<para>Pärast &knode; seadistamist on aeg asuda esimeste uudiste lugemise juurde. Selleks tuleb veel ühtteist seadistada, aga seda ei pea vähemalt kogu aeg tegema.</para>
<para>Kui soovid mingit uudistegruppi lugeda, tuleb see esmalt tellida. Klõpsa hiirega kaustade nimekirjas serveri nimel. Klõps &HPN;ga avab kontekstimenüü. Siin saab valida käsu <guimenuitem>Telli uudistegrupp</guimenuitem>. Sel hetkel ei tea &knode; veel, millised uudistegrupid on serveris saadaval. &knode; pärib seepärast, kas soovid tõmmata serverist saadaolevate uudistegruppide nimekirja. Kinnita oma otsust klõpsuga nupule <guibutton>Jah</guibutton>. Seejärel peaks ilmuma selline dialoog.</para>
<para>Mõningase aja möödumisel on &knode; tõmmanud serverilt kõigi saadaolevate uudistegruppide nimekirja ja näitab seda puuna vasakpoolses aknas <guilabel>Grupid serveris</guilabel>. Puu kujutab endast uudistegruppide hierarhiat.</para>
<para>Useneti struktuuri ja uudistegruppide hierarhia kohta leiab täpsema kirjelduse aadressil <ulink url="http://www.kirchwitz.de/~amk/dni/usenet-einfuehrung">http://www.kirchwitz.de/~amk/dni/usenet-einfuehrung</ulink> (saksa keeles)</para>
<para>Tõenäoliselt lihtsaim meetod puus liikuda on välja <guilabel>Otsi</guilabel> abil. &knode; filtreerib grupid vastavalt igale sellele väljale kirjutatud sümbolile. Kui otsid näiteks gruppi &kde; kohta, kuid ei tea täpselt, kus see hierarhias võiks asuda, kirjuta väljale <guilabel>Otsi</guilabel> lihtsalt <userinput>kde</userinput>.</para>
<para>Kui kirjutad <userinput>k</userinput>, näed juba, et nimekiri muutub. Teine täht <userinput>d</userinput> näitab juba suhteliselt väheseid uudistegruppe ja kolmanda tähe <userinput>e</userinput> kirjutamisel näidatakse vaid neid gruppe, mille nimes esineb kde. Ei ole sugugi välistatud, et tulemuseks on ainult üks uudistegrupp:</para>
<simplelist>
<member>comp.windows.x.kde</member>
</simplelist>
<para>Kui server vahendab ka rahvusvahelisi gruppe, siis võib nimekiri välja näha näiteks selline:</para>
<simplelist>
<member>comp.windows.x.kde</member>
<member>de.comp.os.unix.apps.kde</member>
</simplelist>
<para>See täpsustav otsing võimaldab otsida uudistegruppe ka siis, kui sa ei tea täpselt nende asukohta.</para>
<tip>
<para>Kui jäänud on vaid mõned grupid, märkad, et &knode; näitab neid juba ilma puuvaateta. See ei ole viga, vaid omadus.</para>
<para>Normaalselt näitab &knode; kõiki gruppe puuvaatena. Selle võimaluse valimisel näidatakse kõiki uudisteruppe üksteise järel nimekirja reastatuna.</para>
</sect3>
<sect3>
<title>
<guilabel>Ainult tellitud</guilabel></title>
<para>Kasti <guilabel>Ainult tellitud</guilabel> märkimisel on puuvaates <guilabel>Grupid serveris</guilabel> näha ainult need grupid, mida sa oled juba tellinud. See on päris mugav juhul, kui soovid mõne grupi tellimise lõpetada, sest sellisel juhul ei pea sa neid gruppe mööda puud taga ajama.</para>
</sect3>
<sect3>
<title><guilabel>Ainult uued</guilabel></title>
<para>Kasti <guilabel>Ainult uued</guilabel> märkimisel on puuvaates <guilabel>Grupid serveris</guilabel> näha ainult need grupid, mis on ilmunud pärast viimast gruppide nimekirja tõmbamist. Et sel võimalusel mingi mõte oleks, tuleb esmalt tõmmata uus gruppide nimekiri, mida saab teha klõpsuga nupule <guibutton>Uus nimekiri</guibutton>.</para>
<para>Nupp <guibutton>Uued grupid</guibutton> võimaldab näidata kõiki uusi gruppe alates mingist konkreetsest kuupäevast.</para>
<para>See nimekiri näitab kõiki serveris saadaolevaid uudistegruppe. Kui märkida ära kast <guilabel>Ainult tellitud</guilabel> või <guilabel>Ainult uued</guilabel>, saab nimekirja vastavalt piirata.</para>
<para>Aken <guilabel>Hiljutised muudatused</guilabel> näitab kõiki pärast dialoogi avamist ette võetud muudatusi.</para>
<para>Nimekiri <guilabel>Telli uudistegrupp</guilabel> näitab neid gruppe, mida oled soovinud endale tellida.</para>
<para>Allpool on nimekiri <guilabel>Tühista tellimus grupile</guilabel>. Seal on ära toodud kõik need uudistegrupid, mille tellimise oled otsustanud lõpetada. Mõistagi ei ole võimalik lõpetada sellise uudistegrupi tellimist, mida sa polegi tellinud.</para>
</sect3>
<sect3>
<title><guilabel>Uued grupid</guilabel></title>
<para>See nupp avab dialoogi, kus saab seadistada uute gruppide nimekirja. Valikuvõimalusteks on pärast viimast uuendamist või pärast konkreetset kuupäeva loodud gruppide näitamine. Kuupäevavõimalusega lubab &knode; äärmiselt paindlikult kontrollida uusi gruppe. Uusi gruppe on nii võimalik kontrollida isegi ajal, mis jääb nimekirja viimasest uuendamisest varasemaks.</para>
<para>Nupp <guibutton>Uus nimekiri</guibutton> annab &knode;le korralduse tõmmata uudisteserverilt uus gruppide nimekiri.</para>
<para>Uudistegruppide hierarhia muutub pidevalt: ikka ja jälle tekib sinna uusi gruppe, mõni nimetatakse ümber, mõni kaob sootuks. Et saaksid ajaga ja muutustega kaasas käia, pakubki &knode; võimalust gruppide nimekirja uuendada. Tavaliselt on seda vaja ainult juhul, kui server tõesti pakub mingeid gruppe, mida ta varem ei pakkunud.</para>
<para>Kui soovid lihtsalt kindel olla, et näed ikka kõiki uusi gruppe, kasuta parem võimalust <guibutton>Uued grupid</guibutton>. Täieliku nimekirja tõmbamine võtab märksa enam aega, kuid samas eemaldab see ka nimekirjast vahepeal kadunud grupid.</para>
</tip>
<para>Kahjuks ei ole mingit tagatist, et sinu uudisteserver pakub kõiki üldse olemasolevaid uudistegruppe. Paljud uudisteserverid näiteks ei edasta gruppe, milles on lubatud kaasata faile. Osa gruppe on aga saadaval vaid eriserveritel. &knode; võimaldab kasutada enam kui üht uudisteserverit, et saaksid ligipääsu ka sellistele alternatiivseid gruppe pakkuvatele serveritele. Täpsemalt räägib sellest <xref linkend="multiple-news-accounts"/>.</para>
</sect3>
<sect3>
<title>Dialoogi kasutamine</title>
<para>Nüüd soovime tellida endale &kde; uudistegrupi. Märgime selleks nime kõrval asuva kasti. Nüüd on grupp näha ka kastis <guilabel>Telli uudistegrupp</guilabel>. Teine võimalus on kasutada kahe akna vahel asuvaid nooli.</para>
<para>Kui valid kogemata vale uudistegrupi, saad oma valiku tühistada aknas <guilabel>Grupid serveris</guilabel> asuva grupi nime ees paiknevast kastist märget eemaldades. Samuti saab ka sellisel juhul kasutada nooli, mis on antud juhul muutnud oma suunda.</para>
<para>Uudistegrupi tellimise lõpetamine on sama lihtne kui selle tellimine: tuleb vaid eemaldada märge selle ees asuvast kastist. Nende uudistegruppide nimed, mille tellimisest oled loobunud, on näha sektsioonis <guilabel>Tühista tellimus grupile</guilabel>. Ka siin saab asjad ära ajada noolte abil. Kui teed midagi valesti, saab sellegi korda nooltega. Kõik siin tehtud muudatused rakenduvad alles siis, kui oled klõpsanud nupule <guibutton>OK</guibutton>.</para>
<para>&kde; ja &knode; kasutajana soovid ehk tellida vastavat uudistegruppi. Kui jah, siis märgi vastava grupi nime ees olev kast ja klõpsa nupule <guibutton>OK</guibutton>. Grupp on nüüd näha puuvaates serveri nime all. Meie näites on serveriks <emphasis>Minu konto</emphasis>. Kui sa gruppi ei näe, klõpsa ristiga kastikesel serveri nime ees või serveri nimel endal. Selle peale peaks ilmuma nähtavale tellitud gruppide nimekiri.</para>
<para>Klõpsa uudistegrupi nimel. Nüüd näed paremal artiklivaates tühja kausta. Tühi on see seepärast, et &knode; peab esmalt tõmbama uudistegrupi artiklid. Kui oled <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>KNode seadistamine</guimenuitem><guimenuitem>Uudiste lugemine</guimenuitem><guimenuitem>Üldine</guimenuitem></menuchoice> märkinud ära kasti <guilabel>Uusi artikleid kontrollitakse automaatselt</guilabel>, püüab &knode; tõmmata artiklid serverilt, kui valid uudistegrupi. Kui kast ei ole märgitud, tuleb kasutada menüükäsku <menuchoice><guimenu>Konto</guimenu><guimenuitem>Tõmba uued artiklid</guimenuitem></menuchoice>.</para>
<important>
<para>Kui kasutad serverina <application>leafnode</application>'i, on grupis ainult üks artikkel, sest <application>leafnode</application> tekitab iga tellitud uudistegrupi kohta ühe artikli. See märgib, et <application>leafnode</application> peab järgmisel artiklite tõmbamisel antud gruppi silmas. Sa võid rahulikult ignoreerida veateadet, mis ütleb, et artiklit ei leitud. Kui valid artikli, annab see <application>leafnode</application>'ile teada, et tunned selle grupi vastu huvi.</para>
<para>Tegelikud artiklid saad siis, kui kohalik uudisteserver tõmbab need internetist alla ja sulle kättesaadavaks muudab. Täpsemat infot selle kohta leiab vastava uudisteserveri dokumentatsioonist.</para>
</important>
<para>Kui kõik toimib nii, nagu peab, siis ilmuvad paremal ülal nähtavale tellitud uudistegrupi artiklid.</para>
<para>&knode; näitab alati kolme vaadet (kausta- ja artiklivaade ning artikliaken). Nende kõrgust ja laiust saab muuta hiirega. Aknale klõpsates liigub sellesse fookus. Kui sulle meeldib aga enam töötada klaviatuuriga, siis saab &knode; vaatest vaatesse liikuda klahvi <keycap>Tab</keycap> abil. Parajasti fookuses olevat vaadet näitab veerupäiste kohal paiknev väike värviriba.</para>
<para>See pilt näitab &knode; tellitud &kde; uudistegrupiga.</para>
<para>Valida võib ka enam kui ühe grupi või artikli. Ala on võimalik valida esimesel kirjel &HVN;ga klõpsates ning klahvi &Shift; all hoides klõpsata uuesti &HVN;ga viimasele kirjele.</para>
<para>Kui soovid valida mitu kirjet, mis ei paikne üksteise järel, siis tuleb esimene kirje valida &HVN;ga klõpsates, hoida all klahv &Ctrl; ja klõpsata taas &HVN;ga ülejäänud kirjetele.</para>
<para>Kui oled valinud enam kui ühe kirje, tuleb kontekstimenüü kasutamiseks vajutada hiire paremat nuppu klahvi &Shift; all hoides, vastasel juhul tühistab klõps valiku.</para>
</caution>
<sect3>
<title>Kaustavaade</title>
<para>Kaustavaates ei ole mitte ainult seadistatud konto(d) — meie näites <emphasis>Minu konto</emphasis> —, vaid veel kolm kausta. Kui oled tellinud mõne uudistegrupi, on konto nime ees ristiga kastike. Sellel või konto nimel klõpsates avaneb gruppe sisaldav puu.</para>
<tip>
<para>&HPN;ga klõpsates saab avada valitud elemendi (kausta või uudistegrupi) kontekstimenüü. Kui näiteks uudistegrupi puhul valida kontekstimenüüst käsk Omadused, saab muu hulgas määrata ka oma identiteedi just selle grupi jaoks. Täpsemat infot selle kohta leiab osast <link linkend="group-identity">Grupiidentiteedid</link>.</para>
<para>Kui valid uudistegrupi hiirega, ilmuvad selle grupi artiklid nähtavale paremal ülal asuvas aknas. Kui seal midagi näha ei ole, on kaks võimalust: kas grupis ei olegi ühtegi artiklit või ei ole neid veel alla tõmmatud. Kasuta menüükäsku <menuchoice><guimenu> Konto</guimenu><guimenuitem>Tõmba kõigi gruppide uued artiklid</guimenuitem></menuchoice>. Kui ikkagi artikleid nähtavale ei ilmu, võib olla midagi valesti seadistustega või siis ei ole grupis tõesti ühtegi artiklit. Proovi mõnda muud uudistegruppi. Kui ka selles ei ole artikleid, tasuks vahest uuesti üle vaadata käesoleva käsiraamatu algus, kus on juttu &knode; seadistamisest. Samamoodi võib abiks olla peatükk <link linkend="faq">Korduma Kippuvad Küsimused</link>.</para>
<caution>
<para>Kui kasutad kohalikku uudisteserverit, ilmuvad artiklid nähtavale ainult siis, kui need on internetist alla tõmmatud. Näiteks <application>leafnode</application> puhul teeb seda rakendus <command>fetchnews</command>.</para>
</caution>
<sect4>
<title>Uudistegruppide kaustad</title>
<para>Uudistegruppide kaustad on näha nimega, mis neile on antud serveri hierarhias. Meie näites on selleks <guilabel>comp.windows.x.kde</guilabel>. Seda nimetust saab enda tarbeks muuta. Vali kontekstimenüüs (see avaneb uudistegrupi nimel &HPN;ga klõpsates) käsk <menuchoice><guimenuitem>Nimeta grupp ümber</guimenuitem></menuchoice> ja seejärel muuda oma soovi kohaselt kausta nime. Näiteks <guilabel>comp.windows.x.kde</guilabel> asemel võid eelistada varianti <guilabel>KDE uudistegrupp</guilabel>.</para>
<para>Kui sa midagi ei muuda, näidatakse endiselt hierarhias antud nime.</para>
<para>Lisaks uudistegrupi nimele näitab kaustavaade veel üsna mitmesugust infot. Kui grupis või kaustas on uusi artikleid, on selle nimi rasvases kirjas. Veerud <guilabel>Kokku</guilabel> ja <guilabel>Lugemata</guilabel> näitavad vastavalt, kui palju artikleid antud grupis on ja kui palju neist on märgitud mitteloetuks.</para>
<para>Kaust <guilabel>Väljuvad</guilabel> sisaldab artikleid, mis ootavad veel ärasaatmist või mida ei ole mingi vea tõttu olnud võimalik ära saata. Kui soovid saata artikli hiljem, vali redaktoris menüükäsk <menuchoice><guimenu>Fail</guimenu><guimenuitem>Saada hiljem</guimenuitem></menuchoice>. See saadab artikli oma aega ootama kausta <guilabel>Väljuvad</guilabel> ning seda on võimalik hiljem edasi redigeerida, teele saata või hoopis kustutada.</para>
<tip>
<para>Kui artiklit ei õnnestunud saata mingi vea tõttu, salvestatakse ta just sellesse kausta. Igatahes ei jää sa artiklist ilma!</para>
<para>Seda kausta kasutatakse artiklite mustandite salvestamiseks. Kui näiteks soovid enne saatmist oma meistriteose kallal veel vaeva näha, aga parajasti napib aega, on see õige valik. Artikli salvestamiseks sellesse kausta vali redaktoris menüükäsk <menuchoice><guimenu>Fail</guimenu><guimenuitem>Salvesta kui mustand</guimenuitem></menuchoice>.</para>
<para>Selles kaustas asuvaid artikleid saab hiljem redigeerida, saata või kustutada.</para>
<para>See kaust näitab edukalt saadetud artikleid, sealhulgas vastuseid e-postitsi. Selles kaustas olevaid artikleid võib küll kustutada, kuid see ei mõjuta kuidagi juba saadetud teadete saatust.</para>
<caution>
<para>Kui kasutad kohalikku uudisteserverit, näitab artikli ilmumine kausta <guilabel>Saadetud</guilabel> ainult seda, et kohalik uudisteserver on selle kätte saanud. On täiesti võimalik, et see ei ilmu kunagi vajalikku uudistegruppi, sest kohalik uudisteserver ei suutnud seda mingil põhjusel teele saata. Kui märkad, et sinu postitus ei taha uudistegruppi kuidagi ilmuda, kontrolli kõigepealt, kas kohalik uudisteserver on selle üldse ära saatnud.</para>
</caution>
<tip>
<para>Näiteks <application>leafnode</application> puhul leiab artiklid, mida leafnode ei suutnud teele saata, tavaliselt kataloogist <filename>/var/spool/failed.postings</filename>.</para>
</tip>
</sect4>
</sect3>
<sect3>
<title>Artiklivaade</title>
<para>Artiklivaade näitab valitud uudistegrupi või kausta kõigi artiklite nimekirja. Vaate välimust saab muuta menüü <guimenu>Vaade</guimenu> vahendusel. Vaate ülemises servas paiknevad veergude päised.</para>
<variablelist>
<varlistentry>
<term><guilabel>Subjekt</guilabel></term>
<listitem>
<para>Veerg <guilabel>Subjekt</guilabel> näitab artikli subjekti ehk teemat, mis üldjuhul peaks andma mingi arusaama ka selle sisust. Subjekti määrab artikli autor. Täpsemat infot selle kohta leiab osast <link linkend="post-and-mail-news">Kuidas uudiseid postitada ja neile vastata</link>.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Kellelt</guilabel></term>
<listitem>
<para>Veerg <guilabel>Kellelt</guilabel> näitab autorit või kui ta nime ei ole andnud, siis e-posti aadressi. Enda vastavad seadistused saab määrata menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>KNode seadistamine</guimenuitem><guilabel>Identiteet</guilabel></menuchoice>. Artikli saatmisel näitab &knode; seal määratut veerus <guilabel>Kellelt</guilabel>.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Hinne</guilabel></term>
<listitem>
<para>Veerg <guilabel>Hinne</guilabel> näitab antud artikli hinnangut numbrina. Vaikimisi on see 0. Sulle olulisi artikleid võid hinnata kõrgemalt, artikleid, mida parema meelega üldse väldiksid, madalamalt. Hinnata saab vahemikus -100 000 kuni 100 000. Täpsemat infot selle kohta leiab osast <link linkend="score-watch-ignore">Hindamine, jälgimine ja ignoreerimine</link>.</para>
<para>Veergu <guilabel>Hinne</guilabel> näeb ainult siis, kui on sisse lülitatud <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>KNode seadistamine...</guimenuitem><guilabel>Uudiste lugemine</guilabel><guilabel>Üldine</guilabel><guilabel>Artikli hinde näitamine</guilabel></menuchoice>.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Kuupäev</guilabel></term>
<listitem>
<para>Veerg <guilabel>Kuupäev</guilabel> näitab artikli kirjutamise kuupäeva ja aega.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Ridu</guilabel></term>
<listitem>
<para>Veerg <guilabel>Ridu</guilabel> näitab <glossterm>artikli</glossterm> ridade arvu. Seda näeb ainult siis, kui sisse on lülitatud <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>KNode seadistamine...</guimenuitem><guilabel>Uudiste lugemine</guilabel><guilabel>Üldine</guilabel><guilabel>Ridade arvu näitamine</guilabel></menuchoice>.</para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
<sect4>
<title>Kasutatavad sümbolid ja esiletõstmine</title>
<para>Siin selgitame lühidalt artiklite juures näidatavate sümbolite tähendust.</para>
</inlinemediaobject> Selle sümboliga tähistatud artiklid on loetud ja nende tekst serverilt alla tõmmatud.</para>
</listitem>
<listitem>
<para>
<inlinemediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="redball.png" format="PNG"/> </imageobject> </inlinemediaobject> Selle sümboliga tähistatud artiklid on lugemata ja nende teksti ei ole veel serverilt alla tõmmatud.</para>
</listitem>
<listitem>
<para>
<inlinemediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="redballchk.png" format="PNG"/> </imageobject> </inlinemediaobject> Selle sümboliga tähistatud artiklid on lugemata, kuid nende tekst on serverilt juba alla tõmmatud.</para>
</listitem>
<listitem>
<para>
<inlinemediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="newsubs.png" format="PNG"/> </imageobject> </inlinemediaobject> Selle sümboliga tähistatud artiklid kuuluvad lõime, kus on uusi ja/või lugemata artikleid.</para>
</listitem>
<listitem>
<para>
<inlinemediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="eyes.png" format="PNG"/> </imageobject> </inlinemediaobject> Selle sümboliga tähistatud artiklid kuuluvad kaitstavasse lõime, see tähendab lõime, mille hinne on 100.</para>
</listitem>
</itemizedlist>
<para>Lisaks toodud sümbolitele kasutab &knode; järgmisi esiletõstmise viise:</para>
<variablelist>
<varlistentry>
<term>Artikli subjekt on rasvases kirjas.</term>
<listitem>
<para>Artikkel on selles grupis uus ja alla tõmmatud viimase ühenduse ajal serveriga.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term>Artikli subjekt on hallis kirjas.</term>
<listitem>
<para>Lugemata järjeartikleid ei ole.</para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
</sect4>
<sect4>
<title>Artiklivaates liikumine</title>
<para>Artiklite vahel saab liikuda, neid vaadata ning lõimi sulgeda või avada nii hiire kui klaviatuuri abil.</para>
<para>Kui valid artikli hiirega, muutub selle nimi artiklivaates värviliseks. Samal ajal ilmuvad artikli päis ja tekst nähtavale artikliaknas. Kui soovid lugeda mõnda muud artiklit, võid selle valida hiirega või noolenuppudega. Noolenuppudega liikudes suundu vajaliku artikli peale ja vajuta siis selle valimiseks ja näitamiseks klahvi <keycap>Enter</keycap>.</para>
<para>Mugavat liikumist uudistegrupis ja nende vahel võimaldab terve rida kiirklahve. Siin on ära toodud kõige levinumad kiirklahvid, mis toimivad standardseadistuse korral. Ise saab kiirklahve seadistada menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>Kiirklahvide seadistamine</guimenuitem></menuchoice>.</para>
<para>Vastuseid artiklile näidatakse või peidetakse vastavalt sellele, milline oli varasem seis. Teine võimalus lõimi avada on kasutada klahvi <keycap>Nool paremale</keycap>.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term>Filtreerimine <keycap>F6</keycap></term>
<listitem>
<para>Näidatakse dialoogi, kus saab artiklitele filtri valida.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term>Sorteerimine <keycap>F7</keycap> </term>
<listitem>
<para>Näidatakse dialoogi, kus saab muuta artiklite sorteerimise alust. Veeru teistkordsel valimisel muudetakse sorteerimise järjekorda.</para>
<para>Selle kiirklahviga saab mugavalt artiklit lugeda. Tühikuklahvile vajutades keritakse artikliaknas loetavat uudist. Uudise lõppu jõudes ja endiselt <keycap>tühikuklahv</keycap>ile vajutades võetakse ette järgmine artikkel. Kui tegemist oli uudistegrupi viimase artikliga, viib <keycap>tühikuklahv</keycap>ile vajutamine sind järgmise uudistegrupi esimesele artiklile. Nii saab korduvalt <keycap>tühikuklahv</keycap>i vajutades vajaduse korral kõik artiklid kõigis tellitud uudistegruppides läbi lugeda.</para>
<term>Järgmine lugemata artikkel <keycombo action="simul">&Alt;<keycap>Tühikuklahv</keycap></keycombo> </term>
<listitem>
<para>Selle kiirklahviga saab hüpata järgmisele lugemata artiklile. Järjekorra aluseks on artiklite järjekord artiklivaates. Vajadusel avatakse lõim.</para>
<para>Selle kiirklahviga saab hüpata järgmisele lugemata artikleid sisaldavale lõimele. Selles valitakse ja näidatakse esimest lugemata artiklit. Järjekorra aluseks on artiklite järjekord artiklivaates.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term>Järgmine artikkel <keycap>N</keycap> </term>
<listitem>
<para>Selle kiirklahviga saab hüpata järgmisele artiklile. Järjekorra aluseks on artiklite järjekord artiklivaates. Vastuseid suletud lõimedes ignoreeritakse.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term>Eelmine artikkel <keycap>B</keycap></term>
<listitem>
<para>Selle kiirklahviga saab hüpata eelmisele artiklile grupis. Järjekorra aluseks on artiklite järjekord artiklivaates. Vastuseid suletud lõimedes ignoreeritakse.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term>Järgmine grupp <keycap>+</keycap> </term>
<listitem>
<para>Selle kiirklahviga saab hüpata järgmisele uudistegrupile. Järjekorra aluseks on uudistegruppide järjekord kaustavaates.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term>Eelmine grupp <keycap>-</keycap> </term>
<listitem>
<para>Selle kiirklahviga saab hüpata eelmisele uudistegrupile. Järjekorra aluseks on uudistegruppide järjekord kaustavaates.</para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
</sect4>
<sect4>
<title>Artiklite sorteerimine ja filtreerimine</title>
<para>Mõned uudistegrupid on päris suure tellijate arvuga ja seetõttu võib neis olla väga palju artikleid, millest sugugi kõik ei pruugi sind huvitada. Selgema ülevaate huvides on võimalik huvipakkuvaid artikleid teatud kriteeriumide järgi välja sorteerida.</para>
<para>Artikleid sorteerida ja sorteerimiskriteeriume määrata saab artiklivaates veergude päistel. Klõps veeru päisel sorteerib artiklid vastavalt selle veeru kriteeriumile. Uus klõps samal veerul muudab artiklite järjekorra vastupidiseks.</para>
<tip>
<para>Parajasti kehtivat sorteerimise järjekorda näitab veeru päisel asuv nooleke. See võimaldab ühtlasi kiiresti aru saada, millise veeru järgi on artiklid sorteeritud. Võib muidugi juhtuda, et veeru laiust tuleb noolekese nägemiseks muuta. Veeru laiust saab muuta, kui viia hiirekursor kahe veeru päise vahelisele alale. Kursor omandab seal kahe rõhtsa noole kuju. Klõpsates &HVN;ga ja nuppu all hoides kursorit lohistades võib muuta kursorist/noolest vasakule jääva veeru laiust.</para>
<para>&knode; võimaldab ka artiklite arvu vastavalt vajadusele kahandada. Soovi korral võib lasta näidata ainult teatud kriteeriumidele vastavaid artikleid. &knode; kasutab selleks filtreid. Siinkohal tegeleme ainult eelnevalt määratud filtritega. Omaenda filtrite defineerimise ja kasutamise kohta leiab täpsemat infot osast <link linkend="using-filters">Filtrite defineerimine ja kasutamine</link>.</para>
<para>Tavaliselt loed artiklit ainult ühe korra. &knode; märgib küll ära lugemata artiklid, aga kui artikleid on enam kui artiklivaatesse korraga mahub, tuleb ikkagi mõnikod tükk aega vaeva näha, enne kui järgmise lugemata artikli juurde jõuda. Seepärast võib vahel olla märksa mugavam lasta näidata ainult uusi ja lugemata artikleid. Sellise võimaluse pakubki välja üks &knode; eelnevalt määratud filtritest.</para>
<para>Olekureal põhiakna allservas on sõna <guilabel>Filter</guilabel> järel näidatud parajasti aktiivne filter. Kui sa ei ole filtreid veel seadistanud, seisab seal <guilabel>kõik</guilabel>. See tähendab, et näidatakse kõiki uudistegrupi artikleid. Filter <guilabel>kõik</guilabel> on üks eelnevalt määratud filtritest. Neid on kokku kaheksa, mida nüüd lähemalt kirjeldamegi.</para>
<variablelist>
<varlistentry>
<term>
<guilabel>Kõik</guilabel>
</term>
<listitem>
<para>See on vaikefilter, mis näitab kõiki uudistegrupi artikleid. Selle saab valida menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Vaade</guimenu><guisubmenu>Filter</guisubmenu><guimenuitem>Kõik</guimenuitem></menuchoice></para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term>Lugemata</term>
<listitem>
<para>See filter näitab ainult lugemata artikleid. Selle saab valida menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Vaade</guimenu><guisubmenu>Filter</guisubmenu><guimenuitem>Lugemata</guimenuitem></menuchoice></para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term>Uued</term>
<listitem>
<para>See filter näitab ainult viimase ühenduse ajal tõmmatud artikleid. Selle saab valida menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Vaade</guimenu><guisubmenu>Filter</guisubmenu><guimenuitem>Uued</guimenuitem></menuchoice></para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term>Jälgitavad</term>
<listitem>
<para>See näitab ainult lõimi, mille oled märkinud jälgitavaks. Selle põhjuseks võib olla näiteks see, et võtad ise aktiivselt lõimest osa või et sinna postitatud vastused sulle erilist huvi pakuvad. Seda filtrit saab valida menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Vaade</guimenu><guisubmenu>Filter</guisubmenu><guimenuitem>Jälgitavad</guimenuitem></menuchoice></para>
<para>Selle filtri korral näidatakse üldse midagi ainult juhul, kui oled vähemalt ühe lõime märkinud jälgitavaks. Seda saab teha menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Artikkel</guimenu><guisubmenu>Lõim</guisubmenu><guimenuitem>Jälgi lõime</guimenuitem></menuchoice>. Pärast seda ilmub subjekti juurde silmapaari näitav sümbol.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term>Lõimed lugemata artiklitega</term>
<listitem>
<para>See filter näitab ainult lõimi, mis sisaldavad lugemata artikleid. Selle saab valida menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Vaade</guimenu><guisubmenu>Filter</guisubmenu><guimenuitem>Lõimed lugemata artiklitega</guimenuitem></menuchoice></para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term>Lõimed uutega</term>
<listitem>
<para>See filter näitab ainult lõimi, mis sisaldavad äsja tõmmatud artikleid. Selle filtri saab valida menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Vaade</guimenu><guisubmenu>Filter</guisubmenu><guimenuitem>Lõimed uutega</guimenuitem></menuchoice></para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term>Oma artiklid</term>
<listitem>
<para>See filter näitab ainult neid artikleid, mida sa ise oled postitanud. Selle filtri saab valida menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Vaade</guimenu><guisubmenu>Filter</guisubmenu><guimenuitem>Oma artiklid</guimenuitem></menuchoice></para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term>Lõimed oma artiklitega</term>
<listitem>
<para>See filter näitab ainult lõimi, kuhu sa ise oled artikleid postitanud. Selle filtri saab valida menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Vaade</guimenu><guisubmenu>Filter</guisubmenu><guimenuitem>Oma artiklid</guimenuitem></menuchoice></para>
<para>Igapäevavajadusteks on vahest parim filter <guilabel>lugemata</guilabel>. See näitab kõiki lugemata artikleid, ka varasemaid. Ülejäänud filtrid on üsna spetsiifilised ja tegelikult küllaltki harva kasutatavad. Aga lõppude lõpuks otsustad ikkagi vaid sina ise, millist filtrit kasutada.</para>
</tip>
</sect4>
</sect3>
<sect3>
<title>Artikliaken</title>
<para>Artikliaken näitab parajasti valitud artiklit. Seda saab kerida nagu tavalises tekstiredaktori aknas. Erinevuseks on aga see, et artiklit ei saa muuta, see on ainult loetav.</para>
<para>Klõpsates &HPN;ga saab artiklivaates kiiresti kasutada mõningaid olulisi võimalusi.</para>
<para>Aken ise on jagatud kolmeks sektsiooniks, mida allpool lähemalt lahti seletatakse.</para>
<sect4>
<title>Päis</title>
<para>See osa näitab päiseridu või vähemalt osa neist. Osaliselt kattub see artiklivaates nähtuga, näiteks on sama subjekt ja artikli autori nimi või e-posti aadress. Klõpsates kirje <guilabel>Kellelt:</guilabel> järel seisvale aadressile, avab &knode; redaktori akna. Seal on juba ära täidetud autori e-posti aadressi ja artikli subjekti väljad. See võimaldab otse artiklist selle autorile vastuse saata.</para>
<para>Näidatava päise välimust ja sisu saab seadistada menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>KNode seadistamine...</guimenuitem><guilabel>Uudiste lugemine</guilabel><guilabel>Päised</guilabel></menuchoice>. Täpsemat infot selle kohta leiab osast <link linkend="anc-knode-headers">Näidatavate päiste seadistamine</link>.</para>
<para>Menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Vaade</guimenu><guimenuitem>Kõigi päiste näitamine</guimenuitem></menuchoice> saab &knode; sundima näitama kogu päist, nagu selle vahendavad uudistelugeja ja uudisteserverid. Tavaliselt ei ole seda vaja, see võtab lihtsalt asjatult ruumi artikliaknas.</para>
<para>Päise viimased read sisaldavad vajaduse korral viiteid teistele artiklitele, mida näidatakse numbritena 1 kuni n. Need viited kujutavad endast käesoleva artikli viiteid. Artikkel 1 on vanim artikkel, see tähendab, ajaliselt esimene, millele käesolev artikkel viitab. Suurima numbriga viide on uusim artikkel, millele käesolev artikkel viitab.</para>
<para>Viitele klõpsates laaditakse see ja näidatakse artiklivaates. Võib küll juhtuda, et &knode; teatab, et viidatav artikkel ei ole enam saadaval. See juhtub siis, kui artikkel on üsna vana ning &knode; või uudisteserveri artiklite haldamise süsteem on selle uudistegrupist juba hävitanud. Kuidas sellist artiklit siiski näha, vaata palun osast <link linkend="faq">Korduma Kippuvad Küsimused</link>.</para>
<tip>
<para>Artikli esimesi ridu metainfoga subjekti ja autori kohta nimetatakse <glossterm>päis</glossterm>eks.</para>
</tip>
</sect4>
<sect4>
<title>Artikli põhiosa</title>
<para>Artikli põhiosa järgneb kohe päisele. See on artikli tegelik sisu, mida autor uudistegruppi on saatnud. Arvesta, et artikkel võib sisaldada viiteid teistele artiklitele, mida sugugi alati uudistelugeja tsiteerimisena ära ei tunne. See sõltub tugevasti uudisteredaktorist ja autori kommetest.</para>
<para>&knode; pakub teatud esiletõstmise võimalusi artikliaknas. Praegu on neiks:</para>
<member>_underlined_ ehk allakriipsutatud</member>
</simplelist>
<para>Esiletõstmist ei tasuks liiga sageli kasutada, sest nii kahaneb selle visuaalne mõju.</para>
<tip>
<para>Artikli peamine osa ehk selle sisu kannab nimetust <glossterm>põhitekst</glossterm> (inglise keeles <quote>body</quote>).</para>
</tip>
<para>Üldjuhul näitab tsiteerimist rea ees seisev märk >. Kuid võimalikud on ka teistsugused märgid. Kui tsitaati ei ole võimalik ära tunda, ei ole autor tõenäoliselt jälginud korrektse tsiteerimise reegleid.</para>
<para>Lisaks sellele on üsna tavaline alustada vastust sissejuhatava reaga, näiteks:</para>
<informalexample>
<para>25. 12. 2000 kirjutas Jõuluvana:</para>
</informalexample>
<tip>
<para>Üldjuhul ei ole sul vaja sissejuhatava reaga oma pead vaevata, sest &knode; lisab selle vastamise korral automaatselt. Kuidas selle rea väljanägemist muuta, saab teada osast <link linkend="knode-composer-settings">Redaktori seadistused</link>. </para>
</tip>
<para>Artiklite väljanägemist saab määrata menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>KNode seadistamine...</guimenuitem><guilabel>Uudiste lugemine</guilabel><guilabel>Välimus</guilabel></menuchoice>. &knode; võimaldab kasutada erinevaid värvilahendusi tsiteerimise erinevate tasemete jaoks. Selle kohta leiab täpsemat infot osast <link linkend="knode-appearance">Välimuse seadistamine</link>.</para>
<caution>
<para>&knode; toetab tsiteerimise tähistamist värviga ainult juhul, kui tsiteeritavad read algavad erimärgiga. Neid märke saab seadistada menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>KNode seadistamine...</guimenuitem><guilabel>Uudiste lugemine</guilabel><guilabel>Vaataja</guilabel></menuchoice>.</para>
</caution>
<para>Kui artikli põhitekst sisaldab internetiaadresse, saab viidal klõpsates käivitada selle veebilehitsejas. Selle võimaluse kasutamise kohta leiab täpsemat infot osast <link linkend="setting-news-general">Uudiste üldised seadistused</link>.</para>
</sect4>
<sect4>
<title>Signatuur</title>
<para>Artikli põhiteksti all võib paikneda autori signatuur. Seda muidugi eeldusel, et sellist võimalust ei ole välja lülitatud menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>KNode seadistamine...</guimenuitem><guilabel>Uudiste lugemine</guilabel><guilabel>Üldine</guilabel></menuchoice>. Signatuur on tekstist eraldatud peene rõhtjoonega.</para>
<title>Kaasatud failid ja mitmeosalised (Multipart) <acronym>MIME</acronym> artiklid</title>
<para>Kui artiklile on kaasatud fail, näidatakse seda signatuuri all tabelis.</para>
<para>Mitmeosalise <acronym>MIME</acronym> vorming võimaldab saata artikli põhiosa enam kui ühes vormingus, näiteks tavaline tekst ja <acronym>HTML</acronym>. Sellisel juhul sõltub uudistelugejast, millist vormingut artikli näitamisel kasutatakse.</para>
<para>&knode; võimaldab näidata erinevaid vorminguid menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>KNode seadistamine...</guimenuitem><guilabel>Uudiste lugemine</guilabel><guilabel>Vaataja</guilabel><guilabel>Alternatiivset sisu näidatakse kaasatud failina</guilabel></menuchoice>. Kui see on sisse lülitatud, näidatakse kõiki alternatiivseid vorminguid kaasatud failina ning neid saab samamoodi avada ja vaadata.</para>
<para>Kui see ei ole sisse lülitatud, ei ole erinevad vormingud näha ja &knode; otsustab ise, millist neist näidata.</para>
</sect4>
</sect3>
</sect2>
<sect2 id="post-and-mail-news">
<title>Artiklite kirjutamine ja neile vastamine</title>
<para>Enne seda, kui hakata ise uudist kirjutama või mõnele Useneti kasutajale vastama, tuleks tundma õppida vastava uudistegrupi kombeid ja tavasid. Selle juures võiks olla mõttekas tutvuda osaga <link linkend="knode-journey">Reis Useneti radadel</link>.</para>
<para>Palun pane vastu soovile testida &knode; seadistusi artikli saatmisega suvalisse uudistegruppi. Ei ole eriti viisakas tülitada inimesi testartiklitega. Mõtle, kui hea sul endal oleks, kui mõne uudistegrupi tellimisel selgub, et pooled artiklid sisaldavad vaid sõna <quote>test</quote>!</para>
<para>Seepärast on olemas erilised grupid, mille nimes on otseselt sõna <quote>test</quote>, näiteks <emphasis>alt.test</emphasis>. Sellistes gruppides võid testida mida tahes, ilma et sa kedagi sellega segaks. Mõned grupid võivad isegi saata tagasi veateateid.</para>
<para>Sellistes gruppides võid hõlpsalt tuvastada ilmselgeid vigu, näiteks puuduvat või vigast e-posti aadressi või valesti määratud kooditabelit, mis ei võimalda näidata kõiki erisümboleid.</para>
<para>Teatud nimekirja testgruppidest leiab osast <link linkend="infos-testgroups">Testgrupid</link>.</para>
<para>Telli endale nüüd mõni testgrupp. Mõnel uudisteserveril on omaenda testgrupid, mis on usutavasti suhteliselt vähese koormusega.</para>
<para>Arvesta, et äsja tellitud grupis tuleb kõigepealt artiklid alla laadida. Neid võib olla päris palju ja see võib omajagu aega võtta. Tegelikult on olulised ainult sinu enda artiklid ja neile vastuseks saadud võimalikud veateated. Kui soovid testimise ajal alla tõmmatavate artiklite hulka vähendada, saab seda määrata menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guilabel>KNode seadistamine...</guilabel><guilabel>Uudiste lugemine</guilabel><guilabel>Üldine</guilabel><guilabel>Maksimaalne tõmmatavate artiklite arv</guilabel></menuchoice>. Kui sa seda väärtust väga tugevasti vähendad, ei peaks pärast testi saatmist liiga pikalt ootama enne uut allatõmbamist, sest muidu võib ka sinu enda artikkel määratud piirangu ohvriks langeda. Mõistliku kiirusega töötav uudisteserver peaks saadetud artiklit näitama peaaegu kohe. Ei ole siiski välistatud ka pikem ootamine, eriti halval juhul isegi üks-kaks päeva. Kui sa oma esimest artiklit ei näe, ära tunne mingit tagasihoidlikkust ja saada uus, sest selleks need testgrupid ju ongi.</para>
<para>Kui kasutad kohalikku uudisteserverit, on &knode; võimaluse <guilabel>Maksimaalne tõmmatavate artiklite arv</guilabel> seadistamine usutavasti mõttetu. Selle asemel tasuks pigem uurida uudisteserveri dokumentatsiooni.</para>
<para>Kui mingeid vigu ei esine, võib testgrupi tellimise lõpetada ja seada <guilabel>Maksimaalse tõmmatavate artiklite arv</guilabel>u tagasi normaalseks (1000).</para>
<sect3>
<title>Artiklite postitamine</title>
<para>Nüüdseks oled tuttav suure osaga &knode;st. Seni oled kasutanud &knode; passiivselt, nii et nüüd on aeg midagi ka ette võtta. Postitame nüüd katseks ühe artikli. Vali kaustavaates mõni uudistegrupp. Seejärel vali menüükäsk <menuchoice><guimenu>Artikkel</guimenu><guimenuitem>Postita uudistegruppi...</guimenuitem></menuchoice> või kutsu redaktor välja kiirklahviga <keycap>P</keycap>.</para>
<para>&knode; redaktorit saab kasutada nagu iga tavalist tekstiredaktorit. Uudiste kirjutamise vajaduste rahuldamiseks on sel siiski mõned lisaomadused.</para>
<para>Redaktoriakent vaadates märkad seal kaht sisendrida. Üks on mõeldud subjekti jaoks, mis on parajasti tühi, teine näitab uudistegruppi, kuhu artikkel postitatakse.</para>
<para>Kirjtua subjektireale <userinput>See on test</userinput>.</para>
<tip>
<para>Artikli postitamisel on mõtet kasutada kirjeldavat subjekti. Ilma kirjelduseta subjekte ei pane teised sageli tähele. Püüa vältida selliseid subjekte, nagu <quote>Appi, see ei tööta!!!!!</quote> Selline subjekt ei anna artikli sisu kohta mingit infot.</para>
</tip>
<para>Väljal <guilabel>Grupid:</guilabel> seisab juba varem valitud testgrupi nimetus. Ära seda muuda.</para>
<para>Allpool <glossterm>uudistegrupi</glossterm> välja on veel üks parajasti tühi väli. Selle rolli seletatakse hiljem osas <link linkend="knode-editor-advanced">Redaktor</link>. Praegu ei ole see meile oluline.</para>
<para>Et asi lihtsam oleks, ei hakka me väga pika tekstiga tegelema. Kirjuta lihtsalt:</para>
<para>Kui &knode; on kasutusel koos kohaliku uudisteserveriga, vali redaktoris menüükäsk <menuchoice><guimenu>Fail</guimenu><guimenuitem>Saada kohe</guimenuitem></menuchoice>. Kui sul puudub parajasti ühendus uudisteserveriga, võid artikli ka hiljem saata. Seda saab teha menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Fail</guimenu><guimenuitem>Saada hiljem</guimenuitem></menuchoice>. Sellisel juhul salvestab &knode; artikli kausta <guilabel>Väljuvad</guilabel>. Sealt saab artikleid saata neid kaustas <guilabel>Väljuvad</guilabel> ükshaaval valides või kasutades menüükäsku <menuchoice><guimenu>Fail</guimenu><guimenuitem>Saada saatmata artiklid</guimenuitem></menuchoice>.</para>
<para>Pärast artikli saatmist märkad, et &knode; on selle koopia salvestanud kausta <guilabel>Saadetud</guilabel>.</para>
<para>Sõltuvalt sellest, kui kiiresti artikleid vastavas uudistegrupis avaldatakse, võid mõne aja pärast kontrollida, kas see on kohale jõudnud. Enamasti võib seda teha kohe pärast artikli saatmist, kuid ole kannatlik, sest artikli jõudmiseks uudistegruppi <emphasis>võib</emphasis> kuluda isegi tunde. Kui ka mõne tunni pärast seda veel ei ole, on üsna tõenäoline, et midagi on valesti läinud. Püüa artikkel uuesti saata. Kui ka see tulemusi ei anna, uuri osa <link linkend="faq">Korduma Kippuvad Küsimused</link>.</para>
<important>
<para>Isegi kui kasutad kohalikku uudisteserverit, tuleb uute artiklite olemasolu kontrollida. Kohalik uudisteserver vaid saadab artikli teele, kuid ei salvesta seda kohalikus uudistegrupis. Seepärast pead selle sünkroniseerima välise uudisteserveriga, kui soovid oma testartiklit näha.</para>
</important>
<para>Kui <glossterm>artikkel</glossterm> ilmub uudistegrupis nähtavale, on saatmine järelikult edukas olnud. Nüüd tuleks kontrollida, kas saatja on korrektselt määratud ja kas artikkel ise on üldse loetav. Vaata, kuidas näevad välja sinu keele erimärgid (näiteks täpitähed või õ). Kui need ei ole korrektsed, tuleb muuta kodeeringut menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>KNode seadistamine...</guimenuitem><guilabel>Uudiste postitamine</guilabel><guilabel>Tehniline</guilabel></menuchoice> ja seal määrata <guilabel>8-bitise lubamine</guilabel>. Seejärel korda testi.</para>
<para>Kui kõik on õigesti, oled &knode; abil edukalt postitanud oma esimese artikli Usenetis.</para>
</sect3>
<sect3>
<title>Vastuse postitamine</title>
<para>Pärast artikli edukat postitamist vastame nüüd iseenda artiklile. Selles oli ju küsimus, mis ootab vastust!</para>
<para>Vali oma artikkel artiklivaates ja klõpsa &HPN;ga. Ilmuvast kontekstimenüüst vali <guimenuitem>Vastus uudistegruppi</guimenuitem>.</para>
<para>&knode; avab uuesti redaktori, kuid sedakorda on subjektirida juba täidetud. Seal seisab:</para>
<screen><computeroutput>Re: See on test</computeroutput>
</screen>
<para><emphasis>Re:</emphasis> on lühend ladinakeelsest väljendist <quote>In re</quote>, mida võiks tõlkida kui <quote>asjus</quote>. Subjektirida ja ennekõike väljendit <emphasis>Re:</emphasis> ei peaks kohe kindlasti muutma, sest enamik uudistelugejaid sorteerib artikleid lõimedesse vastavalt subjektile.</para>
<tip>
<para>Kui soovid mingil põhjusel subjekti muuta, kirjuta see vana subjekti ette ning asenda Re: sulgudes asuva väljendiga (Oli: ...). Meie näites võiks see välja näha nii </para>
<informalexample>
<para>Uus teema! (Oli: See on test)</para>
</informalexample>
<para>Sellise subjektiga annad teistele lugejatele teada, et tegemist on esialgse diskussiooni uue haruga, näiteks mõne esialgses diskussioonis kõrvalise tähtsusega teema ülestõstmisega või siis mistahes muul põhjusel diskussiooni suuna muutmisega.</para>
<para>Kui vastad sellise subjektiga artiklile, kustuta subjektireal sulgudes olev osa, aga jäta kindlasti alles algus koos märkega <emphasis>Re:</emphasis>.</para>
<para>Vaatame nüüd redaktorit. &knode; on juba kopeerinud redaktorisse selle artikli sisu, millele me soovime vastata. Näitamaks, et see tekst on tsiteeritud, on iga rea ette lisatud sümbol <emphasis>></emphasis>.</para>
<para>Tsiteeritava teksti ette on &knode; lisanud sissejuhatava rea. Selle sisu viitab originaalartikli autorile. Selle rea sisu saab muuta menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>KNode seadistamine...</guimenuitem><guilabel>Uudiste postitamine</guilabel><guilabel>Redaktor</guilabel><guilabel>Sissejuhatav fraas:</guilabel></menuchoice>.</para>
<para>Originaalartiklis seisis küsimus: <emphasis>Kas läks korda?</emphasis> Vastame nüüd sellele.</para>
<para>Vii kursor tsiteeritud küsimuse järele ja kirjuta järgmisele reale:</para>
<para>See ei ole veel kõik. Viisakas oleks alustada esimesel real tervitusega, näiteks <quote>Tere</quote>. See, kas nimetada autorit nimepidi või mitte, sõltub ennekõike sinu enda tavadest. Aga tasuks silmas pidada ka seda, milline tava valitseb selles suhtes uudistegrupis.</para>
<para>Seejärel kustutame tsiteeritud artikli kõik mittevajalikud osad. Meie näites tähendab see kõige kustutamist peale küsimuse.</para>
<para>Nii lühikese teksti puhul ei ole see küll hädavajalik, kuid me tõime selle siinkohal näiteks. Kui sa pead näiteks lugema sajarealist tsitaati, mille lõpus, 101. real, seisab <citation>Olen nõus</citation>, saad küllap aru, miks see oluline on. Lisaks sellele on artiklid sel moel väiksemad ja võtavad ka serveril vähem ruumi.</para>
<para>Lõpuks võiks soovida kõike head.</para>
<para>See pilt näitab vastust enne selle ärasaatmist.</para>
<screenshot>
<screeninfo>Sinu vastus enda artiklile</screeninfo>
<para>Korrektse tsiteerimise kohta võib lähemalt lugeda veebiaadressil <ulink url="http://www.afaik.de/usenet/faq/zitieren">http://www.afaik.de/usenet/faq/zitieren</ulink> (saksa keeles).</para>
</tip>
<para>Nüüd tuleb veel vastus teele saata. Nagu tavalise postituse korral, saab selleks kasutada menüükäsku <menuchoice><guimenu>Fail</guimenu><guimenuitem>Saada kohe</guimenuitem></menuchoice> või ka <menuchoice><guimenu>Fail</guimenu><guimenuitem>Saada hiljem</guimenuitem></menuchoice> (kui sa ei ole parajasti võrgus ega kasuta kohalikku uudisteserverit). Kui kõik läheb korralikult, peaksid mõne aja pärast uudistegrupis oma vastust nägema. Lihtne, eks ju?</para>
<para>Menüüs <guimenu>Valikud</guimenu> saad määrata, kas soovid saata e-postitsi, uudisteartiklina või mõlemal viisil.</para>
</tip>
</sect3>
<sect3>
<title>Vastus meili teel</title>
<para>Vastus e-postiga on sarnaneb vastusega uudistegruppi. Vastus e-postiga saadetakse otse autorile ja see ei jõua uudistegruppi. See ongi nende ainuke erinevus.</para>
<para>Vahel võib olla meili teel vastamine parem mõte kui vastamine uudistegruppi, näiteks kui soovid parandada mõnda autori läbi lastud viga, aga ei soovi tema tundeid haavata seda avalikult uudistegrupis tehes.</para>
<para>Vastamiseks e-postitsi vali artikkel, ava hiire parema nupu klõpsuga kontekstimenüü ja vali käsk <guimenuitem>Vastus meili teel</guimenuitem>. &knode; avab redaktori tsiteeritava artikliga.</para>
<para>Subjekt ja põhiosa on sarnased artikli postitamisel nähtavaga, kuid välja <guilabel>Grupid:</guilabel> asemel on väli <guilabel>Kellele:</guilabel>. Siia on kirjutatud juba autori e-posti aadress. Meie näites on selleks sinu enda e-posti aadress, kui oled &knode; korrektselt seadistanud.</para>
<para>Meilide puhul tasuks järgida samasuguseid tsiteerimise ja viisakusreegleid nagu artiklite postitamisel uudistegruppi.</para>
<para>Pärast vastuse kirjutamist saada see teele.</para>
<para>See pilt näitab e-postitsi saadetavat vastust.</para>
<para>Meili teel saab vastata ainult siis, kui <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>KNode seadistamine...</guimenuitem><guilabel>Kontod</guilabel><guilabel>E-post</guilabel></menuchoice> on korrektselt seadistatud.</para>
<para>Sõltuvalt konkreetsest arvutiseadistusest võid usutavasti leida vastuse enda postkastis. Võib-olla tuleb selleks küll enne ühendust võtta oma <acronym>ISP</acronym>-ga ja uued kirjad alla tõmmata.</para>
</important>
<tip>
<para>Menüüs <guimenu>Valikud</guimenu> saad määrata, kas soovid saata e-postitsi, uudisteartiklina või mõlemal viisil.</para>
