisel on osa infost puudu. N1.3 Samm 03: CD seadistuste kaart Seadistused -> KAudioCreatori seadistamine... -> &CD; &kaudiocreator;i &CD; seadistuste kaardi pilt &CD; seadistuste kaardil võib lihtsalt mõlemad kastid ära märkida. Me oleme ju mugavad ja tahame, et &CD; andmed tõmmataks automaatselt internetist freedb serverist. Pane tähele, et &CD; rippimise ajal on freedb serveri kasutamiseks vajalik internetiühendus. Teine märkekast on maitseküsimus: kui &CD; kirje leitakse, ripitakse &CD; otsekohe. See ei ole kuigi riskantne, sest kui sulle mingil põhjusel ei peaks andmebaasi kirje ja sellest tulenevad kataloogi/failinimed või sildid meeldima, saad neid hõlpsasti muuta. Kataloogi- ja failinimede puhul vali lihtsalt Konqueroris käsk 'Nimeta ümber' ning id3 siltide puhul kasuta &kde; sildistajat kid3. Veel üks märkus: kui soovid kõik ise käsitsi sisestada, eemalda märge mõlemast kastist ning freedb-d ei kasutata. Kui oled andmebaasi alla laadinud, võid freedb-d ka ilma internetiühenduseta kasutada. Siiski tasub mõelda, kas see on mõttekas - kogu andmebaas võtab allalaetuna üle 370 MB ruumi. Kui soovid kasutada freedb-d internetiühenduseta, tuleb siin ära märkida vähemalt esimene kast. Kasutamise režiimi saab paika panna järgmisel kaardil. N1.4 Samm 04: CDDB seadistuste kaart Seadistused -> KAudioCreatori seadistamine -> CDDB -> Otsimine &kaudiocreator; CDDB seadistuste otsimise kaardi pilt CDDB ongi freedb. Siinseid seadistusi kasutatakse andmete otsimiseks ja &CD; info hankimiseks internetist freedb serverist. Kuidas süsteem teab, milliseid andmeid hankida? Loe freedb-st kõnelevat osa. Siin tasub kõik jätta nii, nagu pildil näha. Lühike selgitus: Režiim: me ei ole andmebaasi endale tõmmanud, niisiis töötame ainult võrgus internetiserveriga. CDDB server: PALUN (jah, see on suurte tähtedega!) mine saidile freedb.org ja otsi mõni endale lähemalasuv peegelsait. See võimaldab serverite koormust tasakaalustada. Esimese katse jaoks kõlbab ka vaikemäärang, aga PALUN... Port ja transport: siin on kaks kombinatsiooni, mis on mõistetav igale peegelsaidilegi. Port=80 ja Transport=&HTTP; Port=8880 ja Transport=CDDB Mõlemad töötavad serveri jaoks ühtmoodi, aga et paljud tulemüürid blokeerivad vaikimisi pordi 8880, võib pordiga 80 olla asi edukam, sest &HTTP;-port jäetakse tavaliselt internetis liikumiseks lahti. N1.5 Samm 05: CDDB seadistuste saatmise kaart Seadistused -> KAudioCreatori seadistamine -> CDDB -> Saatmine &kaudiocreator; CDDB seadistuste saatmise kaardi pilt Oma näites ei soovi me mingeid &CD; andmeid freedb serverisse saata. Eemalda märge esimesest kastist ja ongi kõik. Üks kõrvalmärkus: kui leiad ühel heal päeval &CD;, mida freedb server veel ei tunne, või kui leiad &CD; kirjes vigu, võid saata teele uued/uuendatud andmed. Selleks märgi kõigepealt ülemine kast ja seejärel kasuta kas süsteemis tuntud aadressi, mille &kaudiocreator; on juba sinu eest tuvastanud, või kirjuta see vajalikku kohta ise. Palun loe siiski kõigepealt freedb-d tutvustavat osa. Uute või uuendatud andmete saatmisel serverisse soovitakse teada sinu e-posti aadressi, samuti peaksid lugema saidil freedb.org leiduvat infot versioonide kohta (eriti kui oled leidnud vea ja tahad seda parandada). N1.6 Samm 06: rippija seadistuste kaart Seadistused -> &kaudiocreator;i seadistamine -> Rippija &kaudiocreator; rippija seadistuste kaardi pilt Siin võib jätta kehtima seadistused, mida näeb pildil (kontrolli ikka, et kataloog /tmp on sinu süsteemis olemas!). Helisignaal pärast iga raja lõpetamist: märgi, kui soovid saada edenemise kohta kõrvaga kuuldavat tagasisidet. Ühekorraga ripitavate radade arv: njah, ma ei oska välja mõelda, miks peaks ühe seadme korral neid rohkem kui ühe korraga rippima? Et lugeda ja kodeerida paralleelselt? Jaah, proovi seda ise. &CD; automaatne väljastamine pärast viimase raja rippimist: nojah, siis sa vähemalt tead, et asi on tehtud. Vaikimisi ajutiste failide kataloog: selle märkimisel tuleb anda ka kataloogi asukoht, kuhu wav-failid rippida. See võib olla mõistlik, kui sul on ruumi näiteks ainult mõnel teisel kettal. Kui see pole märgitud, luuakse failid sinu kodukataloogi. Igatahes pea see asukoht meeles, kui soovid wav-failidega midagi edasi ette võtta. N1.7 Samm 07: kodeerija seadistuste kaart Seadistused -> KAudioCreatori seadistamine -> Kodeerija &kaudiocreator; kodeerija seadistuste kaardi pilt Lõpuks siis ka kodeerija seadistused. Me kasutame programmi lame. Siin saab veel ühtteist ette võtta: Klõpsa Lame peal Klõpsa nupul Seadista... &kaudiocreator; lame seadistuste pilt Huhh, sisesta kõik nii, nagu pildil näha. Käsurea tekst on küll üsna pikk, nii et seda tuleb veidi paremale kerida. Seadistused peaksid olema enamvähem enesestmõistetavad. Sõnade '--preset' ja 'extreme' vahel peab olema tühik. '--preset extreme' määrab mp3-failide helikvaliteedi. Nagu juba varem märgitud, tagab see väga hea helikvaliteedi, mis sobib ka päris headele HiFi-stereosüsteemidele. Lõplik bitikiirus on keskmisel 224 kuni 256 kbps. Tihendustase on 6,3. Korralik tasakaal helikvaliteedi ja mahu vahel. Samas, ega see salvestamisruum tänapäeval nii kallis enam polegi ju? Pane tähele, et võti '--id3v1-only' piirab siltide loomise ainult V1/V1.1 siltidega. Kui soovid kasutada ka id3v2 silte, ära seda anna. &kde; päris korralik sildistaja on kid3, kui soovid silte hiljem töödelda. %f ja %o on vastavalt sisendfaili (absoluutse asukohaga) ja väljundfaili (samuti absoluutse asukohaga) tähistavad seesmised muutujad. Klõpsa OK, mis sulgeb dialoogi ja rakendab seadistused. Kodeeritud faili asukoht - jõudnud tagasi kodeerija seadistuste kaardile, saab siin määrata sihtkataloogi &CD;-lt ripitud failidele. Ka siin saab kasutada muutujaid, mis täidetakse ripitava &CD; andmetega. &CD; andmed võib sisestada käsitsi või hankida internetist (CDDB). Meie näites kasutatakse freedb-d ning tõmmatakse andmed automaatselt internetist. Sa võid siin katsetada, kuid vähemalt meie näite puhul on kirje järgmine: '/usr/share/cd/%{albumartist} - %{albumtitle} - %{year}/%{number} - %{title}.%{extension}' Ülejäänu jäta nii, nagu pildil näha. Mõned täiendavad kommentaarid siiski lisaks: Samaaegselt kodeeritavate wav-failide arv: miks peaks õieti keegi tahtma korraga kodeerida enam kui üht wav-faili? Mitme protsessoriga arvutite paremaks ärakasutamiseks? Nojah, need on juba olemas ja kui sul peaks selline olema, võid muidugi proovida. Kodeerija prioriteet: see on küll fanaatikutele... Proovi ja katseta ise! Üldiselt peaks suurem prioriteet asjadega kiiremini hakkama saama, ma usun. Ja ongi kõik: KAudioCreatori põhiseadistused on paika pandud. Neid kasutatakse edaspidi kõigi &CD;-de rippimisel. Kui oled seadistused mõistlikult paika pannud, ei pruugi sa neid võibolla kunagi enam muuta! Nüüd on kõik tööks ja lõbuks valmis! Selles osas kirjeldame, kuidas &CD; tegelikult kõvakettale rippida. Me loome mp3-failid. Kataloogistruktuuri ehk seda, kuidas failid kõvakettal paiknevad, kirjeldasime eelnenud osas. Loo siis nüüd internetiühendus, sest me oleme ju laisad ja tahame &CD; andmed freedb-st tõmmata! Käesolevas osas kirjeldatud protsesse tuleb korrata iga &CD; rippimisel. Kuna me kasutame &CD;-d, mida freedb andmebaasis ei leidu, võivad pildid näha välja veidi teistsugused, kui sisestad &CD;, mille andmed freedb sulle edukalt edastab. Seepärast kirjeldame ka &CD; andmete käsitsi sisestamist, aga arvesta, et enamasti saab info kätte ka internetist. Ära püüa iga hinna eest leida meie näites kasutatud &CD;-d. See on 'spetsiaalne' käsiraamatu kirjutamiseks loodud 'väljaanne'... Kuigi, jah, ega tänapäeval tea... Hakkame siis peale. N2.1 Samm 01: CD rippimine. Peaaken pärast audio &CD; sisestamist: &kaudiocreator; peaakna pilt sisestatud CD-ga Kui sa pole veel seda teinud, pane &CD; seadmesse, mille ID on näha peaaknas. Mõne hetkel pärast peaks peaaknas nähtavale ilmuma rajad ja nende pikkused. Seda muidugi siis, kui cdparanoia tuvastab selle audio &CD;-na ja oskab seda lugeda. Kui seda ei juhtu, uuri meie küsimuste ja vastuse osa või eelmist osa, kus oli juttu põhiseadistustest. Tähelepanu: kui freedb-st suudeti edukalt &CD; andmed hankida, on laulude nimed kohe nimekirjas, kus näed ka albumi ja laulude pealkirju. Kui andmebaasis peaks olema enam kui üks kirje, mis sobib kokku sinu &CD; 'unikaalse' võtmega, ilmub hüpikaken, kust saad valida kirje, mis sinu &CD;-ga paremini sobib. Kui sa ei ole märgistanud kasti, mis võimaldab freedb andmebaasi automaatselt päringu esitada (seadistustedialoogi kaardil &CD; seadistused), võid seda käsitsi teha, klõpsates nupuriba esimesele nupule. Kui sul ei ole kohalikku andmebaasi ja sa soovid andmeid hankida internetist, peab internetiühendus töötama. N1.2 Samm 02: albumi redaktor - albumi andmete ja esimese laulu pealkirja sisestamine Tee topeltklõps esimesel, sinisega 'esiletõstetud' real (1. rada): Ilmub albumi redaktori aken. &kaudiocreator;i albumi redaktori pilt Sisesta oma &CD; andmed vastavalt järgmisel pildil nähaolevale mustrile. Esimese raja laulu pealkiri sisesta sektsiooni 'Aktiivne rada', ülejäänud &CD; andmed sektsiooni 'Album'. Esitaja nime ei pruugi aktiivse raja sektsiooni sisestada, kui just lauludel pole erinevad esitajad. Ülemist kommentaarivälja võib kasutada konkreetse laulu kohta käiva kommentaari jaoks, albumisektsiooni samanimelist välja aga kommentaaride jaoks, mis käivad kõigi laulude kohta. Tähelepanu: kui oled edukalt hankinud andmed freedb serverist, on albumi redaktor mõistagi juba andmetega täidetud, nagu näitab järgmine pilt. Siiski on alati mõistlik albumi redaktor avada ja kontrollida andmed üle: mitte ainult esitaja ja albumi nimi (näiteks see, kas kõik sõnad algavad suure tähega või mitte...), vaid ka see, ega ei esine mingeid soovimatuid kommentaare. &kaudiocreator; 1. laulu pealkirja ja albumi andmete sisestamise pilt Märkus: me kasutame oma näiteks ainult id3v1 silte. See piirab esitaja, albumi ja laulu pealkirja väljade pikkuse 30 ning kommentaarivälja pikkuse kõigest 28 märgiga. Kui lood id3v2 sildid, ei ole pikkus piiratud - vähemalt &kaudiocreator; seda küll ei piira. Seda saab otsustada kodeerija seadistuste kaardil (vaata eespool põhiseadistustest kõnelevat osa). Loodud failide sildiinfot saab muuta ka hiljem, kasutades selleks sildiredaktorit. mp3-failide jaoks sobib hästi kid3, mis võib luua ka id3v2 silte. Mitte kõik kodeerijad/failivormingud ei pruugi toetada siltide kasutamist. Kontrolli seda kodeerija enda dokumentatsioonist. Kui klõpsad nupule OK, ilmub kinnitust sooviv hüpikaken: &kaudiocreator;i albumi andmete muutmise kinnitamise pilt Me muutsime albumi üldisi andmeid, mistõttu ilmubki dialoog, mis pärib, kas rakendada seda muudatust ka teistele lauludele. Muidugi me soovime seda, sest see vähendab meie vaeva, sestap klõpsa siin 'Jah'. Tähelepanu: dialoogi ei ilnu, kui muudad näiteks albumisektsioonis albumi nime. Siiski rakendatakse seda muudatust ka teistele lauludele. Veel üks dialoog: &kaudiocreator; albumi kategooria määramise pilt Siin palutakse määrata albumi kategooria ehk muusikastiil. Seda ei tohiks siiski segi ajada idv3 siltide žanri ehk stiiliga. Nimelt on freedb omalt poolt määranud &CD;-dele 11 kategooriat. Kuna meie &CD;-d andmebaasis ei ole (ega saagi olla, sest see on ju meie spetsiaalselt antud rakenduse jaoks loodud!), tuleb neist üks valida, et juhul, kui otsustame &CD; andmed serverisse saata, sorteeritaks need seal korrektselt. Vali selline kirje, mis tundub sinu ripitava &CD; stiiliga kõige paremini kokku sobivat. Meie näites pole see oluline, sest me ei kavatse nagunii &CD; andmeid kuhugi saata. Täpsemalt räägib kategooriatest sait freedb.org ise. Näiteks pop- ja räppmuusika käivad rockmuusika kategooria alla. Kui klõpsad OK, ilmub su pilgu ette taas peaaken. Klõpsa nüüd teise raja real. Taas ilmub albumi redaktor, kus näed, et albumisektsioon on juba täidetud andmetega, mida sisestasime esimese raja puhul. See tähendab, et sisestada tuleb vaid andmed aktiivse raja sektsiooni: laulu pealkiri mõistagi ja soovi korral ka muu info. Klõpsa peaaknas järgmise raja reale, kuni oled sisestanud info &CD; kõigi radade kohta. Tähelepanu: see dialoog ei ilmu, kui oled andmed hankinud freedb serverist. See on juba sealses andmebaasis sorteeritud mõnda kategooriasse. N2.3 Samm 03: rippimise alustamine Klõpsa nupule Ripi valitud rajad, nagu näha pildil. &kaudiocreator;i rippimise alustamise pilt See on tööriistariba kolmas nupp. Pane tähele, et radade nimekirja kohal on näha esitaja ja albumi nimi. Pane tähele ka seda, et iga raja ees on valimisele osutav linnuke. Ripitakse ainult märgitud rajad. Klõpsuga reale saab selle valida või valimata jätta. Kontrolli, et kõik rajad oleks valitud või klõpsa akna allservas asuvale nupule Vali kõik rajad (pole siinsel pildil näha). &kaudiocreator;i tööde alustamise teate pilt Kui oled alustanud rippimist klõpsuga nupule Ripi valitud rajad, ilmub kinnitusdialoog. Klõpsa OK ja vaata seejärel töödeaknast, mis toimub. N2.4 Samm 04: tööde edenemise jälgimise aken Töödeakna nägemiseks klõpsa sakile Tööd. See asub peaaknas üleval vasakul otse nuppudega tööriistariba all. &kaudiocreator;i tööde jälgimise aken Siin aknas saab töid jälgida. Esimest rada parajasti ripitakse kõvakettale. Töö olekut näeb aknas all vasakul olekuribal. &kaudiocreator;i kodeerija mittleidmise pilt Aaahhh! Oli seda nüüd veel vaja! RTFM! Ma ju tean küll, aga ikka! Sellist pilti näeb, kui üritad kodeerida kodeerijaga, mida pole süsteemi paigaldatud. Rajad, mida ei õnnestu edukalt kodeerida, märgitakse ka tööde nimekirjas punase x-iga. Muide, paned vist tähele, et ma olen siin natuke tüssanud? Ajutise faili asukoht ja sihtasukoht pole üldse see, mille me oma näites varem kindlaks määrasime. Aga nii või teisiti tuleb igatahes kontrollida, et sul oleks mõlemasse kataloogi kirjutamisõigus. Teeme siis uuesti... &kaudiocreator; rippimise ja kodeerimise pilt Hmm, nüüd on siis selge, miks viga tekkis just pärast esimese laulu rippimise lõpetamist. Näed ju, eks? Esimene töö, milleks oli esimese raja rippimine, on kadunud (lõpetatud), aga meil on siin uus kirje: 4. töö ehk esimese raja kodeerimine mp3-failiks. Niisiis käib rippimine ja kodeerimine paralleelselt. Seda näeb ka akna allosas olekuriba teates. Seadistustes ei paista olevat ühtegi võimalust kuidagi teisiti sätestada. Seal saab ainult seadistada korraga käivate rippimiste ja kodeerimiste arvu. Kas siis saab veel rohkem töid ühekorraga teha? Kuidas see kehvematele masinatele mõjub? Igatahes autori käsutuses olnud AMD64 korral ei tekkinud ühekorraga (küll erineva) raja rippimise ja kodeerimise puhul mingeid probleeme. &kaudiocreator; rippimise ja kodeerimise pilt (2) Niisiis, töötlemine veel käib. Parajasti ripitakse viimast rada, kodeerides samal ajal teist, kusjuures üks ootab oma järge. Pärast seda, kui viimane rada on kodeeritud, ilmub mõneks hetkeks akna ülemisse vasakusse serva väike teade. Ja ongi kõik - aeg ette võtta järgmine &CD;. Head (ripitud) muusika kuulamist! &kaudiocreator; Rakenduse autoriõigus 2003-2007: Benjamin Meyer ben+kaudiocreator@meyerhome.net Kaasautorid: Seni täiesti ühemeheshow! eikeegi@ei.kuskil Dokumentatsiooni autoriõigus 2005-2007: alan vabandust@aadress.puudub Halb asi: e-posti aadressi pole anda. Mina seda käsiraamatut hooldada ei jõua. See ongi mõeldud kõige esialgsema sissejuhatusena KAudioCreatori juurde. Kes iganes tahab seda täiendada või parandada, on teretulnud. Igatahes tasuks ka autoriga ühendust võtta - vähemalt ei paista tal midagi selle vastu olevat, kui sa tahad oma panust anda. Tõlge eesti keelde: Marek Laane bald@starman.ee &underFDL; &underGPL; &install.intro.documentation; &kaudiocreator; edukaks kasutamiseks on vajalik &kde; 3.x. ja cdparanoia. Kui soovid luua tihendatud audiofaile (näiteks mp3- või ogg-vormingus), tuleb paigaldada ka vajalikud kodeerijad. &kaudiocreator; kuulub moodulisse tdemultimedia, mille leiab &kde; CVS-hoidlast. Kui oled CVS-iga tuttav, võid teha sealt anonüümse kasutajana väljavõtte. Enamik distributsioone pakub siiski ka eelnevalt kompileeritud tarkvarapakette, seda enam, et &kaudiocreator; kuulub &kde; põhikomponentide sekka. Paigalda seega oma distributsiooni pakutav tdemultimedia pakett. Kui sa neid ridu juba loed, oled küll ilmselt seda teinud... Hmm, kui oled lähteteksti &kde; SVN-hoidlast välja võtnud, siis ei peaks sulle seda enam vajagi olema, aga... &install.compile.documentation; Käesolev osa on mõistagi mõeldud ennekõike neile, kes kompileerivad rakenduse lähtetekstist ega kasuta distributsiooni pakutavaid eelnevalt kompileeritud tarkvarapakette. Vabandust, praegu ei ole midagi öelda konfiguratsioonivõtmete kohta. Kui otsid abi rakenduse konfiguratsioonivõtmete kohta, mida töötamise ajal kasutada, siis on abi vahest sellest: Kuna tegemist on rakendusega, mis võib välja kutsuda mitmeid teisi programme, saab konfigureerida üsna paljusid asju. Nendega tutvumiseks tasuks läbi lugeda näiteosa. Seal on ära toodud erinevate seadistamisdialoogide pildid ning kommenteeritud isegi selliseid valikuid, mida näites otseselt ei kasutata. &documentation.index;