tde-i18n/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/stars.docbook

<sect1 id="ai-stars">
<sect1info>
<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author>
</sect1info>
<title>Tähed: sissejuhatav <acronym>KKK</acronym></title>
<indexterm><primary>Tähed</primary></indexterm>

<qandaset id="stars-faq">

<qandaentry>
<question>
<para>Mis on tähed?</para>
</question>
<answer>
<para><firstterm>Tähed</firstterm> on hiiglaslikud gravitatsiooni tekitavad, (peamiselt) vesinikust koosnevad sfäärid. Tähed on samas ka termotuumaseadmed: tähtede sisemuses, kus aine tihedus on äärmiselt suur ning temperatuur ulatub kümnete miljonite Celsiuse kraadideni, leiavad aset termotuumareaktsioonid. </para>
</answer>
</qandaentry>

<qandaentry>
<question>
<para>Kas Päike on täht?</para>
</question>
<answer>
<para>Jah, Päike on täht. Ta on ka meie päikesesüsteemi keskne keha. Võrreldes teiste tähtedega on meie Päike üsna tavaline. Meile paistab ta teistest palju suurema ja heledamana seetõttu, et Päike asub meile miljoneid kordi lähemal kui ükski teine täht. </para>
</answer>
</qandaentry>

<qandaentry>
<question>
<para>Miks tähed paistavad?</para>
</question>
<answer>
<para>Lühike vastus: tähed paistavad meile seepärast, et nad on väga kuumad. Nii lihtne see ongi: iga keha, mille kuumus ulatub tuhandete kraadideni, kiirgab valgust samamoodi nagu tähed. </para>
</answer>
</qandaentry>

<qandaentry>
<question>
<para>Järgmine küsimus on ilmselt: miks siis tähed nii kuumad on?</para>
</question>
<answer>
<para>See on natuke keerulisem. Tavaliselt vastatakse, et tähed saavad oma kuumuse tuumas toimuvatest termotuumareaktsioonidest. Kuid see ei saa olla tähtede kuumuse tegelik põhjus, sest täht peab olema juba kuum, enne kui termotuumareaktsioon võimalikuks osutub. Tuumade litumine võib kõrget temperatuuri ainult alal hoida, ei saa aga tähte iseenesest kuumaks muuta. Seepärast kõlab korrektsem vastus nii: tähed on kuumad, sest nad on kokku varisenud. Tähed kujunevad hajusatest gaasipilvedest. Kui gaas kondenseerub ja täheks muutuma hakkab, vabaneb aine gravitatsiooniline energia esmalt kineetilise energiana ning lõpuks, tiheduse suurenedes, kuumusena. </para>
</answer>
</qandaentry>

<qandaentry>
<question>
<para>Kas kõik tähed on ühesugused?</para>
</question>
<answer>
<para>Tähtedel on palju ühiseid jooni: nad kõik on kuuma ja tiheda (peamiselt vesinikust koosneva) gaasi kokkuvarisemisel tekkinud sfäärid ning iga tähe tuumas käivad termotuumareaktsoonid. </para><para>Kuid mõningate omaduste poolest on tähed vägagi erinevad. Näiteks paistavad heledaimad tähed ligikaudu 100 miljonit korda eredamalt kui kõige kahvatumad tähed. Tähtede pinna temperatuur võib ulatuda mõnest tuhandest kraadist peaaegu 50 000 kraadini Celsiuse järgi. Nende erinevuste peamine põhjus peitub massis: raskemad tähed on kuumemad ja heledamad kui kergemad tähed. Temperatuur ja heledus sõltub ka tähe <emphasis>arengustaadiumist</emphasis>. </para>
</answer>
</qandaentry>

<qandaentry>
<question>
<para>Mis on põhijada?</para>
</question>
<answer>
<para><indexterm><primary>Põhijada</primary></indexterm> Põhijada on tähtede arengustaadium, kus tema tuumas põletatakse vesinikku. See on tähtede esimene (ja pikim) elustaadium, kui mitte arvestada prototähe faase. Seda, mis juhtub tähega siis, kui tuumas on vesinik ära põletatud, räägitakse artiklis tähearengu kohta (ilmub peagi). </para>
</answer>
</qandaentry>

<qandaentry>
<question>
<para>Kui kaua tähed elavad?</para>
</question>
<answer>
<para>Tähtede eluiga sõltub suuresti nende massist. Raskemad tähed on kuumemad ning heledamad, mis põhjustab tuumakütuse kiiremat tarbimist. Suurimad tähed (umbes sada korda Päikesest raskemad) kulutavad oma kütuse ära pelgalt mõne miljoni aastaga, väikseimad tähed aga (nii umbes kümme protsenti Päikese massist) võivad tänu oma kesisele tarbimisvõimele särada (küll üsna tuhmilt) lausa <emphasis>triljoneid</emphasis> aastaid. Pane tähele, et seda on palju enam kui kogu universumi senine eluiga! </para>
</answer>
</qandaentry>

</qandaset>
</sect1>