<othercredit role="translator"><firstname>Marek</firstname><surname>Laane</surname><affiliation><address><email>bald@online.ee</email></address></affiliation><contrib>Tõlge eesti keelde</contrib></othercredit>
<para>&ktimemon; on pisike rakendus, mis jälgib sinu arvuti süsteemi koormust. See näitab tulpi, mis sisaldavad infot <acronym>CPU</acronym>, mälu ja saale, samuti kettaruumi kasutamise ja kontekstilüliti aktiivsuse kohta. <ulink url="http://www.kde.org/">KDE</ulink> vaimus toetab ka see rakendus seadistamist graafilise kasutajaliidesega. Samuti on toetatud <emphasis>dokkimine</emphasis>, &ie; infot kujutatakse süsteemi paneelil.</para>
<para>Praegu toetab &ktimemon; piiratud arvul süsteeme: &Linux;-põhised paigaldused <filename>proc</filename>-failisüsteemiga, &Solaris;-põhised paigaldused <filename>kstat</filename>-teegiga ja Digital &UNIX; (varem DEC/OSF1) põhised paigaldused süsteemse väljakutsega <command>table</command>(2). Abi rakenduse portimisel teistele platvormidele on äärmiselt teretulnud. </para>
<para>&ktimemon; on käivitatav käsurealt või &kde; menüüst <guimenu>start</guimenu> (alammenüü <guisubmenu>Utiliidid</guisubmenu>). Kui pooldad käsurida, tunnustab &ktimemon; tavapäraseid &X-Window; võtmeid, näiteks <option>-geometry</option>. &ktimemon; on <emphasis>seansiteadlik</emphasis>, &ie; ta hoiab silma peal praegusel olekul (värvid &etc;) ning taastab need kasutaja järgmisel sisselogimisel. </para>
<para>&ktimemon;i käivitamise järel ilmub aknake, mis näitab operatsioonisüsteemilt kogutud infot. Kui liigutad hiire &ktimemon;i akna kohale ja jätad mõneks hetkeks seisma, ilmub väike <emphasis>kohtspikker</emphasis> (&ie; pisike hüpikaken). See sisaldab numbrilist infot tulpadel esitatud süsteemi parameetrite kohta. Kohtspikri saab ka välja lülitada (vaata täpsemalt peatükist <link linkend="config">Seadistamine</link>). </para>
<para>&ktimemon; pakub välja kaks erinevat süsteemiinfo näitamise režiimi. Nagu selgitab peatükk <link linkend="config">Seadistamine</link>, võib hiirenuppe siduda erinevate tegevustega. Vaikimisi on hiire vasak nupp mõeldud režiimi vahetama, &ie; tehes &HVN;ga klõpsu &ktimemon;i aknas, asendub selle <guilabel>normaalne režiim</guilabel> (vaikeseisund) vaatega <guilabel>laiendatud režiim</guilabel> ja vastupidi. </para>
<para>Kui käivitad &ktimemon;i esimest korda, näitab see infot CPU hetkeaktiivsuse ning mälu ja saaleala kasutuse kohta. Selle näitamiseks kasutatakse kolme tulbaga graafikut, mida värskendatakse regulaarselt (vaikimisi iga 0,5 sekundi järel, kuid seda on võimalik muuta, vaata lähemalt peatükist <link linkend="config">Seadistamine</link>). Kolm tulpa kujutavad (vasakult paremale): <variablelist>
<para>&ktimemon; näitab tulbal kolme erinevat värvi, mis kujutavad <acronym>CPU</acronym> erinevates režiimides kulutatud aega. Alt üles on need: kernel, kasutaja ja alandatud prioriteediga kasutaja (<emphasis>viisakas</emphasis>) - kuna &Solaris; ei tundu toetavat statistikat "viisaka" režiimi jaoks, siis näitab tulba ülemine osa nende süsteemide puhul aega, mis kulub <emphasis>ooterežiimis</emphasis>. Vahemik tulba tipust akna ülaservani näitab protsentuaalselt <acronym>CPU</acronym> jõudeaega.</para>
<para>Sarnaselt <acronym>CPU</acronym> kasutuse tulbale koosneb ka see kolmest alamväljast, mis kujutavad (ülalt alla) protsessidele, I/O puhverdamisele ja vahemälule kuluvat mälu. Süsteemides, mille aluseks on Digital &UNIX;, näitab keskmine osa <quote>mitteaktiivset</quote> mälu (&ie; mälu, mis on eraldatud ja mida ei ole teatud aeg kasutatud), ning &Solaris;-põhistes süsteemides ei ole keskmine osa üldse kasutusel ja ülemine osa näitab kerneli mälukasutust. Ka selle tulba puhul näitab vahemik tulbatipu ja akna ülaserva vahel vaba mälu hulka.</para>
<para>Klõpsates &ktimemon;i aknas hiire selle klahviga, millele on omistatud <quote>režiimilüliti</quote> ülesanne, muutub vaade <quote>laiendatud režiimiks</quote>.</para>
<para>See tulp koosneb kahest osast, millest alumine näitab viimase diskreetimisvahemiku jooksul kirjutatud mälulehekülgede hulka ning ülemine vastavalt loetud lehekülgede hulka.</para>
<para>Et puudub <quote>loomulik</quote> skaleerimisviis info esitamiseks, mida näidatakse <quote>laiendatud režiimis</quote>, kasutab &ktimemon; vaikimisi <emphasis>automaatset skaleerimist</emphasis> (seda selgitatakse lähemalt <link linkend="autoscaling">tavaliste küsimuste peatükis</link>). Siiski on võimalik skaleerimist ka täpsustada, mille kohta vaata peatükki <link linkend="config">Seadistamine</link>.</para>
<para>Pane tähele, et mõlemad tulbakomplektid kasutavad ühesuguseid värve, &ie; värvivalik <quote>normaalses režiimis</quote> on samasugune, mida kasutatakse info edastamiseks <quote>laiendatud režiimis</quote> (vaata ka peatükist <link linkend="config">Seadistamine</link>, kuidas muuta värvivalikut).</para>
<para>Vaikimisi toob klõps &HPN;ga esile <quote>hüpikmenüü</quote>, &ie; tehes hiire parema klahviga klõpsu kusagil &ktimemon;i aknas, ilmub hüpikmenüü, mille sisu selgitatakse järgmistes lõikudes. </para>
<para>Menüükäsu <guimenuitem>Dokitud paneelile</guimenuitem> valimine vahetab &ktimemon;i tavalist esitust (&ie; normaalne aken) ja paneelile asetatud esitust, kus aken õigupoolest kaob ja &ktimemon; haarab enda alla tillukese osa paneelist. Kui suuruse erinevus kõrvale jätta, käitub <quote>paneelitud</quote> &ktimemon; samamoodi nagu <quote>suurem vend</quote>. </para>
<para>Menüükäsk <guimenuitem>Horisontaalsed tulbad</guimenuitem> muudab &ktimemon;i vertikaalsed tulbad horisontaalseks ja vastupidi. Ega sellel mingit vahet ei olegi, aga seda oli lihtne teha ;-) </para>
<para>Menüükäsk <guimenuitem>Välju</guimenuitem> - oh üllatust!!! - on mõeldud &ktimemon;i sulgemiseks. Ühtlasi salvestatakse selle hetkeseis (⪚ värviskeem, akna suurus, kas on <quote>paneelitud</quote> või mitte) ning uuel käivitamisel see taastatakse. </para>
<para>Info hetkeseisu kohta salvestatakse failis <filename>$<envar>HOME</envar>/.trinity/share/config/ktimemonrc</filename>, kus <filename class="directory">$<envar>HOME</envar></filename> tähistab kasutaja kodukataloogi. Kui see fail kustutatakse, käivitub &ktimemon; järgmisel korral vaikeolekus. </para>
<para>&ktimemon;i saab seadistada üsna selgesti mõistetavas dialoogis (vaata ka <link linkend="config-menu">Seadistuste menüü</link> kirjeldust). Paneelil <guilabel>Üldine</guilabel> saab määrata diskreetimissageduse ning skaleerimise tingimused (vaata ka <link linkend="xtndmode">laiendatud režiimi</link> kirjeldust). Kui märgitud on kast <guilabel>Automaatne</guilabel> skaleerimine (seda seletatakse lähemalt peatükis <link linkend="autoscaling">KKK</link>), ei saa skaleerimise tingimusi redigeerida, sest sellisel juhul määrab &ktimemon; need automaatselt. </para>
<para>Paneelil <guilabel>Värvid</guilabel> saab tulpade värve kohandada just enda maitsele sobivaks. Tulemust saab kohe näha väikesel näidistulbal. </para>
<para>Paneelil <guilabel>Käitumine</guilabel> saab määrata hiirenupu kasutamist. Klõpsu hiirenupuga &ktimemon;i aknas võib ignoreerida, see võib vahetada režiimi (vaata ka <link linkend="modes">Režiimid</link>), avada kontekstimenüü (vaata ka <link linkend="menu">Menüü</link>) või käivitada välise protsessi. Viimase jaoks antud käsku tõlgendab tavaline shell, &ie; siin saab kasutada shellikäske, keskkonnamuutujaid &etc;</para>
<para>Paneelil <guilabel>Käitumine</guilabel> on ka märkekast, millega saab keelata või lubada tulpade arvulist infot esitavate kohtspikrite automaatse näitamise (vaata ka <link linkend="fund">Põhitõed</link>).</para>
<para>&ktimemon; toetab &Linux;-põhiseid <filename class="devicefile">/proc</filename>-failisüsteemiga süsteeme, &Solaris;-põhiseid <filename>kstat</filename> teegiga süsteeme ning Digital &UNIX; (varem DEC/OSF1) põhiseid süsteemse väljakutsega <command>table</command>(2) süsteeme. Kuid ainult &Linux; on põhjalikult testitud; kui sul tekib probleeme &Solaris;/Digital &UNIX; portidega, võta kindlasti minuga ühendust. </para>
<para>Väga oodatud on igasugune panus &ktimemon;i rakendamiseks muudel platvormidel. Võta palun minuga ühendust aadressil <email>m.maierhofer@tees.ac.uk</email>, kui soovid portida &ktimemon;i mõnele muule &UNIX; platvormile. </para>
<para>Hea küsimus. Et puudub igasugune mõistlik võimalus määrata skaleerimistegurit segmenteerimis/saaleoperatsioonidele ning konteksti lülititele (erinevalt ⪚ mälukasutusest, kus saab aluseks võtta mälu kogusuuruse), kasutab &ktimemon; poolintelligentset (hm, nojah...) automaatset skaleerimist. See toimib nii: </para>
<para>Iga tulbaga (neid on lähemalt kirjeldatud <link linkend="xtndmode">laiendatud režiimi peatükis</link>) on seotud teatud skaleerimistegur. Nende algväärtused on eelnevalt kindlaks määratud. </para>
<para>Iga kord, kui võetakse uus väärtus, püütakse seda võrrelda ja skaleerida vastava teguriga. Kui väärtust on võimalik esitada teguriga määratud skaalal, ei juhtu midagi (&ie; väikseid muutusi peegeldab tulba kõrguse muutumine). </para>
<para>Kui skaleeritav väärtus on liiga suur või liiga väike, et seda saaks esitada praeguse skaleerimisteguriga, kohandatakse skaalat, nii et uus väärtus hõlmab vastavalt märksa enam või vähem ruumi tulpgraafikus. Nii on järjestikustel muutustel hea võimalus saada esitatud suhtelisena praeguse väärtuse suhtes, ilma et tuleks muuta skaalat ennast. </para>
<para>Kui siduda hiirenupu klõps välise rakenduse käivitamisega (seda on kirjeldatud peatükis <link linkend="config">Seadistamine</link>), ei kontrolli &ktimemon; määratud käsu õigsust, vaid püüab truult rakendada määratut, olgu see lihtne käsk või seotud shellikäskude, keskkonnamuutujate ja muu sellisega. Et kasutaja saaks mingitki tagasisidet, jälgib &ktimemon; shelli väljundit <systemitem>stderr</systemitem> ning annab selle sisu kasutajale teada. </para>
<para>See võib olla päris kasulik, kui käsku ei saa täita, kuid üsna tüütu, kui rakendatud käsk saadab väljundisse <systemitem>stderr</systemitem> iseenesest süütut diagnostikat. Lihtne ja elegantne lahendus on lisada käsu lõppu <userinput>2>/dev/null</userinput>, mis suunab diagnostikasõnumid teadete nirvaanasse ning peatab hüpikakende esilekargamise. </para>
<para>&ktimemon; põhineb minu venna loodud Xt versioonil.</para>
<para>Suur tänu Tobe Tobenile <email>ttoben@artis.uni-oldenburg.de</email>, Cristian Tibirnale <email>ctibirna@gch.ulaval.ca</email>, Dirk A. Muellerile <email>dmuell@rhrk.uni-kl.de</email>, Mark Krischerile <email>krischem@amp.com</email> ja Lubos Lunakile <email>l.lunak@sh.cvut.cz</email> veateatede, paranduste, kommentaaride ja ettepanekute eest. </para>
<para>Tõlge eesti keelde Marek Laane <email>bald@online.ee</email></para>