You can not select more than 25 topics
Topics must start with a letter or number, can include dashes ('-') and can be up to 35 characters long.
915 lines
32 KiB
915 lines
32 KiB
12 years ago
|
<chapter id="basics">
|
||
|
<chapterinfo>
|
||
|
<authorgroup>
|
||
|
<author
|
||
|
><firstname
|
||
|
>Pamela</firstname
|
||
|
> <surname
|
||
|
>Robert</surname
|
||
|
> <affiliation
|
||
|
> <address
|
||
|
><email
|
||
|
>pamroberts@blueyonder.co.uk</email
|
||
|
></address>
|
||
|
</affiliation>
|
||
|
</author>
|
||
|
<othercredit role="translator"
|
||
|
><firstname
|
||
|
>Marek</firstname
|
||
|
><surname
|
||
|
>Laane</surname
|
||
|
><affiliation
|
||
|
><address
|
||
|
><email
|
||
|
>bald@starman.ee</email
|
||
|
></address
|
||
|
></affiliation
|
||
|
><contrib
|
||
|
>Tõlge eesti keelde</contrib
|
||
|
></othercredit
|
||
|
>
|
||
|
</authorgroup>
|
||
|
</chapterinfo
|
||
|
>
|
||
|
<title
|
||
|
>&kspread;i põhitõed</title>
|
||
|
|
||
|
<note
|
||
|
><para
|
||
|
>Nagu ülejäänud &kde;, on ka &kspread; igati kohandatav, mis võib tekitada probleeme neile lugejatele, kes püüavad võrrelda käsiraamatus kirjapandut sellega, mida nad näevad enda töötava &kspread;i aknas. Et vähemalt osaliselt segadust vähendada, on soovitatav &kspread;i esimesel käivitamisel määrata &kspread;i seadistustedialoogi (selle saab avada menüükäsuga <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Seadistused</guimenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>&kspread;i seadistamine...</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
>) kõigil kaartidel kehtima vaikeväärtused, välja arvatud kaardil <guisubmenu
|
||
|
>Muud</guisubmenu
|
||
|
> valiku <guilabel
|
||
|
>Lõpetamise režiim</guilabel
|
||
|
> juures, kus tuleks valida <guimenuitem
|
||
|
>Puudub</guimenuitem
|
||
|
>. </para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Üsna mõttekas oleks sisse lülitada ka <guilabel
|
||
|
>kohtspikrid</guilabel
|
||
|
>, mida saab teha &juhtimiskeskus;e kaardi <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Välimus</guimenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>Stiil</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
> leheküljel <guilabel
|
||
|
>Stiil</guilabel
|
||
|
>. </para
|
||
|
></note>
|
||
|
|
||
|
<sect1 id="starting">
|
||
|
<title
|
||
|
>Tabelitöötlus algajatele</title>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>Selles osas püüame näite varal selgitada, mida teeb üldse tööleht rakenduses &kspread; ja miks see kulub marjaks ära igasugustes olukordades, kus tegemist on arvudega. Kui sa oled varemgi tabelitöötlusega kokku puutunud, võid arvatavasti selle osa lihtsalt vahele jätta.</para>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>Kõigepealt tuleb &kspread; käivitada. Seda saab teha hiire <mousebutton
|
||
|
>vasaku</mousebutton
|
||
|
> nupu klõpsuga töölaual või paneelil asuval &kspread;i ikoonil (kui see ikka seal asub) või valides K menüüst <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Kontoritöö</guimenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>&kspread;</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
>.</para>
|
||
|
|
||
|
<para>
|
||
|
<mediaobject>
|
||
|
<imageobject>
|
||
|
<imagedata fileref="newdocument.png" format="PNG"/>
|
||
|
</imageobject>
|
||
|
<textobject>
|
||
|
<phrase
|
||
|
>&kspread; esmakäivitusel</phrase>
|
||
|
</textobject>
|
||
|
</mediaobject>
|
||
|
Käivitamisel saab kõigepealt valida, kas avada mõni hiljuti kasutatud dokument, luua uus dokument malli põhjal (valides vajaliku kategooria ja siis malli) või avad olemasolev dokument. Vali vasakul <guilabel
|
||
|
>Tavalised</guilabel
|
||
|
> ja siis mall <guilabel
|
||
|
>Tühi tööleht</guilabel
|
||
|
>. Seejärel klõpsa nupule <guibutton
|
||
|
>OK</guibutton
|
||
|
>.</para>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui &kspread;i dokument on avatud, näed tühjade ristkülikukujuliste lahtritega teatud arvuks ridadeks ja veergudeks jagatud tabelit. Siia saab sisestada kõik vajalikud andmed, valemid, teksti või diagrammid. <mediaobject>
|
||
|
<imageobject>
|
||
|
<imagedata fileref="starting1.png" format="PNG"/>
|
||
|
</imageobject>
|
||
|
<textobject>
|
||
|
<phrase
|
||
|
>Käivitamine 1</phrase>
|
||
|
</textobject>
|
||
|
</mediaobject>
|
||
|
</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Nüüd sisesta tekst ja väärtused, mida näed ülaltoodud pildil esimeses viies reas, oma töölehele. Jäta esialgu rida 7 kõrvale. Lahtrisse millegi kirjutamiseks vali lahter hiire <mousebutton
|
||
|
>vasaku</mousebutton
|
||
|
> nupu klõpsuga lahtris. Seejärel kirjuta lahtrisse vajalik info ning vajuta klahvi <keycap
|
||
|
>Enter</keycap
|
||
|
> või kasuta nooleklahve liikumaks järgmisse lahtrisse. </para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Meie oleme näites sisestanud äärmiselt lihtsa kahe kuu eelarve, kus on näidatud, kui palju me arvame end kulutavat toidule, kommunaalkuludeks, riietele ja muule. Nüüd vali lahter B7 (veerg B, rida 7), kirjuta sinna <userinput
|
||
|
>=B2+B3+B4+B5</userinput
|
||
|
> ja vajuta klahvi <keycap
|
||
|
>Enter</keycap
|
||
|
>. Kuna lahtrisse kirjutatu algab märgiga <keycap
|
||
|
>=</keycap
|
||
|
>, peab &kspread; seda valemiks ehk millekski, mida tuleb arvutada, antud juhul siis liita kokku nelja lahtri ehk B2-B5 väärtused. See, mida me nüüd lahtris B7 näeme, ongi sellise arvutustehte tulemus.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Samasuguse valemi võib kirjutada lahtrisse C7, ainult et sel juhul peaks see olema kujul <userinput
|
||
|
>=C2+C3+C4+C5</userinput
|
||
|
>. Kuid on veelgi lihtsam viis: kopeerida lahter B7 ja asetada see lahtrisse C7. &kspread; kohandab asetamise järel automaatselt B viited C vajadustele.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui sa nüüd arvad, et &kspread; on üks muidu tore asi, mille funktsioonid tegelikult saab aga ära ajada ka pliiatsi ja paberi või taskuarvutiga, on sul mõistagi õigus, ainult et arvesta, et praegu oled näinud alles kõige lihtsamat asja, mida rakendus teha suudab. Kui tabel koos oma andmetega on märkimisväärselt suurem, käivad arvutused igal juhul kiiremini, kui käsitsi üldse võimalik.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Samuti võimaldab tööleht läbi mängida võimaluse <quote
|
||
|
>aga mis siis, kui?</quote
|
||
|
> Iga valem arvutatakse automaatselt ümber, kui mõni selle osa muutub, ning nii on sul kiiresti võimalus näha, kuidas ühe pisiasja muutmine muudab kogupilti. Toodud näidet kasutades võid näha näiteks toidukulutuste vähendamise mõju detsembris, kui sisestad uue väärtuse lahtrisse C2. Kui sul on tegemist näiteks kasvuhooneefekti arvutava töölehega, siis võid näiteks hinnata, kuidas mõjub see, kui atmosfääri paisatakse 50 protsenti vähem metaani.</para>
|
||
|
</sect1>
|
||
|
|
||
|
<sect1 id="selecting">
|
||
|
<title
|
||
|
>Lahtrite valimine</title>
|
||
|
<para
|
||
|
>Valida on võimalik kas üks lahter või nelinurkne lahtrite kogum töölehel. Valitud lahter/lahtrid on eristatavad jämeda tumeda ääre abil. </para>
|
||
|
<itemizedlist>
|
||
|
<title
|
||
|
>Ühe lahtri saab valida järgmisel viisil</title>
|
||
|
<listitem
|
||
|
><para
|
||
|
>klõpsates sellele hiire <mousebutton
|
||
|
>vasaku</mousebutton
|
||
|
> nupuga</para
|
||
|
></listitem>
|
||
|
<listitem
|
||
|
><para
|
||
|
>sisestades lahtri viite (näiteks <userinput
|
||
|
>B5</userinput
|
||
|
>) asukohakasti, mis asub valemiriba vasakus servas, ja vajutades klahvi <keycap
|
||
|
>Enter</keycap
|
||
|
></para
|
||
|
></listitem>
|
||
|
<listitem
|
||
|
><para
|
||
|
>kasutades menüükäsku <menuchoice
|
||
|
> <guimenu
|
||
|
>Vaade</guimenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>Mine lahtrisse...</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
></para
|
||
|
></listitem>
|
||
|
</itemizedlist>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>Lahtrites saab liikuda ka <keysym
|
||
|
>nooleklahv</keysym
|
||
|
>ide abil. Klahvi <keysym
|
||
|
>Enter</keysym
|
||
|
> vajutamine liigutab käesolevat valikut ühe positsiooni võrra üles, alla, vasakule või paremale vastavalt sellele, kuidas see on määratud &kspread;i <link linkend="configmisc"
|
||
|
>seadistustedialoogi</link
|
||
|
> kaardil <guilabel
|
||
|
>Muud</guilabel
|
||
|
>.</para
|
||
|
> <para
|
||
|
>Kui hoida <keysym
|
||
|
>nooleklahv</keysym
|
||
|
>i vajutades all klahvi <keycombo action="simul"
|
||
|
>&Shift;</keycombo
|
||
|
>, liigub tööjärg täidetud lahtrite ploki algusesse või lõppu.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Lahtrite ploki valimiseks lohista hiirt üle vajaliku ala, hoides all hiire <mousebutton
|
||
|
>vasakut</mousebutton
|
||
|
> nuppu, või sisesta asukohakasti kooloniga eraldatult ploki ülemine vasakpoolne ja alumine parempoolne lahter (näiteks <userinput
|
||
|
>B7:C14</userinput
|
||
|
>) ning vajuta klahvi <keycap
|
||
|
>Enter</keycap
|
||
|
> või sisesta samasugune plokimääratlus dialoogi, mis avaneb menüükäsuga <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Vaade</guimenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>Mine lahtrisse...</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
></para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Mitu lahtrit saab valida ka nii, et esmalt valid soovitud ala ühes nurgas ühe lahtri ning siis klahvi <keycombo action="simul"
|
||
|
>&Shift;</keycombo
|
||
|
> all hoides valid hiire <mousebutton
|
||
|
>vasaku</mousebutton
|
||
|
> nupuga lahtri ala vastasnurgas.</para>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui soovid valida kogu rea või veeru, klõpsa hiire <mousebutton
|
||
|
>vasaku</mousebutton
|
||
|
> nupuga rea numbril töölehe vasakus servas või veergu tähistaval tähel töölehe ülaosas. Mitme kõrvutise rea või veeru valimiseks lohista hiirekursorit üle vastavate reanumbrite või veerutähiste, hoides samal all hiire <mousebutton
|
||
|
>vasakut</mousebutton
|
||
|
> nuppu.</para>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>Lahtrite valimiseks, mis ei asu üksteise kõrval, klõpsa esimesel lahtril, mida soovid valida, ning seejärel klahvi <keycombo action="simul"
|
||
|
>&Ctrl;</keycombo
|
||
|
> all hoides ülejäänud vajalikel lahtritel.</para>
|
||
|
|
||
|
</sect1>
|
||
|
|
||
|
<sect1 id="entering">
|
||
|
<title
|
||
|
>Andmete sisestamine</title>
|
||
|
<para
|
||
|
>Andmete sisestamine lahtrisse on tegelikult imelihtne: vali lahter, kirjuta sinna oma andmed ning vajuta klahvi <keycap
|
||
|
>Enter</keycap
|
||
|
> või kasuta <keysym
|
||
|
>nooleklahv</keysym
|
||
|
>e liikumaks uude lahtrisse. Sõltuvalt sellest, kuidas andmeid sisestada, tõlgendab &kspread; neid arvude, kuupäeva, aja või tekstina:</para>
|
||
|
<itemizedlist>
|
||
|
<listitem
|
||
|
><para
|
||
|
>Arvude sisestamises ei ole midagi rasket: <userinput
|
||
|
>123</userinput
|
||
|
>, <userinput
|
||
|
>-123</userinput
|
||
|
>, <userinput
|
||
|
>456,7</userinput
|
||
|
> või ka teaduslikul kujul <userinput
|
||
|
>-1,25E-5</userinput
|
||
|
>. </para
|
||
|
></listitem>
|
||
|
<listitem
|
||
|
><para
|
||
|
>Kuupäevad tuleb sisestada <quote
|
||
|
>süsteemsena</quote
|
||
|
>, see tähendab kujul, mis on määratud &juhtimiskeskus;e dialoogis <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Hõlbustus</guimenu
|
||
|
> <guisubmenu
|
||
|
>Riik - regioon ja keel</guisubmenu
|
||
|
> <guimenuitem
|
||
|
>Kuupäev ja aeg</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
>. Kui näiteks kasutad kuju DD.MM.YYYY (nagu eesti keele puhul), siis tuleb sisestada näiteks 30. märtsi 2003 jaoks <userinput
|
||
|
>30.03.2003</userinput
|
||
|
>. Soovi korral võib kuupäeva ja kuu eest 0 ära jätta ning aastagi puhul piisab vaid kahest või isegi ühest viimasest numbrist, kui tegemist on käesoleva sajandi aastaga (näiteks <userinput
|
||
|
>6.1.3</userinput
|
||
|
> tähendab 6. jaanuar 2003). </para
|
||
|
></listitem>
|
||
|
<listitem
|
||
|
><para
|
||
|
>Ka kellaaeg tuleb sisestada <quote
|
||
|
>süsteemsena</quote
|
||
|
>. Kui näiteks kasutad kuju HH:MM:SS (nagu eesti keele puhul), siis on sobilik vorm <userinput
|
||
|
>9:42:20</userinput
|
||
|
>. </para
|
||
|
></listitem>
|
||
|
<listitem
|
||
|
><para
|
||
|
>&kspread; peab kõiki sisestatud andmeid <quote
|
||
|
>tekstiks</quote
|
||
|
>, kui neid pole võimalik tuvastada arvu, kuupäeva või kellaajana. </para
|
||
|
></listitem>
|
||
|
</itemizedlist>
|
||
|
<note
|
||
|
><para
|
||
|
>Vaikimisi joondab &kspread; arvud, kuupäevad ja aja lahtris paremale ning kõik muu vasakule. See annab lisavihje, kas oled sisestanud ikka korrektse kuupäeva või aja. Kuid seda, kuidas elemente esitatakse, saab mõistagi ka muuta <link linkend="formatdata"
|
||
|
>lahtri vormindust</link
|
||
|
> muutes.</para
|
||
|
></note>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>Peamine tekstikast valemiribal pakub mugava võimaluse redigeerida valitud lahtri sisu. Kui oled sisestatuga rahul, vajuta klahvi <keycap
|
||
|
>Enter</keycap
|
||
|
> või klõpsa hiire <mousebutton
|
||
|
>vasaku</mousebutton
|
||
|
> nupuga rohelisel linnukesel. Punasel ristil klõpsamine tühistab muudatused.</para>
|
||
|
|
||
|
<sect2 id="genericformat">
|
||
|
<title
|
||
|
>Lahtri üldine vormindus</title>
|
||
|
<para
|
||
|
>Vaikimisi kasutab &kspread; lahtri vormindamisel <quote
|
||
|
>üldist</quote
|
||
|
> vormindust. Selle korral tuvastab &kspread; automaatselt ise lahtrisse sisestatud andmete tüübi. Kui näiteks sisestad lahtrisse teksti ja hiljem ka mõne arvu, tõlgendab &kspread; uusi andmeid automaatselt arvuna. Kui soovid aga andmete tüübi ise määrata, võid seda teha <link linkend="formatdata"
|
||
|
>lahtri vorminduse</link
|
||
|
> dialoogis. Alati on võimalik tagasi valida <quote
|
||
|
>üldine</quote
|
||
|
> vormindus. </para>
|
||
|
</sect2>
|
||
|
|
||
|
</sect1>
|
||
|
|
||
|
<sect1 id="copypaste">
|
||
|
<title
|
||
|
>Kopeerimine, lõikamine ja asetamine</title>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>Esmapilgul on &kspread;i käsud <guimenuitem
|
||
|
>Lõika</guimenuitem
|
||
|
>, <guimenuitem
|
||
|
>Kopeeri</guimenuitem
|
||
|
> ja <guimenuitem
|
||
|
>Aseta</guimenuitem
|
||
|
> täiesti sarnased samanimeliste käskudega muudes &kde; rakendustes. Kui oled valinud lahtri(d), võid valida menüüst <guimenu
|
||
|
>Redigeerimine</guimenu
|
||
|
> käsu <guimenuitem
|
||
|
>Kopeeri</guimenuitem
|
||
|
> või <guimenu
|
||
|
>Lõika</guimenu
|
||
|
> või valida samad käsud hiire <mousebutton
|
||
|
>parema</mousebutton
|
||
|
> nupu klõpsuga avanevast menüüst või kasutada kiirklahve <keycombo action="simul"
|
||
|
>&Ctrl;<keycap
|
||
|
>C</keycap
|
||
|
></keycombo
|
||
|
> ja <keycombo action="simul"
|
||
|
>&Ctrl;<keycap
|
||
|
>X</keycap
|
||
|
></keycombo
|
||
|
>, liikuda seejärel sihtlahtrisse ning valida käsu <guimenuitem
|
||
|
>Aseta</guimenuitem
|
||
|
> või kasutada kiirklahvi <keycombo action="simul"
|
||
|
>&Ctrl;<keycap
|
||
|
>V</keycap
|
||
|
></keycombo
|
||
|
>. Kuid &kspread;is on neil käskudel veel mõningaid omadusi, mida allpool käsitletaksegi.</para>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui lahter sisaldab valemit, siis kopeeritakse valem, mitte näidatav tulemus, ja kui valemis sisaldub viide mõnele muule lahtrile, siis teisendatakse see käske <guimenuitem
|
||
|
>Lõika</guimenuitem
|
||
|
> või <guimenuitem
|
||
|
>Kopeeri</guimenuitem
|
||
|
> ja <guimenuitem
|
||
|
>Aseta</guimenuitem
|
||
|
> kasutades nii, et see vastaks uues asukohas suhteliselt samal positsioonil asuvale lahtrile. Kui näiteks lahtris A2 on valem <userinput
|
||
|
>=B3</userinput
|
||
|
> ja see kopeeritakse lahtrisse C4, omandab valem lahtris C4 kuju <userinput
|
||
|
>=D5</userinput
|
||
|
>.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>See võib tunduda natuke kummalise kopeerimisviisina, kuid peaaegu alati annab see soovitud tulemuse (kui seda ei juhtu, otsi selgitust <link linkend="absolute"
|
||
|
>absoluutseid lahtriviiteid</link
|
||
|
> tutvustavast osast). Näiteks allpool toodud lihtsa ostude nimekirja puhul peaks lahtris D2 seisma <userinput
|
||
|
>=B2 * C2</userinput
|
||
|
>, lahtris D3 <userinput
|
||
|
>=B3 * C3</userinput
|
||
|
>, lahtris D4 <userinput
|
||
|
>=B4 * C4</userinput
|
||
|
> ja nii edasi. Selle asemel, et igasse lahtrisse eraldi valemit kirjutada, võid sisestada valemi vaid lahtrisse D2 ja seejärel kopeerida selle ülejäänud lahtritesse, lastes selle kohandamise vaeva jätta &kspread;i õlule.</para>
|
||
|
<mediaobject>
|
||
|
<imageobject>
|
||
|
<imagedata fileref="copy1.png" format="PNG"/>
|
||
|
</imageobject>
|
||
|
<textobject>
|
||
|
<phrase
|
||
|
>Kopeerimine 1</phrase>
|
||
|
</textobject>
|
||
|
</mediaobject>
|
||
|
|
||
|
<sect2 id="copypasteareas">
|
||
|
<title
|
||
|
>Lahtriploki kopeerimine ja asetamine</title>
|
||
|
<para
|
||
|
>Toodud näite lahtrit D2 võib kopeerida kolme lahtrisse D3-D5 ühekorraga, kopeerides esmalt lahtri D2 ning valides siis enne asetamist lahtriploki D3:D5.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Ristkülikukujulist lahtrite plokki saab lõigata või kopeerida üheainsa toiminguga, kui plokk enne lõikamist või kopeerimist valida. Seejärel vali enne asetamist uue ploki ülemises vasakus nurgas asuva lahtri asukoht.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui lõikad või kopeerid ristkülikukujulise lahtrite ploki, näiteks B2:C3, ning asetad selle suuremale alale, näiteks A10:D13, korratakse algset lahtrivalikut, et see täidaks kogu sihtala.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>&kspread; võimaldab kasutada ka <quote
|
||
|
>lohistamist</quote
|
||
|
> lahtrite kopeerimiseks alglahtrist vahetult allapoole või paremale jäävatesse lahtritesse. Selleks vali lahter/lahtrid, mida soovid kopeerida, ja vii hiirekursor musta ruudukese kohale valitud lahtri(te) alumises parempoolses nurgas, kus kursor võtab kahesuunalise noole kuju. Seejärel hoia hiire <mousebutton
|
||
|
>vasakut</mousebutton
|
||
|
> nuppu all ja lohista hiirt nii kaugele, kui vaja. Pane tähele, et valemite lahtriviited suurenevad vastavalt suhtelise positsiooni muutumisele. Absoluutseid viiteid ei muudeta.</para>
|
||
|
</sect2>
|
||
|
|
||
|
<sect2 id="specialpaste">
|
||
|
<title
|
||
|
>Muud asetamisviisid</title>
|
||
|
<para
|
||
|
>Lahter võib sisaldada teksti, väärtust või valemit, samuti spetsiaalset fondi, piirde või tausta <link linkend="formatspread"
|
||
|
>vormindamise infot</link
|
||
|
>. &kspread; pakub selliste elementide käsitlemiseks välja erilised asetamisviisid.</para>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
><menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Redigeerimine</guimenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>Aseta valikuliselt</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
> avab <guilabel
|
||
|
>valikulise asetamise</guilabel
|
||
|
> dialoogi. Valides dialoogi ülemisest osast sobiva elemendi, saab asetada kas <guilabel
|
||
|
>tekst</guilabel
|
||
|
>i, <guilabel
|
||
|
>vorming</guilabel
|
||
|
>u, <guilabel
|
||
|
>kommentaar</guilabel
|
||
|
>i või ka <guilabel
|
||
|
>kõik ilma piirdeta</guilabel
|
||
|
>. Dialoogi alumises osas pakutavad võimalused käivad nii-öelda <link linkend="sumspecialpaste"
|
||
|
>lahtrite aritmeetika</link
|
||
|
> kohta. </para>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>Aseta lisamisega...</guimenuitem
|
||
|
> lisab kopeeritud lahtri(d) töölehele, liigutades lahtreid, mis muidu kirjutataks üle, vajalikul määral allapoole või paremale. Seda võimalust saab kasutada ka tervete kopeeritud ridade või veergude lisamiseks töölehele.</para>
|
||
|
</sect2>
|
||
|
|
||
|
</sect1>
|
||
|
|
||
|
<sect1 id="insdel">
|
||
|
<title
|
||
|
>Lisamine ja kustutamine</title>
|
||
|
<para
|
||
|
>Teksti, valemi või väärtuse eemaldamiseks valitud lahtri(te)st, reast/ridadest või veerust/veergudest ilma midagi muud mõjutamata kasuta klahvi <keysym
|
||
|
>Delete</keysym
|
||
|
> või menüükäsku <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Redigeerimine</guimenu
|
||
|
><guisubmenu
|
||
|
>Puhasta</guisubmenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>Tekst</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
>.</para>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui soovid kustutada valitud lahtri(te)s, reas/ridades või veerus/veergudes kogu sisu, ka kommentaarid ja spetsiaalse vormingu, kasuta kiirklahvi <keycombo action="simul"
|
||
|
>&Shift;<keysym
|
||
|
>Delete</keysym
|
||
|
></keycombo
|
||
|
> või menüükäsku <guimenuitem
|
||
|
>Kustuta</guimenuitem
|
||
|
>, mis asub menüüs <guimenu
|
||
|
>Redigeerimine</guimenu
|
||
|
>, või sama käsku menüüs, mis avaneb valikul hiire <mousebutton
|
||
|
>parema</mousebutton
|
||
|
> nupuga klõpsates. </para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui soovid kustutada täielikult valitud rea(d) või veeru(d), kasuta käske <guimenuitem
|
||
|
>Kustuta read</guimenuitem
|
||
|
> või <guimenuitem
|
||
|
>Kustuta veerud</guimenuitem
|
||
|
> menüüs, mis avaneb hiire <mousebutton
|
||
|
>parema</mousebutton
|
||
|
> nupu klõpsuga.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui valida lahter/lahtrid ja kasutada käsku <guimenuitem
|
||
|
>Eemalda lahtrid</guimenuitem
|
||
|
>, mis ilmub hiire <mousebutton
|
||
|
>parema</mousebutton
|
||
|
> nupu klõpsuga avanevas menüüs, saab valida, kas ülejäänud töölehe lahtreid tuleks liiguta ülespoole või vasakule täitmaks tühikut, mis jääb eemaldatava(te)st lahtri(te)st.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui soovid lisada töölehele uue tühja rea või veeru, vali rida või veerg, kuhu soovid uue rea või veeru lisada, ning kasuta käsku <guimenuitem
|
||
|
>Lisa read</guimenuitem
|
||
|
> või <guimenuitem
|
||
|
>Lisa veerud</guimenuitem
|
||
|
> hiire <mousebutton
|
||
|
>parema</mousebutton
|
||
|
> nupu klõpsuga avanevas menüüs.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Uusi lahtreid saab töölehele lisada, kui valida piirkond, kuhu soovid neid lisada, ja seejärel kasutada käsku <guimenuitem
|
||
|
>Lisa lahtrid</guimenuitem
|
||
|
> hiire <mousebutton
|
||
|
>parema</mousebutton
|
||
|
> nupu klõpsuga avanevas menüüs. Sinu käest päritakse, kas soovid liigutada olemasolevaid lahtreid allapoole või paremale, et teha ruumi uutele lahtritele.</para>
|
||
|
|
||
|
</sect1>
|
||
|
|
||
|
<sect1 id="simplesums">
|
||
|
<title
|
||
|
>Lihtne summa</title>
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui esimene märk lahtris on võrdusmärk (<keycap
|
||
|
>=</keycap
|
||
|
>), peab &kspread; lahtri sisu valemiks, mille väärtus tuleb välja arvutada. Lahtris näidataksegi arvutuse tulemust, mitte aga valemit ennast. Kui näiteks kirjutada lahtrisse <userinput
|
||
|
>=2+3</userinput
|
||
|
>, siis näidatakse lahtris <emphasis
|
||
|
>5</emphasis
|
||
|
>.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Veelgi kasulikum on lahtrisse kirjutada muudele lahtritele viitav valem, näiteks <userinput
|
||
|
>=B4+A3</userinput
|
||
|
>, mis liidab kokku lahtrite B4 ja A3 sisu ning mida uuendatakse iga kord, kui muudetakse lahtrite B4 või A3 sisu.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Lisaks liitmisele võib valem kasutada lahutamise tarbeks märki <keycap
|
||
|
>-</keycap
|
||
|
>, korrutamise tarbeks <keycap
|
||
|
>*</keycap
|
||
|
> ja jagamise jaoks <keycap
|
||
|
> /</keycap
|
||
|
>. Nagu tavalise matemaatika puhul, võib kasutada ka ümarsulge <keycap
|
||
|
>(</keycap
|
||
|
> ja <keycap
|
||
|
>)</keycap
|
||
|
>, mis võimaldab sisestada keerukamaid valemeid, näiteks <userinput
|
||
|
>=((B10 + C3) *5 - F11) / 2 </userinput
|
||
|
>.</para>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>Valemeid sisaldavad lahtrid märgitakse alumisse vasakusse nurka lisatava väikese sinise kolmnurgaga, kui dialoogis <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Vormindus</guimenu
|
||
|
> <guisubmenu
|
||
|
>Leht</guisubmenu
|
||
|
><guisubmenu
|
||
|
>Lehe omadused</guisubmenu
|
||
|
> </menuchoice
|
||
|
> on ära märgitud kast <guilabel
|
||
|
>Valemi indikaatori näitamine</guilabel
|
||
|
>.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>&kspread; pakub ka hulganisti võimalusi kasutada statistilisi, trigonomeetrilisi ja finantsarvutusi. Nende kasutamist vaadeldakse põhjalikumalt <link linkend="formulas"
|
||
|
>edaspidi</link
|
||
|
>, kui see aga peaks sind juba praegu huvitama, siis vali menüüst <guimenu
|
||
|
>Lisamine</guimenu
|
||
|
> käsk <guimenuitem
|
||
|
>Funktsioon...</guimenuitem
|
||
|
> ning uuri seejärel ilmuvat dialoogi <guilabel
|
||
|
>Funktsioon</guilabel
|
||
|
>.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Praegu aga keskendume vaid funktsioonile <userinput
|
||
|
>SUM</userinput
|
||
|
>, sest just see arvutab kokku kõigi määratud lahtrite väärtuste summa. Näiteks <userinput
|
||
|
>=SUM(B4:C10)</userinput
|
||
|
> arvutab kokku kõigi lahtrite väärtused, mis jäävad vahemikku B4 kuni C10.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui &kspread; näitab valemi sisestamisel sümbolite <keycap
|
||
|
>#</keycap
|
||
|
> rida, tähendab see üldjuhul, et rakendus ei suuda sisestatut mõista. Kui aga <keycap
|
||
|
>#</keycap
|
||
|
>-rida lõpeb väikese punase noolega, siis tähendab see hoopis seda, et lahtri laiusest ei piisa tulemuse täielikuks näitamiseks. Sellisel juhul võiks lahtri(d) laiemaks teha või muuta nende <link linkend="formatdata"
|
||
|
>vormindust</link
|
||
|
>, et tulemus ilusasti ära mahuks.</para>
|
||
|
|
||
|
<sect2 id="recalc">
|
||
|
<title
|
||
|
>Ülearvutamine</title>
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui ära on märgitud kast <guilabel
|
||
|
>Automaatne ülearvutus</guilabel
|
||
|
> (seda saab teha kaardil <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Vormindus</guimenu
|
||
|
><guisubmenu
|
||
|
>Leht</guisubmenu
|
||
|
><guisubmenu
|
||
|
>Lehe omadused</guisubmenu
|
||
|
> </menuchoice
|
||
|
>), arvutab &kspread; lahtrite väärtuse alati uuesti, kui mõnes neist tehakse muudatus.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui kast <guilabel
|
||
|
>Automaatne ülearvutus</guilabel
|
||
|
> ei ole ära märgitud, saab&kspread;ile anda ülearvutamise korralduse suvalisel ajal, valides menüüst <guimenu
|
||
|
>Tööriistad</guimenu
|
||
|
> käsu <guimenuitem
|
||
|
>Arvuta leht uuesti</guimenuitem
|
||
|
> või <guimenuitem
|
||
|
>Arvuta dokument uuesti</guimenuitem
|
||
|
>. Sama tulemuse annavad vastavalt kiirklahvid <keycombo action="simul"
|
||
|
>&Shift;<keysym
|
||
|
>F9</keysym
|
||
|
></keycombo
|
||
|
> või <keysym
|
||
|
>F9</keysym
|
||
|
>.</para>
|
||
|
</sect2>
|
||
|
</sect1>
|
||
|
|
||
|
<sect1 id="sort">
|
||
|
<title
|
||
|
>Andmete sorteerimine</title>
|
||
|
<para
|
||
|
>Allpool toodud lihtsas näites koosnevad andmed mitme mäe nimest ja nende asukohamaast koos mägede kõrgusega. Selliseid andmeid võib &kspread; sorteerida üsna mitmel moel.</para>
|
||
|
<para>
|
||
|
<mediaobject>
|
||
|
<imageobject>
|
||
|
<imagedata fileref="sort1.png" format="PNG"/>
|
||
|
</imageobject>
|
||
|
<textobject>
|
||
|
<phrase
|
||
|
>Sorteeritud andmed</phrase>
|
||
|
</textobject>
|
||
|
</mediaobject>
|
||
|
</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Soovime näiteks sorteerida andmed nii, et mägede nimed oleksid tähestikulises järjekorras. Selleks valime andmeid sisaldava piirkonna (antud juhul A2:C7) ning valime menüüst <guimenu
|
||
|
>Andmed</guimenu
|
||
|
> kirje käsu <guimenuitem
|
||
|
>Sorteeri...</guimenuitem
|
||
|
> See avab dialoogi <guilabel
|
||
|
>Sorteerimine</guilabel
|
||
|
>.</para
|
||
|
>
|
||
|
<para
|
||
|
>Sorteerimine käib nii tähtede kui arvude järgi ning on tõstutundlik, kusjuures numbrid tulevad enne suurtähti ja need enne väiketähti, nii et lahtrid <userinput
|
||
|
>Kass</userinput
|
||
|
>, <userinput
|
||
|
>haavikuemand</userinput
|
||
|
>, <userinput
|
||
|
>77</userinput
|
||
|
> ja <userinput
|
||
|
>Hiirekuningas</userinput
|
||
|
> sorteeritakse järjekorras <emphasis
|
||
|
>77 Hiirekuningas Kass haavikuemand</emphasis
|
||
|
>.</para>
|
||
|
<!-- Obsolete, AFAICT (Phil)
|
||
|
<para
|
||
|
>The <guimenuitem
|
||
|
>Sort Increasing</guimenuitem
|
||
|
> and <guimenuitem
|
||
|
>Sort
|
||
|
Decreasing</guimenuitem
|
||
|
> options from the <guimenu
|
||
|
>Data</guimenu
|
||
|
> menu options
|
||
|
sort the data according to the contents of the cells in the left column of the
|
||
|
selected area. For more complex sorting select <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Data
|
||
|
</guimenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>Sort...</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
> to bring up the
|
||
|
<guilabel
|
||
|
>Sort</guilabel
|
||
|
> dialog box.</para>
|
||
|
-->
|
||
|
<para
|
||
|
>Dialoogi kaardil <guilabel
|
||
|
>Sorteerimise kriteerium</guilabel
|
||
|
> saab valida, mille alusel sortida: <guilabel
|
||
|
>Ridade sorteerimine</guilabel
|
||
|
> või <guilabel
|
||
|
>Veergude sorteerimine</guilabel
|
||
|
>. Kui märkida kast <guilabel
|
||
|
>Esimene rida sisaldab päist</guilabel
|
||
|
>, ei arvestata esimest rida sorteerimisel. Sul on võimalik valida, millist andmete veergu või rida kasutada sorteerimisel põhilisena. Soovi korral võib määrata ka teise ja kolmanda järgu tähtsusega veerud. Ülaltoodud näidet kasutades tähendaks veeru B valimine esmaseks ja veeru C valimine teiseseks seda, et andmed sorteeritakse maa järgi ning iga maa puhul kõrguse järgi.</para>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>Kaardil <guilabel
|
||
|
>Valikud</guilabel
|
||
|
> saab määrata sortimise aluseks omaloodud loendi, näiteks jaanuar, veebruar jne. Kui soovid, et kopeeritaks ka lahtrite vormindus, märgi ära kast <guilabel
|
||
|
>Lahtri vorminduse kopeerimine (piirded, värvid, teksti stiil)</guilabel
|
||
|
>. Kui soovid, et sorteerimisel ei arvestataks suur- ja väiketähtede erinevust, eemalda märg kastist <guilabel
|
||
|
>Tõstutundlik sorteerimine</guilabel
|
||
|
>. </para>
|
||
|
</sect1>
|
||
|
|
||
|
|
||
|
<sect1 id="statusbarsum">
|
||
|
<title
|
||
|
>Olekuriba kalkulaator</title>
|
||
|
<para
|
||
|
>Olekuriba vasakus servas on näha valitud lahtri(te) väärtuste kokkuvõte. Vastavalt &kspread;i seadistustedialoogi kaardil <guilabel
|
||
|
>Muud</guilabel
|
||
|
> leiduva võimalusega <guilabel
|
||
|
>Arvutusmeetod:</guilabel
|
||
|
> määratule võib siin olla näha:</para>
|
||
|
|
||
|
<variablelist>
|
||
|
<varlistentry>
|
||
|
<term
|
||
|
><guilabel
|
||
|
>Summa</guilabel
|
||
|
></term>
|
||
|
<listitem
|
||
|
><para
|
||
|
>Näidatav väärtus on valitud lahtri(te) väärtuste summa. </para
|
||
|
></listitem>
|
||
|
</varlistentry>
|
||
|
|
||
|
<varlistentry>
|
||
|
<term
|
||
|
><guilabel
|
||
|
>Min</guilabel
|
||
|
></term>
|
||
|
<listitem
|
||
|
><para
|
||
|
>Näidatav väärtus on valitud lahtri(te) väärtustest väikseim. </para
|
||
|
></listitem>
|
||
|
</varlistentry>
|
||
|
|
||
|
<varlistentry>
|
||
|
<term
|
||
|
><guilabel
|
||
|
>Maks</guilabel
|
||
|
></term>
|
||
|
<listitem
|
||
|
><para
|
||
|
>Näidatav väärtus on valitud lahtri(te) väärtustest suurim. </para
|
||
|
></listitem>
|
||
|
</varlistentry>
|
||
|
|
||
|
<varlistentry>
|
||
|
<term
|
||
|
><guilabel
|
||
|
>Keskmine</guilabel
|
||
|
></term>
|
||
|
<listitem
|
||
|
><para
|
||
|
>Näidatav väärtus on valitud lahtri(te) väärtuste keskmine. </para
|
||
|
></listitem>
|
||
|
</varlistentry>
|
||
|
|
||
|
<varlistentry>
|
||
|
<term
|
||
|
><guilabel
|
||
|
>Koguarv</guilabel
|
||
|
></term>
|
||
|
<listitem
|
||
|
><para
|
||
|
>Näidatav väärtus on numbrilisi väärtusi sisaldavate lahtrite koguarv. </para
|
||
|
></listitem>
|
||
|
</varlistentry>
|
||
|
|
||
|
<varlistentry>
|
||
|
<term
|
||
|
><guilabel
|
||
|
>Puudub</guilabel
|
||
|
></term>
|
||
|
<listitem
|
||
|
><para
|
||
|
>Kokkuvõtlikku arvutust ei näidata. </para
|
||
|
></listitem>
|
||
|
</varlistentry>
|
||
|
</variablelist>
|
||
|
<para
|
||
|
>Arvutusmeetodit saab muuta ka hiire <mousebutton
|
||
|
>parema</mousebutton
|
||
|
> nupu klõpsuga olekuriba kalkulaatoril ja seejärel vajalikku alust ilmuvast menüüst valides.</para>
|
||
|
|
||
|
</sect1>
|
||
|
|
||
|
<sect1 id="saving">
|
||
|
<title
|
||
|
>Oma töö salvestamine</title>
|
||
|
<para
|
||
|
>&kspread; salvestab kogu dokumendi, milles võib olla kaugelt enam kui üks tööleht, üheainsa failina.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui oled loonud uue dokumendi või soovid salvestada olemasoleva dokumendi uue nime all, vali menüükäsk <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Fail</guimenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>Salvesta kui...</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
> See avab &kde; tavapärase <guilabel
|
||
|
>dokumendi salvestamise</guilabel
|
||
|
> dialoogi. Vali kataloog, kuhu soovid dokumendi salvestada, ning kirjuta meelepärane nimi tekstikasti <guilabel
|
||
|
>Asukoht</guilabel
|
||
|
>. &kspread;i dokumendid salvestatakse reeglina laiendiga <filename
|
||
|
>.ods</filename
|
||
|
>, mida sul ei ole küll vaja ise kirjutada, kuid see-eest tasub kontrollida, et real <guilabel
|
||
|
>Filter</guilabel
|
||
|
> seisaks ikka kirjas <guilabel
|
||
|
>OASIS OpenDocument tabel</guilabel
|
||
|
>.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Dokumendi salvestamiseks ilma nime muutmata kasuta menüükäsku <menuchoice
|
||
|
> <guimenu
|
||
|
>Fail</guimenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>Salvesta</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
>.</para>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>&kspread;i dokumenti on võimalik salvestada ka mõnda muusse vormingusse. Selle kohta leiab rohkem infot osast Importimine ja eksportimine.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui salvestad olemasoleva &kspread;i dokumendi muudetud versiooni, säilitab rakendus varasema versiooni varukoopiana, lisades failinime lõppu eristamiseks märgi <literal
|
||
|
>~</literal
|
||
|
>.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>&kspread; pakub ka mõningast kaitset oma tegevuse viljade kaotamise vastu näiteks arvutirikke korral või siis, kui oled miskipärast sulgenud &kspread;i ilma parajasti avatud dokumenti salvestamata. Rakendus teeb seda automaatselt, salvestades dokumendi viimase versiooni iga mõne minuti järel ja kasutades selleks veidi muudetud failinime. Tavaliselt kustutatakse automaatselt salvestatud versioon dokumendi salvestamisel, nii et automaatselt salvestatud versioon on tegelikult olemas ainult siis, kui dokumendist on avatud uuem versioon kui salvestatu. Dokumenti avades kontrollib &kspread; automaatselt salvestatud versiooni olemasolu ja kui see on olemas, pakub välja võimaluse hoopis see avada.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Automaatselt salvestatud dokumentide failidele antakse nimi <filename
|
||
|
>sinu_failinimi.autosave</filename
|
||
|
>. Pane tähele punkti: kui sinu faili nimi oli <filename
|
||
|
>spread1.ods</filename
|
||
|
>, siis automaatselt salvestatud faili nimi on <filename
|
||
|
>spread1.ods.autosave</filename
|
||
|
>. Automaatse salvestamise võimalusi saab <link linkend="configinterface"
|
||
|
>kasutaja ise seadistada</link
|
||
|
>.</para>
|
||
|
|
||
|
<sect2 id="templates">
|
||
|
<title
|
||
|
>Mallid</title>
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui sul seisab ees terve hulga sarnaste dokumentide loomine, võid aja kokkuhoiu huvides luua kõigepealt malli ning hiljem kasutada seda põhjana konkreetsete dokumentide loomisel.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Selleks loo esmalt hädavajalikke elemente sisaldav dokument ja salvesta see mallina menüükäsuga <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Fail</guimenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>Loo dokumendi põhjal mall...</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
>. See avab dialoogi <guilabel
|
||
|
>Malli loomine</guilabel
|
||
|
>. Kirjuta oma uue malli nimi tekstikasti <guilabel
|
||
|
>Nimi</guilabel
|
||
|
> ja klõpsa nupule <guibutton
|
||
|
>OK</guibutton
|
||
|
>. Kui lood hiljem uue dokumendi menüükäsuga <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Fail</guimenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>Uus</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
> või &kspread;i käivitamisdialoogis, antakse sulle võimalus luua see malli põhjal.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Dialoog <guilabel
|
||
|
>Malli loomine</guilabel
|
||
|
> annab ka võimaluse valida oma tahtmist mööda pilt, mida näidatakse koos malli nimega käivitamisdialoogis, samuti salvestada oma mall mõnda muusse gruppi (viimased ilmuvad käivitamisdialoogis erinevate kaartidena).</para>
|
||
|
</sect2>
|
||
|
|
||
|
</sect1>
|
||
|
|
||
|
<sect1 id="printing">
|
||
|
<title
|
||
|
>Arvutustabeli trükkimine</title>
|
||
|
<para
|
||
|
>Arvutustabel trükitakse menüükäsuga <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Fail</guimenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>Trüki...</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
>, mis avab &kde; tavapärase <guilabel
|
||
|
>trükkimisdialoog</guilabel
|
||
|
>i, kus muu hulgas on võimalik valida printer, millel trükkida, eksemplaride arv ja seegi, kas trükitakse kõik või ainult teatud valitud leheküljed.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Vaikimisi trükib &kspread; kõik avatud töölehel olevad elemendid, kuid seda on võimalik piirata, kui esmalt valida ala, mida soovid trükkida, ja siis valida käsk <guimenuitem
|
||
|
>Määra trükivahemik</guimenuitem
|
||
|
>, mille leiab menüüst <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Vormindus</guimenu
|
||
|
><guisubmenu
|
||
|
>Trükivahemik</guisubmenu
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
>.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>&kspread; trükib kõigi käesoleval töölehel leiduvate elementide mahutamiseks nii palju lehekülgi, kui vaja. Kui palju neid on ja kuidas tööleht erinevatele lehekülgedele jaguneb, saab näha menüükäsuga <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Vaade</guimenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>Näita lehekülje piirdeid</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
>. See märgib töölehel värviliste joontega ära iga trükitava lehekülje piirid.</para>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>Kui soovid veelgi täpsemalt näha, mis ja kuidas printerile saadetakse, sealhulgas näiteks kaasatud päiseid ja jaluseid (neist tuleb lähemalt juttu hiljem), vali menüükäsk <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Fail</guimenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>Trükkimise eelvaatlus</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
>.</para>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>Trükiväljundi kvaliteedi parandamiseks võid muuta fonte, värve, piirdeid ja lahtri suurusi. Kuidas seda teha, vaata lähemalt osast <link linkend="formatspread"
|
||
|
>Töölehe vormindamine</link
|
||
|
>.</para>
|
||
|
|
||
|
<para
|
||
|
>Kasutada saab ka dialoogi <guilabel
|
||
|
>Lehekülje vormindus</guilabel
|
||
|
>, mis avaneb menüükäsuga <menuchoice
|
||
|
><guimenu
|
||
|
>Vormindus</guimenu
|
||
|
><guimenuitem
|
||
|
>Lehekülje paigutus...</guimenuitem
|
||
|
></menuchoice
|
||
|
>. Seal võib muuta trükitavate lehekülgede suunda, paberi suurust (see peaks siiski sobima kokku printeri võimalustega) ja piirdeid.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Dialoogi <guilabel
|
||
|
>Lehekülje paigutus</guilabel
|
||
|
> kaardil <guilabel
|
||
|
>Päis ja jalus</guilabel
|
||
|
> saab lisada teatud teksti, sealhulgas failinime, kuupäeva ja leheküljenumbri igale trükitavale leheküljele lisatavale päisele ja jalusele.</para>
|
||
|
<para
|
||
|
>Dialoogi <guilabel
|
||
|
>Lehekülje paigutus</guilabel
|
||
|
> kaardi <guilabel
|
||
|
>Valikud</guilabel
|
||
|
> osas <guilabel
|
||
|
>Trükivahemik</guilabel
|
||
|
> avaneb taas võimalus piirata trükkimine vaid teatud töölehe osaga. Samuti saab sellel kaardil valida, kas trükkida alusvõrk, kommentaaride ja valemite indikaatorid, objektid ja diagrammid või mitte, ning vajadusel lasta teatud veerge või ridu korrata igal trükitaval leheküljel. Sektsioonis <guilabel
|
||
|
>Väljatrüki skaleerimine</guilabel
|
||
|
> saab määrata skaleerimisteguri või piirata trükitavate lehtede arvu.</para>
|
||
|
|
||
|
</sect1>
|
||
|
|
||
|
</chapter>
|