<para>Maa on ümmargune ja alati poolenisti Päikesest valgustatud. Et Maa aga keerleb, muutub pidevalt valgustatud osa. Meie kogeme seda päeva ja öö vaheldumisena. Igal hetkel on maal kohti, mis suunduvad pimedast osast valgustatud osasse (mida maapinnal tajutakse <emphasis>koidikuna</emphasis>. Samal hetkel liiguvad kohad Maa vastasküljel valgusest pimedusse (mida me nimetame <emphasis>loojanguks</emphasis>). Seega on Maa erinevates kohtades erinev päevaaeg. Seetõttu on ka päikeseaeg kohaliku määratlusega ning suvalise koha kellaaeg näitabki parajasti valitsevat päevaosa. </para><para>Kohalik aeg on saadud maakera 24 vertikaalseks lõiguks jagades, mida nimetatakse <firstterm>ajavöönditeks</firstterm>. Kohalik aeg on igas vööndis ühesugune, kuid iga vööndi aeg on oma idapoolse naabervööndi ajast tund aega <emphasis>varasem</emphasis>. Tegelikult on see küll ideaalpilt ja ajavööndite tegelikud piirid pole sugugi sirgjooned, järgides tihtipeale riigipiire või muid poliitilisi otsuseid. </para><para>Et kohalik aeg suureneb ida poole suundudes iga vööndiga tunni võrra, siis selleks ajaks, kui te olete jõudnud läbida kõik 24 ajavööndit, olete päeva võrra eespool ajast, kust alustasite. Sellest vastuolust aitab üle saada <firstterm>rahvusvaheline kuupäevaraja</firstterm>, mis kujutab endast ajavööndite piiri Vaikses ookeanis Aasia ja Põhja-Ameerika vahel. Sellest joonest vahetult ida pool asuvate kohtade aeg on 24 tundi varasem joonest vahetult lääne pool asuvate kohtade ajast. See toob muidugi kaasa naljakaid asju. Näiteks otselend Austraaliast Californiasse jõuab kohale enne starti! Fidži saared jäävad samuti mõlemale poole kuupäevaraja, nii et kui sul oli Fidži lääneosas kehv päev, võid minna idaossa ning selle päeva uuesti ja palju paremini mööda saata! </para>
