<othercredit role="translator"><firstname>Marek</firstname><surname>Laane</surname><affiliation><address><email>bald@starman.ee</email></address></affiliation><contrib>Tõlge eesti keelde</contrib></othercredit>
<para>&kfloppy; vormindamistööriist on utiliit, mis pakub graafilist võimalust vormindada 3,5" ja 5,25" diskette. </para>
<note><para>&kfloppy; sõltub välistest programmidest ja seepärast töötab praegu <emphasis>ainult</emphasis> &Linux;is ja &BSD;-s. Sõltuvalt sellest, kas kasutad &kfloppy;t &Linux;is või &BSD;-s, on &kfloppy;l veidi erinevad võimalused.</para></note>
<caution><para>Kontrolli, et diskett <emphasis>ei ole</emphasis> ühendatud. &kfloppy; ei saa vormindada ühendatud disketti.</para></caution>
<para>&kfloppy; käivitamine avab akna, kus kasutaja saab valida sobivad seadistused ning kontrollida vormindamise käiku. Neid võimalusi alljärgnevalt kirjeldataksegi.</para>
<para>800KB kettavormingut kasutavaid <hardware>&Mac;i disketiseadmeid</hardware> ei ole võimalik toetada <hardware>PC kettaseadmetel</hardware>, sest viimased lihtsalt ei suuda diskette selliselt vormindada.</para>
<para>Selle valimine sunnib &kfloppy; tekitama disketile MS-DOS/&Windows; tüüpi failisüsteemi. See on mõttekas valida juhul, kui disketti soovitakse kasutada ka neis operatsioonisüsteemides, sest nood muud vormingut ei tunnista. (Seda võimalust toetab nii &Linux; kui &BSD;.)</para>
<para>Selle valimine sunnib &kfloppy; tekitama disketile failisüsteemi, mis on &Linux;i maailmas kõige levinum, kuigi diskettidel vähelevinud. (Seda võimalust toetab nii &Linux; kui &BSD;.)</para>
<para>Selle valimine sunnib &kfloppy; tekitama disketile failisüsteemi, mis on <trademark class="registered">FreeBSD</trademark> maailmas kõige levinum. Kui soovitakse disketti kasutada vaid <trademark class="registered">FreeBSD</trademark> süsteemis, on see mõistlik valik. (Seda võimalust toetab ainult &BSD;.)</para>
<para>Selle valimine sunnib &kfloppy; tekitama disketile failisüsteemi, mida kasutatakse sageli &Linux;i diskettidel. (Seda võimalust toetab ainult &Linux;.)</para>
<para>Raamistatud kastis &kfloppy; akna keskel saab kasutada viit seadistamisvõimalust. Esimesed kaks on raadionupud.</para> <note><para>Raadionupp tähendab võimalusi, kus saab valida ainult ühe kasuks - umbes nii, nagu autoraadiol on korraga võimalik ainult üks eelnevalt määratud kanal.</para></note><para>Alumised kaks võimalust käivad disketi nimetuse kohta. Alljärgnevalt kirjeldatakse kõiki võimalusi:</para>
<para>Täielik vormindamine jagab rajad ja sektorid ümber, tekitab kettale valitud failisüsteemi ning seejärel kontrollib seda, blokeerides kõik leitud vigased sektorid.</para>
<warning><para>Kõik disketi andmed lähevad kaotsi.</para></warning>
<note><para>Kui täieliku vormindamise kontrollimisfaasis leitakse vigaseid sektoreid, katkestatakse vormindamine ja failisüsteemi ei looda! </para></note>
<para>Alumised kaks võimalust lubavad määrata või muuta disketi pealdist. Kui kast <guilabel>Pealdis:</guilabel> on märgitud, saab kirjutada disketi pealdise ehk nime selle all asuvasse tekstikasti. Kui nüüd disketti vormindama asutakse, kirjutatakse disketile ka selle nimi.</para>
<note><para>DOS-failisüsteemi piirangute tõttu saab pealdise pikkuseks olla maksimaalselt 11 märki. Ühtluse mõttes eeldab &kfloppy;, et samasugune piirang kehtib ka muude failisüsteemide korral.</para></note>
<para>See nupp käivitab vormindamise. Kui oled kindel, et kõik seadistused on korrektsed ja just sellised, nagu soovid, saab sellele nupule vajutades vormindamist alustada. Tekkivaid muutusi võib näha kahes &kfloppy; allservas asuvas laias ristkülikus.</para>
<para>Alumine on edenemisriba. See näitab nii graafiliselt kui numbrites esmalt vormindamise ja seejärel kontrollimise edenemist. Enne käivitamist on see tühi, ainult keskel asub kirje 0%. Vormindamise ajal aga muutub kasti värv vasakult paremale vastavalt protsessi edenemisele. Samal ajal suureneb ka keskel asuv protsenti väljendav number.</para>
<note><para>Et &kfloppy; kasutab diskettide vormindamiseks väliseid programme, peab ta lootma just nende programmide infole, et näidata edenemisribal tõele vastavat infot. Alati ei pruugi see paraku nii olla. Eriti just failisüsteemi kirjutavad programmid ei kipu piisavalt andmeid tagastama, nii et edenemisriba võib sel juhul näidata 0%.</para></note>
<note><para>&kfloppy; <emphasis>ei lahuta</emphasis> disketti ise, sest see võiks kaasa tuua ohu, et kasutaja kirjutab üle olulisi andmeid sisaldava disketi.</para></note>
<para>Kuigi usutavasti käivitatakse &kfloppy; üldjuhul &kde; rakenduste menüüst või töölaual asuva ikooni abil, saab seda teha ka terminaliaknas käsurealt. Sellisel juhul saab kasutada teatud võtmeid, nimelt:</para>
<note><para>Kui mõni neist peaks puuduma, üritab &kfloppy; siiski teha, mis teha annab, kuid puuduva programmiga seotud võimalusi mõistagi kasutada ei saa.</para></note>
<listitem><para>Seda programmi on vaja süvataseme vormindamiseks &Linux;is ja &BSD;-s. Kui see puudub, ei ole <guilabel>täielik vormindamine</guilabel> võimalik. </para></listitem>
<listitem><para>Seda programmi on vaja nullide kirjutamiseks &Linux;is ja &BSD;-s. Kui see puudub, ei ole <guilabel>kiirvormindus nullidega</guilabel> võimalik. </para></listitem>
<para>"Kasutaja määratud seadmed" on töönimetus &kfloppy; ühele veel eksperimentaalsele omadusele. See lubab kasutajal määrata seadme nime ja kasutada seda enam-vähem samamoodi nagu <hardware>disketiseade</hardware>t.</para>
<para>Peamiselt on see mõeldud neile kasutajatele, kellel on mis tahes laadi <hardware>USB disketiseadmed</hardware> või mingi muu ebatüüpiline <hardware>disketiseadmed</hardware>.</para>
<note><para>Paraku ei olnud käsiraamatu kirjutamise ajal see võimalus veel kuigi kasutajasõbralik, pakkumata kasutajale abi seadme nimetamise kohta. &kfloppy; ei suuda veel isegi kahe väljakutse vahel seadme nime meelde jätta (tõsi, osaliselt on selle taga turvakaalutlused, sest <hardware>disketiseadme</hardware> seade võib taaskäivitamisega muutuda).</para></note>
<note><para>Et seda võimalust arendati &Linux;i keskkonnas, pakub &kfloppy; &BSD; versioon veel vähem võimalusi kui &kfloppy; &Linux;is.</para></note>
<para>"Kasutaja määratud seadmete" kasutamine on tegelikult päris lihtne: sul tuleb vaid anda kastis <guilabel>Disketiseade:</guilabel> seadme nimi, näiteks <replaceable>/dev/sdz4</replaceable>, mitte aga valida esimene või teine seade.</para>
<para>Paraku on mis tahes muu seadme kasutamisel disketiseadme asemel omad tagajärjed. Peamine neist on see, et <guilabel>täielik vormindamine</guilabel> ei ole võimalik. Selle valimisel näidatakse kohe veateadet. Küll saab kasutada <guilabel>kiirvormindust nullidega</guilabel>. See ei vorminda seadet, vaid ainult kirjutab selle nulle täis, kuid praktikas on tulemus üsna sarnane. Igatahes lähevad seadmel olnud andmed kaotsi.</para>
<warning><para>Seadme nime andmisel tasub olla ettevaatlik. &kfloppy; edastab seadme nime välistele programmidele just sellisel kujul, nagu sa selle sisestad. Sealjuures ei kontrollita (ja seda ei tee ka välised programmid), kas antud seade on ikka <hardware>disketiseade</hardware>. Kui annd näiteks hoopis mõne oma kõvaketta partitsiooni, ei tee rakendus ega välised programmid selle peale teist nägugi. Kui partitsioon on ühendatud või sul puudub sellel kirjutamisõigus, saad küll ilmselt veateate, mis aitab ehk halvimat vältida.</para></warning>
<note><para>Isegi kui määrad disketiseadme, näiteks <filename>/dev/fd0u2880</filename>, ei võta &kfloppy; ette <guilabel>täielikku vormindamist</guilabel>.</para></note>
<para>&Linux;is saab valida suvalise failisüsteemi, &BSD;-s on praegu toetatud ainult UFS (ja seegi ei olnud käsiraamatu kirjutamise ajaks testitud).</para>
<para>Kui oled vormindamiseks valmis, klõpsa nupule <guibutton>Vorminda</guibutton>. Selle peale ilmub teatekast, mis palub kontrollida seadme nime. </para>
<warning><para>See on viimane võimalus seadme nime kontrollida, enne kui vormindamine algab. Pärast seda on liiga hilja midagi enam muuta.</para></warning>
