<othercredit role="translator"><firstname>Marek</firstname><surname>Laane</surname><affiliation><address><email>bald@starman.ee</email></address></affiliation><contrib>Tõlge eesti keelde</contrib></othercredit>
<para>&khexedit; on binaarfailide redaktor. See suudab otsida ja asendada, järjehoidjaid seada, on igati seadistatav, toetab lohistamist ning tal on veel mitmeid häid omadusi.</para>
<para>Kasutada saab &Qt; ja &kde; standardseid käsureavõtmeid, nende nimekirja saab näha käsuga <userinput><command>khexedit</command> <option>--help</option></userinput>. </para>
<para>Muud käsurea võtmed:</para>
<para><option><replaceable><fail></replaceable></option> - avab määratud faili</para>
<para><option>--offset</option> <replaceable><suhtaadress></replaceable> hüppab avatud failis <replaceable><suhtaadress></replaceable>ile.</para>
<para>Kui dokument on avatud, näidatakse andmete redigeerimise aknas selle baite kuueteistkümnendvormingus. Andmeid saab redigeerida, lõigata, kopeerida, asetada ja lohistada - täpselt nagu teksti tekstiredaktorites. Kursor märgib kohta, kus parajasti tegevus toimub. Vajutus nupule <keycap>Insert</keycap> lülitab ülekirjutamis- ja lisamisrežiimi vahel. Andmeid saab esitada ka kaheksand-, binaar- või kümnendvormingus, selleks tuleb soovitud vorming valida menüüst <guimenu>Vaade</guimenu>.</para>
<para>Vasakul asuv suhtaadressi veerg näitab konkreetse baidi asukohta failis. Paremal asuv tekstiväli näitab faili <acronym>ASCII</acronym> kodeeringus. Kursori positsioon ning redigeerimistegevus andmete redigeerimise aknas peegeldub kohe ka tekstiväljal. Samas võib redigeerida ka tekstivälja ning seal tehtud muudatused kajastuvad kohe ka andmete redigeerimise aknas.</para>
<para>Otsimisriba võimaldab otsida konkreetset väärtust -- olgu see siis kuueteistkümnend-, kaheksand-, binaar-, kümnendsüsteemis või teksti kujul.</para>
<para>Teisendusväli näitab kursori juures asuva baidi väärtust erinevates süsteemides. Samuti näidatakse kõigi standardsete andmetüüpide väärtust kursori juures.</para>
<para>Ühel ajal võib avatud olla mitu dokumenti, kuid redigeerida saab korraga vaid üht. Vajaliku avatud dokumendi saab aktiveerida menüü <guimenu>Dokumendid</guimenu> abil.</para>
<listitem><para>Tavaline tekst, <acronym>HTML</acronym> tabel, rikas tekstivorming (RTF), C massiiv (array). Kaardil <guilabel>Valikud</guilabel> saab täpsustada C massiivi või <acronym>HTML</acronym> tabeli võimalusi.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Sihtpunkt</guilabel></term>
<listitem><para>Fail, kuhu andmed eksporditakse</para></listitem>
<listitem><para><action>Lisab määratud baidistringi.</action></para>
<para>Dialoogis pakutavad valikud võimaldavad määrata mustri pikkuse, formaadi (kuueteistkümnend, kaheksand, kümnend, binaar või tekst) ning sisestamiskoha.</para>
<para>Kui märgitud on võimalus <guilabel>Korda mustrit</guilabel>, sisestatakse määratud muster nii palju kordi, kui on vaja jõudmaks pikkuseni, mis on määratud väljal <guilabel>Suurus</guilabel>.</para></listitem>
<listitem><para>Nende viie võimalusega saab <action>valida andmete redaktori aknas esitamise formaadi</action>: kuueteistkümnend-, kümnend-, kaheksand-, binaar- ehk kahendsüsteemis või tekstina.</para></listitem>
<listitem><para>Kui see on lubatud, <action>näidatakse ja tõlgendatakse kõiki suhtaadresse kümnendarvudena</action>, mitte aga kuueteistkümnendarvudena.</para></listitem>
<listitem><para>Võimalus valida tekstivälja kodeering. Alternatiivid on <acronym>EBCDIC</acronym> ja 7-bitine <acronym>ASCII</acronym>. Kasutajad saavad kodeeringuid ka lisada (pole veel võimalik).</para></listitem>
<listitem><para>Märgistab asukoha dokumendis järjehoidjaga. </para>
<para>Dokumendis võib seada mitu järjehoidjat. Igal dokumendil on oma järjehoidjate komplekt ning seda näidatakse dokumendi valimisel menüü <guimenu>Järjehoidjad</guimenu> allosas. Soovi korral liikuda mõnele järjehoidjale tuleb see siis sealt valida.</para></listitem>
<listitem><para><action>Seab olemasoleva järjehoidja kursori asukohas algolekusse.</action> Ilmub dialoog võimalike järjehoidjate nimekirjaga, mille seast saab valida sobiva.</para></listitem>
<listitem><para><action>Eemaldab olemasoleva järjehoidja.</action> Ilmub dialoog võimalike järjehoidjate nimekirjaga, kust saab valida selle, mida soovid eemaldada.</para></listitem>
<listitem><para>Tuvastab andmetes <acronym>ASCII</acronym> stringid. Määrata saab stringi mininaalse pikkuse, tõstutundlikkuse ning mustri.</para></listitem>
<listitem><para><action>Sooritab andmetega binaarteisenduse.</action> Dialoogis saab määrata operatsiooni (JA, VÕI, PÖÖRA...) ning operandi. Dialoogi märkekastid võimaldavad piirata teisenduse valitud baitidega või piirkonnaga enne või pärast kursorit.</para></listitem>
<listitem><para>Avab väärtuste ja nende <acronym>ASCII</acronym> vastete nimekirja ning <action>lisab valitud väärtuse kursori asukohta.</action></para></listitem>
<listitem><para><action>Siia saab sisestada suvalisele väljale väärtuse ja näha, milline on tema vaste kuueteistkümnend-, kümnend-, kaheksand-, kahendsüsteemis või teksti kujul.</action> Märkekast võimaldab aga näha kursori all asuvat väärtust.</para></listitem>
<listitem><para>Muudab kõigi avatud dokumentide kaartide näitamist. Neid saab näidata redaktoriakna kohal või all või hoopis peita. Usutavasti on dokumentide vahel kaartide abil palju mugavam liikuda kui dokumentide menüü abil.</para></listitem>
<listitem><para><action>Muudab väärtuste teisendamise välja esitamist.</action> See võib olla põimitud peaaknasse, muudetud ujuvaks või peidetuks.</para></listitem>
<listitem><para><action>Muudab väärtuste otsinguriba esitamist</action>. See võib asuda redaktoriakna kohal või all või olla hoopis peidetud.</para></listitem>
<listitem><para>Rea ja veeru suurus baitides. Neid saab määrata eraldi erinevate režiimide jaoks. Reale saab määrata maksimaalse baitide arvu. Rea lõpus saab veeru lukustada. Eraldusjooned teksti vahel. Eraldaja väljade laius, vahe ja veeris.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Kursor</guilabel></term>
<listitem><para>Vilkumise kiirus ja kursori kuju. Kursori käitumine, kui aken ei ole fookuses.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Font</guilabel></term>
<listitem><para>Fondi nimi, stiil ja suurus. Märgid, mida kasutatakse mittetrükitavate märkide esitamiseks tekstiväljal.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Värvid</guilabel></term>
<listitem><para>Kõiki &khexedit;i värve saab kohandada, sealhulgas paaris- ja paaritute ridade ja veergude, järjehoidjate, eraldajate ja võrgustikujoonte värvi. Ainus erand on valiku värv, mis kasutab KDE juhtimiskeskuses määratud väärtust.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Failid</guilabel></term>
<listitem><para>Viimase või kõigi hiljutiste dokumentide avamine käivitamisel. Kursori asukoha taastamine. Kirjutuskaitse lubamine vaikimisi. Failide salvestamisel varukoopia tegemine. <quote>Hiljutiste dokumentide</quote> nimekirja salvestamine väljumisel. Selles dialoogis saab ka <quote>hiljutiste dokumentide</quote> nimekirja puhastada.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Muud</guilabel></term>
<listitem><para>Valiku automaatne kopeerimine lõikepuhvrisse. Käivitamine lisamis-, mitte ülekirjutamisrežiimis. Kinnituse küsimine otsingu jätkamiseks dokumendi teisest otsast, kui ollakse jõutud dokumendi lõppu või algusesse. Kursori hüppamine lähimale baidile kahendrežiimi korral. Heli sisestusvea või ämbri korral. Järjehoidjate näitamine suhtaadressi veerus ja redaktoriväljadel. Hoiatus, kui trükitavate lehekülgede arv ületab määratud limiiti. Tagasivõtmiste maksimaalne hulk.</para></listitem>
<para>Tööriistariba sisaldab järgmiste käskude ikoone:</para>
<note><para>(Kui välja arvata <guiicon>Lohista dokument</guiicon> ja <guiicon>Eemalda/sea kirjutuskaitse</guiicon>, on nad kõik samased menüükäskudega.)</para></note>
<listitem><para><guiicon>Lohista dokument</guiicon> -- klõpsa sellel ikoonil ja lohista dokument tekstiredaktorisse või uude &khexedit;i aknasse.</para></listitem>
<para>Otsinguriba saab kasutada konkreetse väärtuse tuvastamiseks dokumendis. Sisesta kasti väärtus, vali vajalik esitusviis (kuueteistkümnend, kaheksand, kahend, kümnend või tekst) ning vajuta nuppu <guibutton>Otsi</guibutton>. Märgi kast <guilabel>Tagasi</guilabel>, kui soovid otsida kursori asukohast dokumendi alguse poole, või <guilabel>Ignoreeri tähesuurust</guilabel>, kui ei soovi tõstutundlikku otsingut. Klõps riba paremas servas asuval nupul (<guiicon>X</guiicon>) peidab otsinguriba. Selle saab taastada käsuga <guimenuitem>Otsinguriba</guimenuitem>, mille leiab menüüst <guimenu>Seadistused</guimenu>.</para>
<para>Teisenduse väli näitab valitud baidi väärtusi erinevate andmetüüpide korral. 8-bitiste tüüpide korral näidatakse kursori all asuva baidi väärtust, suuremate tüüpide korral sellest väärtust, mis algab selle baidiga. Kõige parempoolsem veerg näitab käesoleva baidi erinevaid kodeeringuid. Lisavõimalused on järgmised:</para>
<listitem><para>Kui see on lubatud, arvutatakse mitmebaidilised tüübid 'little endian' meetodit kasutades, mis on levinud x96 ja Alpha protsessoritel. Selles skeemis tähistab esimene bait väärtuse kõige tähtsusetumat osa. (0a 4e = 0x4e0a =19978) Kui see ei ole sisse lülitatud, arvutatakse mitmebaidilised tüübid 'big endian' meetodi abil, mida pruugitakse PowerPC ja Sparc protsessoritel. (0a 4e = 0x0a4e =2638)</para></listitem>
<listitem><para>Kui valik puudub, näidatakse sellel väljal kodeeringut. (Vt. kodeeringu kohta lähemalt <link linkend="view-encoding"><menuchoice><guimenu>Vaade</guimenu><guimenuitem>Dokumendi kodeering</guimenuitem></menuchoice></link>). Valiku puhul näidatakse selle alguspunkti ja pikkust.</para>
<listitem><para>Näitab, kas väärtusi sisestatakse kursori asukohta (<guilabel>LISAMINE</guilabel>) või kirjutatakse andmed alates kursori asukohast üle (<guilabel>ÜLEKIRJUTAMINE</guilabel>). Nende kahe režiimi vahel saab lülitada klahviga <keycap>Insert</keycap>.</para></listitem>
<listitem><para>Näitab, kas andmed redaktori aknas on esitatud kuueteistkümnend-, kaheksand-, kahend-, kümnendsüsteemis või teksti kujul. Režiimide vahel saab lülitada vaatemenüü abil.</para></listitem>
<listitem><para>Näitab, kas dokument on redigeeritav (<guilabel>RW</guilabel>) või ainult vaadatav (<guilabel>R</guilabel>). Nende režiimide vahel saab lülitada nupu abil tööriistariba paremas servas või menüükirje <guimenuitem>Õigused</guimenuitem> vahendusel, mille leiab menüüst <guimenu>Fail</guimenu>.</para></listitem>
