<othercredit role="translator"><firstname>Marek</firstname><surname>Laane</surname><affiliation><address><email>bald@starman.ee</email></address></affiliation><contrib>Tõlge eesti keelde</contrib></othercredit>
<para>Tere tulemast! See on &kde; System V Init redaktor, mida tavaliselt tuntakse nimetuse all &ksysv; (seda kasutataksegi edaspidi). See käsiraamat selgitab mõningaid põhimõtteid ning seda, mida on &ksysv; abil võimalik ette võtta. </para>
<para>Järgnev selgitus on <quote>laenatud</quote> rakenduselt <application>tksysv</application> (mis, muide, oli ka &ksysv; inspiratsiooniallikaks): </para>
<para>System V init on kiiresti muutumas Linux maailmas standardiks tarkvara käivitamise kontrollimisel alglaadimise ajal. Seda ennekõike seepärast, et see on väidetavalt hõlpsamini kasutatav ning võimsam ja paindlikum kui traditsiooniline <acronym>BSD</acronym> init. </para>
<para>Ajalukku ma siin süvenema ei hakka (peamiselt seetõttu, et ma seda ei tunne :-). </para>
<para>Init binaarfail asub kataloogis <filename class="directory">/sbin</filename>, mitte aga <filename class="directory">/etc</filename>. Seda on oluline meeles pidada, kui püütakse masinat System V init jaoks uuendada ilma taasvormindamata. &Linux; kernel otsib init-faili esmalt kataloogist <filename class="directory">/etc</filename>, nii et sul tuleks kontrollida, ega seal ei juhtu olema vana init-faili, ja kui on, siis see kustutada. </para>
<para>SysV init erineb <acronym>BSD</acronym> init-ist ka selle poolest, et seadistustefailid asuvad <filename class="directory">/etc</filename> alamkataloogis, mitte aga vahetult kataloogis <filename class="directory">/etc</filename>. See alamkataloog kannab nime <filename class="directory">rc.d</filename>. Selles asuvad <filename>rc.sysinit</filename> ja järgmised alamkataloogid: </para>
<para><filename class="directory">init.d</filename> sisaldab hulga skripte. Põhimõtteliselt läheb tarvis üht skripti iga teenuse kohta, mida soovid käivitada alglaadimise ajal või mõnele töötasemele siirdudes. Teenuste hulka kuuluvad näiteks võrguühendus, <acronym>NFS</acronym>, &Sendmail;, httpd &etc; Teenuste hulka ei kuulu sellised asjad, nagu näiteks <command>setserial</command>, mida tuleb vaid kord tööle panna ja siis väljuda. Sellised asjad kuuluvad faili <filename>rc.local</filename>. </para>
<para><filename>rc.local</filename> peab, kui sa seda vajad, asuma kataloogis <filename class="directory">/etc/rc.d</filename>. Enamikus süsteemides on see olemas, isegi kui sel mingit erilist funktsiooni pole. Kataloogi <filename class="directory">/etc/rc.d</filename> võib paigutada ka faili <filename>rc.serial</filename>, kui sul on vaja alglaadimise ajal sooritada mingeid jadapordiga seotud asju. </para>
<para>Vaiketöötase on määratud failis <filename>/etc/inittab</filename>. Selle algusosas peaks leiduma umbes selline rida: </para>
<screen>id:3:initdefault:</screen>
<para>Selle teine tulp osutab, et vaiketöötase on 3, nagu see peakski olema enamiku süsteemide puhul. Kui soovid seda muuta, võid redigeerida käsitsi faili <filename>/etc/inittab</filename> ning töötaset muuta. Ole aga väga ettevaatlik inittab-i redigeerides. Kui siin midagi viltu läheb, tuleb teha taaskäivitus ning seejärel anda käsk: </para>
<para>See <emphasis>peaks</emphasis> võimaldama sooritada alglaadimise ainukasutaja režiimis, kus saab selliseid asju parandada. </para>
<para>Kuidas siis kõik need skriptid tööle pannakse? Kui annad kataloogis <filename class="directory">rc3.d</filename> käsu <userinput><command>ls</command> <option>-1</option></userinput>, näed midagi sellist: </para>
<para>Nagu tähele paned, ei ole kataloogis pärisfaile. Kõik viitavad mõnele skriptile kataloogis <filename class="directory">init.d</filename>. </para>
<para>Viitade alguses seisab <literal>S</literal> ning number. <literal>S</literal> tähendab konkreetse skripti käivitamist ning <literal>K</literal> selle peatamist. Init käivitab kõik teenused nende esinemise järjekorras. Numbreid võib dubleerida, kuid see ajab ainult sind ennast segadusse. Vajaliku teenuse käivitamiseks või peatamiseks on vajalik ainult kaks arvu ning suur <literal>S</literal> või <literal>K</literal>. </para>
<para>Kuidas teenuste käivitamine ja peatamine välja näeb? See on väga lihtne. Iga skript on kirjutatud aktsepteerima argumenti, mis võib olla <option>start</option> või <option>stop</option>. Tegelikult saab neid skripte käivitada ka käsurealt: </para>
<para>kui soovid peatada httpd serverit. Init loeb vaid nime ning kui selle ees seisab <literal>K</literal>, siis kutsub skripti välja argumendiga <option>stop</option>, kui aga <literal>S</literal>, siis argumendiga <option>start</option>. </para>
<para>Mõnedki inimesed soovivad masinaid hõlpsasti seadistada täitma mitmesuguseid ülesandeid. Sul võib näiteks olla <quote>serveri</quote> töötase, kus töötavad httpd, sendmail, võrguühendus &etc; Samuti võib sul olla <quote>kasutaja</quote> töötase, kus töötavad näiteks <application>tdm</application>, võrguühendus &etc; </para>
<para>Siin selgitatakse, kuidas käib &ksysv; kasutamine, mis ei ole õigupoolest sugugi keeruline, sest selle loomisel peetigi silmas ennekõike võimalikult suurt kasutajasõbralikkust. </para>
<para>&ksysv; kasutamine hiire või mõne muu osutusseadmega on äärmiselt lihtne: lohista vaid kirje <guilabel>võimalike teenuste</guilabel> nimekirjast mõnda kuue töötaseme lahtrisse, et see sellel töötasemel käivituks (või peatuks). </para>
<para>Skripte saab samuti lohistades liigutada töötasemete vahel või muuta nende asukohta antud töötasemes. Sellisel moel eemaldatakse küll kirje esialgselt töötasemelt (või positsioonilt). Seda ei juhtu, kui kirje lohistatakse <guilabel>võimalike teenuste</guilabel> nimekirjast. </para>
<para>Uude piirkonda lohistamisel kirjed liigutatakse. Teenuse kopeerimiseks teisele töötasemele tuleb valida menüüst <guimenu>Redigeerimine</guimenu> või hiire parema klahvi menüüst käsk <guimenuitem>Kopeeri</guimenuitem> ning <guimenuitem>aseta</guimenuitem>da see sihttöötasemele. </para>
<para>Vahel ei ole võimalik välja arvutada kirje <quote>järjekorranumbrit</quote>. Sellisel juhul tuleb muuta ümbritsevate kirjete järjekorranumbreid, enne kui proovida teenus uuesti lisada. </para>
<para>Praegu <emphasis>ei ole</emphasis> võimalik <guiicon>prügikast</guiicon>i lohistatud elemente taastada, nii et sellega tasub olla ettevaatlik! </para>
<para>Fookuse vahetamiseks paneelide vahel (<guilabel>Võimalikud teenused</guilabel>, <guilabel>Käivitustase 1 käivitatakse</guilabel>, <guilabel>Käivitustase 1 peatatakse</guilabel> &etc;) saab kasutada klahvi <keycap>Tab</keycap> ning noolenuppudega saab liikuda valitud nimekirjas üles ja alla. </para>
<para>Kirje liigutamiseks teisele töötasemele <guimenuitem>lõika</guimenuitem> see lõikepuhvrisse (kiirklahv <keycombo action="simul">&Ctrl; <keycap>X</keycap></keycombo>) ning <guimenuitem>aseta</guimenuitem> siis sihttöötasemele (kiirklahv <keycombo action="simul">&Ctrl; <keycap>V</keycap></keycombo>). </para>
<para>Kirje järjekorranumbri või nime muutmiseks käsitsi vajuta klahvi <keycap>Enter</keycap>, mis avab omaduste dialoogi. Klahviga <keycap>Tab</keycap> saab liikuda erinevate väljade vahel. Dialoogi saab sulgeda klahviga <keycap>Enter</keycap>, mis salvestab tehtud muudatused, või klahviga <keycap>ESC</keycap>, mis jätab need salvestamata. </para>
<para>Kõik valikud salvestatakse faili <filename>$<envar>TDEHOME</envar>/share/config/ksysvrc</filename>. Vaikeväärtused võetakse globaalsest failist <filename>$<envar>TDEDIR</envar>/share/config/ksysvrc</filename>, kui see on olemas; vastasel juhul genereerib &ksysv; need ise. Vaikeväärtustesse tehtud muudatused salvestatakse lokaalsesse <filename>ksysvrc</filename> faili. </para>
<para>Anna <acronym>LiLo</acronym> käsureal käsk <userinput>linux single</userinput> ning vajuta klahvi <keycap>Enter</keycap>, et teha algkäivitus üksikkasutaja režiimi. Redigeeri faili <filename>/etc/inittab</filename> ning muuda vaiketöötase mõistlikuks. Üldiselt peaks olema normaalne määrata selleks <literal>3</literal>. </para>
<para>Kui kasutad SuSE või Delixi (DLD) distributsiooni, pead redigeerima ka distributsioonipõhist faili kataloogis <filename class="directory">/etc</filename>. Vaata selle kohta lähemalt oma distributsiooni käsiraamatust. </para>
<para>Ülalmainitud distributsioonides tarvitatav teenuste käivitamise meetod muudab teenuste seadistamise mitte-vabavarast seadistusvahenditega küll lihtsaks, ei vasta paraku aga standarditele. &ksysv; autoritel on kavas millalgi tulevikus kirjutada seda meetodit arvestav lisandus, kuid ära selle peale oma lootusi raja. </para>
<para>Kui kasutad mõnda muud distributsiooni, kontrolli palun, et kõik teenuse jaoks vajalikud seadistustefailid on olemas ja et nad on olemas õiges kohas. Mõned deemonid, näiteks <application>Apache</application> (tuntud ka kui <command>httpd</command>), surevad lihtsalt vaikselt maha, kui seadistustefailid puuduvad või on valesti seadistatud. </para>
<para>Need võivad distributsiooniti erineda, mistõttu siintoodu kujutab endast enamiku &Linux; distributsioonide puhul kehtivat, kuid siiski ebatäielikku loetelu. Kui sul on lisainfot, siis anna sellest meilitsi teada ka autorile, kes saab selle siis käsiraamatusse lisada. </para>
