<othercredit role="translator"><firstname>Marek</firstname><surname>Laane</surname><affiliation><address><email>bald@starman.ee</email></address></affiliation><contrib>Tõlge eesti keelde</contrib></othercredit>
<para>Käsud 'Lisa kommentaar' ja 'Eemalda kommentaar', mida saab kasutada menüüst <guimenu>Tööriistad</guimenu>, võimaldavad lisada valitud tekstiosale või kui midagi ei ole valitud, siis parajasti aktiivsele reale kommentaarimärgid või need sealt eemaldada. Seda muidugi juhul, kui parajasti redigeeritava teksti vorming kommentaare üldse kasutada lubab.</para>
<para>Reeglid, mil moel kommentaar välja näeb, on määratud süntaksi definitsioonis, nii et kui süntaksi esiletõstu ei kasutata, ei ole võimalik ka kommentaarimärke lisada või eemaldada. </para>
<para>Mõned vormingud defineerivad ühe rea kommentaarimärgid, mõned lubavad kommenteerida mitut rida korraga ja mõned mõlemat. Kui mitme rea kommentaarimärke ei ole saadaval, siis ei ole võimalik kommenteerida valikut, mille viimane rida ei ole valitud tervikuna.</para>
<para>Kui saadaval on ühe rea kommentaarimärgid, on võimaluse korral mõttekas kommenteerida üksikuid ridasid - nii saab ära hoida näiteks "kommentaari kommentaari sees".</para>
<para>Kommentaarimärkide eemaldamisel ei tohi olla valitud kommenteerimata teksti. Valikult mitmerealise kommentaarimärgistuse eemaldamisel eiratakse iga tühikut väljaspool kommentaarimärgistust.</para>
<para><indexterm><primary>kommentaar</primary></indexterm> Kommentaarimärkide lisamiseks kasuta menüükäsku <menuchoice><guimenu>Tööriistad</guimenu><guimenuitem>Kommentaar</guimenuitem></menuchoice> või vastavat kiirklahvikombinatsiooni, mis vaikimisi on <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>D</keycap></keycombo>.</para>
<para><indexterm><primary>kommentaari eemaldamine</primary></indexterm> Kommentaarimärkide eemaldamiseks kasuta menüükäsku <menuchoice><guimenu>Tööriistad</guimenu><guimenuitem>Kommentaari eemaldamine</guimenuitem></menuchoice> või vastavat kiirklahvikombinatsiooni, mis vaikimisi on <keycombo action="simul">&Ctrl;&Shift;<keycap>D</keycap></keycombo>.</para>
<para>Kate redaktorikomponent kasutab seesmist käsurida, mis võimaldab minimaalse GUI-ga väga mitmesuguseid toiminguid ette võtta. Käsurida on terminal redaktori allosas, mille saab nähtavaks muuta menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Vaade</guimenu><guimenuitem>Lülitu käsureale</guimenuitem></menuchoice> või kiirklahviga (vaikimisi <keycombo action="simul"><keycap>F7</keycap></keycombo>). Redaktor pakub omalt poolt välja rea käske, mida tutvustatakse allpool, pluginad võivad neile veelgi lisa pakkuda.</para>
<para>Käsu käivitamiseks vajuta klahvi Enter. Käsurida annab märku, kas täitmine õnnestus ning näitab vajaduse korral teadet. Kui avasid käsurea klahviga <keycap>F7</keycap>, peidetakse see automaatselt mõne sekundi pärast. Teate eemaldamiseks ja uue käsu sisestamiseks vajuta uuesti klahvi <keycap>F7</keycap>.</para>
<para>Käsureal on omaenda abisüsteem, mille käivitamiseks anna käsk <command>help</command>. Kõigi võimalike käskude nägemiseks anna käsk <command>help list</command>, mõne konkreetse käsu abi nägemiseks käsk <command>help <replaceable>käsk</replaceable></command>.</para>
<para>Käsureal on ka omaenda mälu ehk ajalugu, mis võimaldab uuesti kasutada juba varem antud käske. Ajaloos saab liikuda klahvidega <keycap>Nool üles</keycap> ja <keycap>Nool alla</keycap>. Varasemate käskude näitamisel valitakse selle argument, mis võimaldab neid kergesti asendada.</para>
<para>Neid käske võimaldab kasutada redaktorikomponent ja need on mõeldud ainult aktiivse dokumendi ja vaate seadistamiseks. See on mugav juhul, kui sa ei soovi mingil põhjusel kasutada vaikeseadistusi (näiteks soovid teistmoodi treppida). </para>
<listitem><para>Seda kasutatakse käskude puhul, millega saab midagi sisse või välja lülitada. Väärtusteks võivad olla <userinput>on</userinput> ('sees'), <userinput>off</userinput> ('väljas'), <userinput>true</userinput> ('tõene'), <userinput>false</userinput> ('väär'), <userinput>1</userinput> või <userinput>0</userinput>.</para></listitem>
<listitem><para>Määrab sõnamurdmise korral rea laiuseks arvu <userinput>laius</userinput>. Ainult siis, kui teksti automaatne murdmine on sisse lülitatud.</para></listitem>
<listitem><para>Sisselülitamisel trepib redaktor igal treppimistasemel <option>indent-width</option>'iga määratud tühikutega, mitte aga tabeldusmärgiga.</para></listitem>
<listitem><para>Sisselülitamisel kasutab Kate treppimisel tabeldus- ja tühimärkide segu. Iga treppimistase on laiusega <option>indent-width</option> ning täiendavaid treppimistasemeid optimeeritakse nii paljude tabeldusmärkide kasutamisega kui võimalik.</para>
<para>Käivitamisel rakendab see käsk ka treppimise tühikumärkidega ning kui taande laius ei ole määratud, määratakse see täitmise ajal kogu dokumendile poole <option>tab-width</option> väärtusele.</para></listitem>
<listitem><para>Määrab automaatse treppimise režiimiks väärtuse <userinput>nimi</userinput>. Kui <userinput>nimi</userinput> pole tuntud, on režiimiks 'none' ehk 'puudub'. Sobivad režiimid on 'cstyle', 'csands', 'xml', 'python', 'varindent' ja 'none'.</para></listitem>
<listitem><para>Määrab dokumendi süntaksi esiletõstmise süsteemi. Argument peab olema kehtiv esiletõstu nimi, nagu seda näeb näiteks menüüs <menuchoice><guimenu>Tööriistad</guimenu><guisubmenu>Esiletõstmine</guisubmenu></menuchoice>. Käsk võimaldab argumendi lisamisel kasutada automaatset lõpetamist.</para></listitem>
<listitem><para>Lisab kommentaarimärgid, millega muuta valik või valitud read või aktiivne rida kommentaariks vastavalt tekstivormindusele, mille määrab dokumendi süntaksi esiletõstu definitsioon.</para></listitem>
<listitem><para>Eemaldab kommentaarimärgid valikult või valitud ridadelt või aktiivselt realt vastavalt tekstivormindusele, mille määrab dokumendi süntaksi esiletõstu definitsioon.</para></listitem>
<listitem><para>Asendab teksti, mille määrab <userinput>muster</userinput>, tekstiga, mille määrab <userinput>asendus</userinput>. Kui soovid, et <userinput>muster</userinput> sisaldaks tühimärki, tuleb nii <userinput>muster</userinput> kui ka <userinput>asendus</userinput> muuta ühe- või kahekordsete jutumärkidega tsitaadiks. Kui argumendid pole tsiteeritud, arvab käsk, et esimene sõna on <userinput>muster</userinput> ja ülejäänud <userinput>asendus</userinput>. Kui <userinput>asendus</userinput> andmata jätta, eemaldatakse kogu tekst, kus esineb <userinput>muster</userinput>.</para>
<para>Otsingule võib lisada lippe, milleks kirjuta koolon ja selle järele vajalik täht või tähed, nii et käsk võtab kuju <userinput>replace:võtmed muster asendus</userinput>. Kasutada saab järgmisi võtmeid: <variablelist>
<listitem><para>Otsing alates kursori asukohast.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><userinput>e</userinput></term>
<listitem><para>Otsing ainult valikus.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><userinput>r</userinput></term>
<listitem><para>Regulaaravaldise otsing. Selle korral võid anda <userinput>\N</userinput>, kus N on arv, mis tähistab asendusstringi hõivet.</para></listitem>
<listitem><para>Kuupäeva/kellaajastring lisamine kujul, nagu selle määrab <userinput>vorming</userinput> või kui seda pole antud, siis kujul <quote>yyyy-MM-dd hh:mm:ss</quote>. Argument <userinput>vorming</userinput> võib esineda järgmisel kujul: <informaltable> <tgroup cols="2"> <tbody>
<row><entry><literal>d</literal></entry><entry>Päev arvuna ilma alustava nullita (1-31).</entry></row>
<para>See võimaldab sisestada tähemärke nende numbrilise koodi kaudu kümnend-, kaheksand- või kuueteistkümnendvormis. Selle kasutamiseks käivita redigeerimiskäsu dialoog, kirjuta sisendikasti <userinput>char: [number]</userinput> ja klõpsa nupule <guibutton>OK</guibutton>.</para>
<para>See käsk käivitab sedi-sarnase otsi/asenda-operatsiooni aktiivsel real või kogu failis (<command>%s///</command>).</para>
<para>Nii otsitakse tekst läbi, et leida sobivused <emphasis>otsingumustriga</emphasis>, st esimese ja teise kaldkriipsu vahele jääva regulaaravaldisega. Kui sobivus leitakse, asendatakse sobiv tekstiosa avaldisega stringi keskmise ja viimase kaldkriipsu vahel. Sulud otsingumustris tekitavad <emphasis>tagasiviidad</emphasis>, see tähendab, et käsk peab meeles, milline osa sobivusest vastas sulgudes olnule; neid stringe saab otsingumustris uuesti kasutada, viidates neile esimese sulukombinatsiooni puhul kui <userinput>\1</userinput>, teise puhul kui <userinput>\2</userinput> jne.</para>
<para>Otsimaks märki <literal>(</literal> või <literal>)</literal>, tuleb need <emphasis>varjestada</emphasis> längkriipsu kasutades: <userinput>\(\)</userinput></para>
<para>Kui kirjutada avaldise lõppu <userinput>i</userinput>, ei arvestata sobivuse juures tõstu ehk tähesuurust. Kui kirjutada lõppu <userinput>g</userinput>, asendatakse kõik mustri sobivused, muidu asendatakse ainult esimene sobivus.</para>
<para>Armas arvuti katkestas just äsja töö ja teatas, et lähtefaili real 3902 mainitud klass <classname>myClass</classname> ei ole defineeritud.</para>
<para>"Neetud!" mõtled sina: aga muidugi peab see olema <classname>MyClass</classname>. Lähed siis reale 3092 ja selle asemel, et püüda tekstist sõnakest üles leida, käivitad redigeerimiskäsu dialoogi, sisestad seal <userinput>s/myclass/MyClass</userinput>, vajutad nupule <guibutton>OK</guibutton>, salvestad faili ja kompileerid selle – edukalt ja ilma vigadeta.</para>
<para>Kujuta ette, et sul on fail, kus esineb mitu korda <quote>preili Maasikas</quote>, ja siis tuleb keegi, kes ütleb, et too neiu äsja abiellus ja kannab nüüd nime <quote>proua Vaarikas</quote>. On päris mõistetav, et sind tabab võitmatu iha kirjutada kõikjal tekstis <quote>preili Maasikas</quote> asemele <quote>proua Vaarikas</quote>.</para>
<para>Selleks käivita käsurida, anna käsk <userinput>%s/preili Maasikas/proua Vaarikas/</userinput>, vajuta klahvi Enter - ja asendused ongi tehtud.</para>
<para>See näide selgitab <emphasis>tagasiviidete</emphasis> ja <emphasis>märgiklasside</emphasis> kasutamist (kui sa ei tea, mis need on, vaata selgitusi edaspidi viidatud dokumentides).</para>
<para>Oletame, et sul on selline rida: <programlisting>void MyClass::DoStringOps( String &foo, String &bar String *p, int &a, int &b )</programlisting>
<para>Äkki taipad, et see pole mitte kõige kaunim kood, ja otsustad kasutada võtit <constant>const</constant> kõigi <quote>aadressiargumentide</quote> puhul (need on need, mille puhul argumendi ees seisab operaator &). Ühtlasi tahad ühtlustada tühikute kasutamist, nii et iga sõna vahel oleks vaid üks tühik.</para>
<para>Käivita redigeerimiskäsu dialoog ja sisesta sinna: <userinput>s/\s+(\w+)\s+(&)/ const \1 \2/g</userinput> ning vajuta nuppu <guibutton>OK</guibutton>. Avaldise lõpus paiknev <userinput>g</userinput> annab regulaaravaldisele korralduse rekompileerida iga sobivus <emphasis>tagasiviidete</emphasis> säilitamiseks.</para>
<para>Väljund: <computeroutput>void MyClass::DoStringOps( const String &foo, const String &bar String *p, const int &a, const int &b )</computeroutput></para>
<para>Ja ongi valmis! Mis siis tegelikult juhtus? Juhtus see, et me otsisime tühikut (<literal>\s+</literal>), millele järgneks üks või enam tähte (<literal>\w+</literal>), millele omakorda järgneks tühik (<literal>\s+</literal>) ja sellele omakorda ja-märk. Otsingu käigus salvestasime tähekombinatsioonid ja ja-märgid edasiseks kasutamiseks asendusoperatsioonis. Seejärel asendasime sobinud kohad tühikuga, millele järgneb <quote>const</quote>, millele järgneb tühik, millele järgneb meelde jäetud tähekombinatsioon (<literal>\1</literal>, millele järgneb tühik, millele järgneb meelde jäetud ja-märk (<literal>\2</literal>). Lihtne, eks ju?</para>
<para>Pane tähele, et mõnel juhul oli täheühendiks <quote>String</quote>, mõnel juhul aga <quote>int</quote>, nii et märgiklassi <literal>\w</literal> ja kvantori <literal>+</literal> kasutamine oli väga mõistlik tegu.</para>
<listitem><para>Selle käsuga saab liikuda sinna, kus esimest korda esineb <userinput>muster</userinput>. Selle järgmisi esinemisi saab leida menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Redigeerimine</guimenu><guimenuitem>Otsi järgmine</guimenuitem></menuchoice> (vaikimisi kiirklahv <keycap>F3</keycap>).</para>
<para>Otsimiskäsku saab täiendavalt seadistada, kui lisada koolon ja selle järele mõni võti, nii et käsk võtab kuju <userinput>find:võtmed muster</userinput>. Kasutada saab järgmisi võtmeid: <variablelist>
<listitem><para>Otsing alates kursori asukohast.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><userinput>e</userinput></term>
<listitem><para>Otsing ainult valikus.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><userinput>r</userinput></term>
<listitem><para>Regulaaravaldise otsing. Selle korral võid anda <userinput>\N</userinput>, kus N on arv, mis tähistab asendusstringi hõivet.</para></listitem>
<listitem><para>See käsk võimaldab otsimist <quote>lennult</quote>, see tähendab, otse kirjutamise ajal. Selle käitumist või otsingut saab seadistada käsule koolonit ja selle järele mõnda võtit lisades, nii et käsk võtaks kuju <userinput>ifind:võtmed muster</userinput>. Kasutada saab järgmisi võtmeid <variablelist>
<para>Koodi voltimine võimaldab peita redaktoris dokumendi osi, muutes nii eriti suured dokumendid lihtsamini jälgitavaks. &kate; arvutab voltimispiirkondi välja süntaksi esiletõstu definitsioonides antud reeglite põhjal, mistõttu see on kasutatav ainult teatud vormingutes - tavaliselt lähtekoodis, XML-märkekeeles ja muude selliste failide korral. Enamik koodivoltimist toetavaid esiletõstu definitsioone lubab ka kasutajal endal määrata voltimispiirkondi, mida tavaliselt tähistavad võtmesõnad <userinput>BEGIN</userinput> ja <userinput>END</userinput>.</para>
<para>Koodivoltimise kasutamiseks lülita sisse voltimismärgid käsuga <menuchoice><guimenu>Vaade</guimenu><guimenuitem>Voltimismärkide näitamine</guimenuitem></menuchoice>. Voltimismärkide paneel vasakus servas näitab graafiliselt voltimispiirkondi, märgid +/- osutavad antud piirkonnas võimalikele toimingutele: - tähendab, et piirkond on avatud ning märgil - klõpsamine suleb piirkonna, kusjuures - asendub märgiga +.</para>
<para>Voltimispiirkondades saab kasutada nelja käsku, mida tutvustab lähemalt <link linkend="view-code-folding">menüükäskude ülevaade</link>. </para>
<para>Kui sa ei soovi koodivoltimist kasutada, võid eemaldada märke valiku <guilabel>Voltimismärkide näitamine (kui võimalik)</guilabel> eest <link linkend="config-dialog-editor-appearance">redaktori seadistuste välimuse leheküljel</link>.</para>
<para>Alates versioonist 2.5 toetab &kate; redaktorikomponent skripte, täpsemalt ECMA skriptikeelt, mida tuntakse ka JavaScripti nime all.</para>
<para>Skripte saab kasutada ainult <link linkend="advanced-editing-tools-commandline">sisseehitatud käsurea</link> vahendusel. Eelduseks on see, et skript asuks kataloogis, kust &kate; oskab selle üles leida, samuti võiks selle juurde kuuluda .desktop-fail, mis defineerib skripti omadused. Sobiv kataloog on &kate; andmekataloogide hulka kuuluv <filename>katepart/scripts</filename>. Andmekataloogid leiab käsuga <command>tde-config <option>--path</option> <parameter>data</parameter></command>. Tavaliselt on vähemalt süsteemi ja personaalne andmekataloog. Süsteemi andmekataloogi skriptid on mõistagi kättesaadavad kõigile süsteemi kasutajatele, personaalses kataloogis asuvad skriptid aga ainult vastavale kasutajale.</para>
<note><para>See võimalus on eksperimentaalne ja võib tulevikus üle elada mitmesuguseid muudatusi.</para>
<para>Me teame, et paljud pettuvad, kuna ei saa lisada oma skripte menüüsse ega omistada neile kiirklahve. Me vabandame ja loodame, et see saab kunagi võimalikuks.</para>
<para>Praegu ei ole ka võimalik edastada skriptidele mingeid argumente. Ole kannatlik ja ühel ilusal päeval saab ka see võimalikuks.</para>
<para>Me toome siin ära kõik funktsioonid ja omadused, mis on saadaval objektidele <type>document</type> ja <type>view</type>. Lisaks saab kasutada mõistagi kõiki standardseid objekte nagu <type>Math</type>, <type>String</type>, <type>Regex</type> ja nii edasi.</para>
<para>Skripti käivitamisel on <classname>document</classname> objekt aktiivne dokument ja <classname>view</classname> objekt akiivne vaade.</para>
<note><para>Argumentide tüübid ei ole loomulikult praegu JavaSrciptis kasutusel, need osutavad ainult sellele, millist laadi väärtust funktsioonid ootavad.</para></note>
<para>Tagastab atribuudi arvulise ID dokumendi asukohas [<parameter>rida</parameter>,<parameter>veerg</parameter>]. Atribuut tähistab visuaalset välimust või teksti stiili, seda kasutatakse ka teksti spetsiifilise osa süntaksi esiletõstu arvutamisel sellistes segavormingutes nagu HTML või PHP.</para>
<para>Tagastab, kas rida on lubatud murda märgi c juures atribuudiga atribuut. Tulemus saadakse esiletõstu uurides, millele kuulub atribuut, ja selgitades, milliste märkide korral on reamurdmine lubatud.</para>
<para>Tagastab stringi, mis on nõutav mitmerealise kommentaari alustamiseks antud atribuudiga tekstile või tühja stringi, kui antud teksti korral ei ole mitmerealised kommentaarid toetatud.</para>
<para>Tagastab stringi, mida kasutatakse ülejäänud rea märkimiseks kommentaarina antud atribuudiga tekstis või tühja stringi, kui antud teksti korral ei ole üherealised kommentaarid toetatud.</para>
<para>Tagastab stringi, mis on nõutav mitmerealise kommentaari lõpetamiseks antud atribuudiga tekstile või tühja stringi, kui antud teksti korral ei ole mitmerealised kommentaarid toetatud.</para>
<para>Dokumendi esiletõstu režiimi nimi, näiteks JavaScript või C++. Kui dokumendile pole süntaksi esiletõstu määratud, väärtus puudub (None). Pane tähele, et sul tuleb kasutada ingliskeelset nime juhul, kui see erineb tõlgitud nimest.</para>
<para>Dokumendi treppimise režiim, näiteks <literal>normal</literal> või <literal>cstyle</literal>. Pane tähele, et kui treppimise režiimi pole määratud, väärtus puudub (<literal>none</literal>). </para>
<para>Tõeväärtus, mis teatab, kas dokumendis on lubatud segastiilis treppimine. Kui on, siis on treppimine optimeeritud, et võimaldada tabeldusmärkide ja tühikute kasutamist segiläbi, nagu näiteks redaktor Emacs.</para>
<para>Eemaldab teksti alates reast <parameter>algusRida</parameter> ja veerust <parameter>algusVeerg</parameter> kuni reani <parameter>lõppRida</parameter> jaa veeruni <parameter>lõppVeerg</parameter>. </para>
<para>Tõeväärtus, mis teatab, kas dokumendis on lubatud treppimine tühikutega. Kui on, trepitakse dokumendis indentWidth arvu tühikutega taseme kohta, vastasel juhul ühe tabeldusmärgiga taseme kohta.</para>
<para>Seab kursori vaates asukohta [<parameter>rida</parameter>, <parameter>veerg</parameter>]. See määrab kursori asukoha visuaalselt, mis tähendab, et tabeldusmärki arvestatakse vastavalt <replaceable>TAB laiusele</replaceable> sõltuvalt positsioonist reas. Kursori asukoht tuuakse nähtavale. Nii rida kui veergu hakatakse lugema nullist.</para>
<para>Seab kursori asukohta [<parameter>rida</parameter>, <parameter>veerg</parameter>]. See määrab kursori asukoha stringis, mis tähendab, et tabeldusmärki arvestatakse ühe ette. Kursori asukoht tuuakse nähtavale. Nii rida kui veergu hakatakse lugema nullist.</para>
<para>Määrab valiku alates reast <parameter>algusRida</parameter> ja veerust <parameter>algusVeerg</parameter> kuni reani <parameter>lõppRida</parameter> ja veeruni <parameter>lõppVeerg</parameter>.</para>
<para>Me loome näidisena väikese skripti, mis muudab valiku suurtäheliseks. On selge, et kõigepealt tuleb kontrollida, kas valik on olemas. Kui on, hangime teksti, muudame selle tõstu ja asendame siis uuega. Teostus näeb välja selline:</para>
<para>Selle toimingu grupeerimiseks, et neid saaks tagasi võtta üheainsa käsuga <guimenuitem>Võta tagasi</guimenuitem>, tuleb kapseldada read <programlisting>view.removeSelectedText()</programlisting> ja <programlisting>document.insertText()</programlisting> järgmiste ridade vahele: <programlisting>document.editBegin()</programlisting> ja <programlisting>document.editEnd()</programlisting>.</para>
<para>Nagu näed, saad määrata kodeeringu, nime, kommentaari, abiteksti (X-Kate-Help) ning käsureanime (X-Kate-Command). Kirjed Name, Comment ja X-Kate-Help tõlgitakse automaatselt teistesse keeltesse, kui failid on KDE SVN-hoidlas, kus tõlkemeeskonnad saavad neile tõlked luua.</para>
<para>&kate; otsib skriptikataloogidest (vaata <link linkend="advanced-editing-tools-scripting-introduction">eespool</link>) <filename>*.js</filename>-faile. Iga faili korral kontrollitakse, kas sellega kaasneb <filename>.desktop</filename>-fail: näiteks uppercase.js korral otsitakse faili uppercase.desktop. </para>
<para>Kui <filename>.desktop</filename>-faili ei leita, registreerib Kate komponendi käsurida skripti failinimega ilma laiendita .js, mis meie näite korral oleks lihtsalt <literal>uppercase</literal>. Kui selline nimi sobib ning sul pole vaja lisavõimalusi, mida pakub <filename>.desktop</filename>-fail, siis ei ole ka vajadust <filename>.desktop</filename>-faili luua. </para>
<para>Kui <filename>.desktop</filename>-fail on olemas, loeb Kate komponent nime, mille all skript registreerida .desktop-kirjest X-Kate-Command (meie näites X-Kate-Command=uppercase-selection).</para>
