<para>&kde; abisüsteemi eesmärk on muuta tavapäraste &UNIX; abisüsteemide (<application>man</application> ja <application>info</application>) ning &kde; stiilis dokumentatsiooni (&XML;) kasutamine hõlpsaks ja lihtsaks. </para>
<para>Kõik &kde; baasrakendused on tänu dokumentatsioonimeeskonna tööle täielikult dokumenteeritud. Kui soovid abi pakkuda, kirjuta info saamiseks dokumentatsiooni koordinaatorile Lauri Wattsile (<email>lauri@kde.org</email>). Selleks ei ole tegelikult vaja isegi kogemust, piisab entusiasmist ja kannatlikkusest. </para>
<para>Kui soovid kaasa aidata &kde; dokumentatsiooni tõlkimisele oma emakeelde, siis ootab meelsasti sinu abi tõlkekoordinaator Thomas Diehl (<email>thd@kde.org</email>). Täpsemat infot, sealhulgas tõlkemeeskondade koordinaatorid, leiad <ulink url="http://i18n.kde.org">internatsionaliseerimise veebileheküljelt</ulink> ning käesoleva dokumendi sektsioonist <link linkend="contact">Ühendusevõtmine</link>. </para>
<para>&abikeskus; on &kde; baaspaigalduse lahutamatu osa, mis paigaldatakse alati koos &kde;ga. Selle leiab paketist tdebase, samuti võib selle leida ftp-hoidlast &kde-ftp; või siis sinu operatsioonisüsteemi paketist tdebase. </para>
<para>&abikeskus; on võimalik välja kutsuda mitmel moel: </para>
<variablelist>
<varlistentry>
<term>Menüüst <guimenu>Abi</guimenu></term>
<listitem>
<para>See on tõenäoliselt kõige levinum viis mingi rakenduse kasutamise puhul. Antud rakenduse abifaili kasutamiseks kasuta selle menüüd <menuchoice><guimenu>Abi</guimenu> <guimenuitem>Sisukord</guimenuitem></menuchoice>. </para>
<para>Klõpsa paneelil suurel <guiicon>K</guiicon>-tähel ja vali sealt &abikeskus;e kasutamiseks <guimenuitem>Abi</guimenuitem>, mis toob sind abikeskuse avaleheküljele. </para>
<para>&abikeskus;e saab faili näitamiseks käivitada &URL;iga. Vastavad &URL;id on lisatud ka <command>info</command> ja <command>man</command> kasutamiseks. Vastavad käsud võivad olla järgmised: </para>
<para>&abikeskus; koosneb kahest infopaneelist. </para>
<para>Tööriistaribade ja menüüde kasutamist seletab lähemalt <xref linkend="menu-and-toolbar-ref"/>. </para>
<para>Dokumentidel on omaette navigeerimisvahendid, mis võimaldavad liikuda erinevate dokumentide juurde, kasutates viitu <guilabel>Järgmine</guilabel>, <guilabel>Eelmine</guilabel> ja <guilabel>Kodu</guilabel> või siis hüperlinke kasutades otse vajaliku dokumendi juurde. </para>
<para>Viidad võivad sind viia sama dokumendi teise osa või hoopis teise dokumendi juurde. Seansi ajal kasutatud dokumentide vahel saab saab liikuda, kui kasutada tööriistaribal ikoone <guiicon>Tagasi</guiicon> (vasakule osutav nool) ja <guiicon>Edasi</guiicon> (paremale osutav nool). </para>
<para>Kaks paneeli näitavad vasakul abisüsteemi sisukorda ja paremal abifaile. </para>
<para>Paneel <guilabel>Sisukord</guilabel> paikneb &abikeskus;es akna vasakul ääres. Enesestmõistetavalt on kahe paneeli vahel liigutatav piire, mis muudab ükspuha kumba paneeli lugemise väga mugavaks. </para>
<para>Paneeli <guilabel>Sisukord</guilabel> jaguneb kaheks kaardiks, millest üks sisaldab <link linkend="contents-menu">menüüd</link>, mis näitab kogu abiinfot, mida &abikeskus; üldse pakub, ning teine &kde; mõistete <link linkend="kde-glossary">sõnaraamatut</link>. </para>
<para>&kde; kiire sissejuhatus. Sisaldab retke läbi &kde; töökeskkonna ning konkreetseid vihjeid ja nõuandeid, kuidas &kde;s tõhusamalt tööd teha. </para>
<para>&kde; kasutaja käsiraamat on põhjalik ülevaade &kde;st, sisaldades osasid nii paigalduse, seadistamise, kohandamise kui kasutamise kohta. </para>
<para>&kde; omarakenduste dokumentatsioon. Kõigi &kde; rakenduste dokumentatsioon on &XML; vormingus, mis teisendatakse <acronym>HTML</acronym> vormingusse, kui te seda vaatate. See sektsioon toob ära kõik &kde; rakendused, annab nende kohta lühikirjelduse ja viitab rakenduse põhjalikule dokumentatsioonile. </para>
<para>Rakendused on esitatud puuna, mis vastab <guimenu>K</guimenu> menüü vaikestruktuurile, muutes nii lihtsamaks selle rakenduse leidmise, mille kohta sa infot soovisid. </para>
<para>&UNIX;i manuaalileheküljed on &UNIX;i süsteemide traditsiooniline dokumentatsioonivorming. Süsteemi enamikul rakendustel on olemas oma man-lehekülg. Lisaks sellele on man-lehekülgi ka mitmesuguste käskude ja failivormingute kohta. </para>
<para>TeXinfo dokumentatsiooni kasutavad paljud &GNU; rakendused, sealhulgas <command>gcc</command> (C/C++ kompilaator), <command>emacs</command> ja paljud teised. </para>
<para>Man-leheküljed on standardsed &UNIX;i manuaalileheküljed, mida on juba aastaid kasutatud paljudel operatsioonidesüsteemidel. Need on väga põhjalikud ja seetõttu parim koht, kust hankida infot &UNIX;i käskude ja rakenduste kohta. Kui öeldakse <quote>RTFM</quote>, peetakse manuaali all enamasti silmas just man-lehekülge.</para>
<para>Man-leheküljed ei ole küll ideaalsed. Nad on enamasti põhjalikud, aga samas väga tehnilised, sest neid on tihtipeale kirjutajad arendajad - teistele arendajatele. Mõnikord muudab see nad väga raskesti mõistetavaks või isegi täiesti mõistetamatuks nii-öelda tavakasutajale. Siiski on see parim koht, kust hankida infot enamiku käsurearakenduste kohta, ja väga tihti ka ainus.</para>
<para>Kui sa oled kunagi hämmastunult mõelnud, mida küll tähendab see, kui kirjas seisab näiteks man(1), siis see tähendab seda, millises manuaali sektsioonis viidatu paikneb. Ka &abikeskus; kasutab numbreid, et jagada man-lehekülgede hiigelhulk teatud sektsioonideks, mis võimaldab lihtsamaks leida just seda infot, mida sul vaja läheb.</para>
<para>Kasutada saab ka infolehekülgi, mis olid mõeldud asendama man-lehekülgi. Mõnegi rakenduse hooldaja ei värskenda enam man-lehekülgi, nii et kui saadaval on nii man- kui infolehekülg, siis on infolehekülg tõenäoliselt uuem. Paljudel rakendustel on olemas mõlemad abivahendid. Kui rakendus, mille kohta sa abi otsid, on &GNU; utiliit, siis on tõenäolisem leida abi infoleheküljelt, mitte man-lehekülgedelt.</para>
<para>Infodokumendid on korrastatud hierarhiliselt, lehekülgi kutsutakse siin sõlmedeks. Kõigil infolehekülgedel on sõlm <guilabel>Top</guilabel>, &ie; avalehekülg. Infolehekülje "tippu" pääseb klõpsuga viidal <guilabel>Top</guilabel>.</para>
<para>Hierarhia samal tasemel eelmisele ja järgmisele leheküljele liikumiseks saab kasutada viitu <guibutton>Prev</guibutton> & <guibutton>Next</guibutton>.</para>
<para>Klõps menüüelemendil dokumendi sees viib hierarhia järgmisele astmele. Tagasi ülespoole pääseb viidaga <guibutton>Up</guibutton>.</para>
<para>Man-lehekülgede kasutamine on sarnane infolehekülgede kasutamisega, ka seal on sektsiooni indeks "Top" ja iga man-lehekülg asub taseme võrra allpool. Manuaalikirjed on ühe lehekülje pikkused.</para>
<para>Sõnaraamat on mõeldud kiireks viitematerjaliks, kus võib leida seletuse sõna kohta, mida sa varem ei teadnud. Mõisted ulatuvad &kde; spetsiifilistest rakendustest ja tehnoloogiatest &UNIX;i üldiste terminiteni. </para>
<para>Vasakul paneelil on puuvaade kahe valikuga: <guilabel>Tähestiku järjekorras</guilabel> ja <guilabel>Teemade järgi</guilabel>. Mõlemad sisaldavad ühesuguseid mõisteid, mis on erinevalt korraldatud, võimaldamaks kiiresti leida huvipakkuva termini. </para>
<para>Muudab aktiivse lehekülje kodeeringut. Normaalselt peaks kõik vajadused rahuldama vaikeseadistus <guimenuitem>Automaatne</guimenuitem>, aga kui tekib probleeme lehekülgedega, mis ei ole kirjutatud inglise keeles, võib tekkida vajadus määrata selle menüü abil sobilik kodeering. </para>
<para>Menüü <guimenu>Liikumine</guimenu> allosas leiad ajalooloendi mõne viimase vaadatud leheküljega. Neist ühe valimine viib sind otse sellele leheküljele.</para>