<!DOCTYPE chapter PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN"
"dtd/kdex.dtd">
-->
<chapter id="install">
<title
>Paigaldamisjuhised</title>
<para
>Need on KDE töölaua keskkonna paigaldamise üldised juhised. Täienduseks neile tutvu palun paketiga kaasaskäivate failidega <filename
>README</filename
> ja <filename
>INSTALL</filename
>. Palun loe neid hoolikalt ja püüa neist tuge saada, kui midagi viltu läheb. Kui vajad rohkem abi, võid liituda &kde; meililistidega (vaata meie veebileheküljelt juhiseid, kuidas tellida &kde; <ulink url="http://www.kde.org/mailinglists/"
>meililiste</ulink
>) või uudistegruppidega.</para>
<qandaset>
<qandaentry>
<question>
<para
>Neile, kes veel kõhklevad</para>
</question>
<answer>
<para
>Mingeid jutte oled sa kuulnud. Või isegi vilksamisi näinud, kuidas see välja näeb. Ja nüüd põled soovist ise &kde;d proovida. Aga sa ei tea peaaegu midagi kogu sellest <quote
>alternatiivse opsüsteemi</quote
> värgist. Ära muretse! Pead vaid natuke (no võib-olla ka veidi rohkem) lugema ja see ongi kõik!</para>
<para
>&kde; ei tööta (veel) &Microsoft; &Windows; mis tahes versiooni või OS/2 keskkonnas. &kde; kasutamiseks peab sul olema &UNIX; süsteem. Täpsemat infot selle kohta annab <xref linkend="platform"/>.</para>
<para
>Langeta valik mõne platvormi kasuks ja ehita oma süsteem üles. Selles sind see <acronym
>KKK</acronym
> aidata ei suuda, sest &kde; <ulink url="http://www.kde.org"
> töötab paljudel &UNIX;</ulink
> platvormidel. </para>
<!-- Taken out because we can not help with all platforms and KDEisnotLINUX -->
<para
>Nüüd oled lõpuks valmis alustama &kde; paigaldamist. Selle kohta loe palun järgmist sektsiooni. &kde; hankimise kohta vaata <xref linkend="where-to-get-kde"/>. Ja lõpuks - kui sul tuleb &kde; paigaldamisel ette mingeid probleeme, ära kõhkle, vaid kasuta &kde; <link linkend="mailing-lists"
>meililiste</link
> ja <link linkend="newsgroups"
>uudistegruppe</link
>. Kuid pea meeles ka seda: ükski küsimus ei ole liiga rumal, et seda mitte küsida, kuid mõned on liiga rumalad, et neile vastata, eriti kui vastus neile on kirjas juba sellessamas <acronym
>KKK</acronym
>-s.</para>
<para
>Edu ja õnne ning pärastist naudingut!</para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Millist riistvara &kde; vajab?</para>
</question>
<answer>
<para
>&kde; kasutamiseks on soovitatav omada vähemalt Pentium II protsessorit, 64MB mälu ja 500 MB vaba kettaruumi põhiliste asjade paigaldamiseks. Kehvema riistvara korral võib &kde; küll töötada, aga peaaegu kindlasti on töökvaliteet üsna kehv. Üldiselt võib öelda, et kui sinu arvutis töötab juba &X-Server; ning mõni muu töökeskkond või aknahaldur, siis töötab seal arvatavasti ka &kde;.</para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Saadaolevad paketivormingud</para>
</question>
<answer>
<para
>Sa leiad aadressil &kde-ftp; mitme distributsiooni ja operatsioonisüsteemi mitmesuguseid binaar- ja lähtetekstipakette. Binaarpakettide autoriks ei ole &kde; meeskond, vaid distributsiooni loojad või mõned innukad üksikisikud. &kde; paketipoliitika kohta vaata internetist <ulink url="http://dot.kde.org/986933826/"
>&kde; Package Policy Explained</ulink
>. Ainus <quote
>ametlik</quote
> väljalasketüüp on paketid tar.bz2-vormingus. Lähemat infot leiab mitmete binaarpakettide kataloogides failidest <filename
>README</filename
> ja <filename
>INSTALL</filename
>. Väljalaske pakettide loendi leiab sobivalt infoleheküljelt. Värskeima väljalaske puhul on see <ulink url="http://www.kde.org/info/3.4.1.php"
>&kde; 3.4.1 infolehekülg</ulink
>.</para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question id="prerequisites">
<para
>Eelnõuded</para>
</question>
<answer>
<!-- rewrite to make it more general, pointing to the according webpages? -->
<para
>&kde; 3.4.1 vajab &Qt; teegi versiooni 3.3 (või uuem). Kontrolli, et sa oleksid alla laadinud korrektse &Qt;. Kui soovid &kde;d ise kompileerida, läheb sul vaja ka päisefaile. Need on täiesti tasuta saadaval internetileheküljel <ulink url="http://www.trolltech.com/products/download"
>http://www.trolltech.com/download</ulink
>. Peale selle on veel teeke, mis paigaldamise korral muudavad &kde; töö palju lihtsamaks. Näiteks OpenSSL võimaldab &konqueror;il veebilehti turvaliselt sirvida (vajalik on versioon
>=0.9.6). Need peaks tegelikult kaasa panema distributsiooni looja. Kui ta seda teinud ei ole, siis otsi uuendusi.</para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Baaspakettide kirjeldus</para>
</question>
<answer>
<para
>Praegu koosneb põhidistributsioon 20 paketist. Mõned neist on nõutavad, mõned lisavõimalusena paigaldatavad. Iga pakett on saadaval ülalmainitud vormingutes.</para>
>See pakett sisaldab baasrakendusi, mis moodustavad KDE töölaua keskkonna tuuma, näiteks aknahaldur, terminaliemulaator, juhtimiskeskus, failihaldur ja paneel.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>&arts;</term>
<listitem>
<para
>Nõutav</para>
<para
>&arts; heliserver. Võimas ja võrguvalmidusega heliserver.</para>
>Veebiarendusrakendused. Sisaldab muu hulgas rakendust &quanta; - integreeritud veebiarenduskeskkonda - ning veel mitmeid veebiloojatele kasulikke rakendusi.</para>
>Enamik paketihaldusvahendeid lubab koondada kõik need paketid ühte kataloogi ja paigaldada kõik korraga, selgitades töö käigus välja sõltuvused.</para>
>Debiani paketid paigaldatakse vastavalt esinevale <acronym
>FHS</acronym
>ile (failihierarhia standard). </para>
<procedure>
<step performance="required"
><para
>tee end ülemkasutajaks</para
></step>
<step performance="required"
><para
>käivita käsk <command
>dpkg <option
>-i <replaceable
>paketinimi.deb</replaceable
></option
></command
> iga paketi jaoks, mida soovid paigaldada.</para
></step>
</procedure>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
><acronym
>RPM</acronym
>-pakettide paigaldus</term>
<listitem>
<procedure>
<title
><acronym
>RPM</acronym
>-binaarpakettide paigaldamiseks</title>
<step performance="required"
><para
>tee end ülemkasutajaks</para
></step>
<step performance="required"
><para
>käivita käsk <command
>rpm <option
>-ivh <replaceable
>paketinimi.rpm</replaceable
></option
></command
></para
></step>
</procedure>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>Lähtetekstifailide <filename
>.tar.bz2</filename
> paigaldus</term>
<listitem>
<para
>Kuna meetod, kuidas &kde; tuleb kompileerida, pidevalt muutub ja uueneb, siis kontrolli viimaseid lähtetekstipakettide paigaldamise juhiseid itnernetileheküljelt <ulink url="http://developer.kde.org/build/index.html"
>Download and Install from Source</ulink
>. </para>
<para
>Enamasti peaks asi siiski niimoodi käima. </para>
<para
>Vaikimisi paigaldub lähtetekstipakett <filename
>.tar.bz2</filename
> asukohta <filename class="directory"
>/usr/local/kde</filename
>. Seda saab muuta, kui kasutada skriptis <filename
>Mõnel paketil (eriti tdebase) on erilised konfiguratsioonivõtmed, mida sul võib paigaldusel olla mõttekas kasutada. Nende nägemiseks kasuta käsku <command
> (kui sa ei olnud juba administraator). Kui olid, siis anna vaid käsk <command
>make <option
>install</option
></command
>.</para
></step>
</procedure>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Paigaldusjärgsed protseduurid</para>
</question>
<answer>
<para
>Esmalt kontrolli palun, et oled lisanud &kde; binaarfailide paigalduskataloogi (⪚ <filename class="directory"
>/usr/local/kde/bin</filename
>) oma <envar
>rajale</envar
> ja &kde; teekide paigalduskataloogi rajale <envar
>LD_LIBRARY_PATH</envar
> (seda on vaja ainult süsteemides, millel puudub rpath'i tugi; &Linux; &ELF;i puhul peaks see ilma töötama). See keskkonnamuutuja võib erinevates süsteemides kanda erinevaid nimesid, ⪚ &IRIX; puhul on see <envar
> oma &kde; baasiga, ⪚ <filename class="directory"
>/usr/local/kde</filename
>. <caution
> <para
>Pane palun tähele, et lihtsalt niisama ei ole mõtet määrata <envar
>LD_LIBRARY_PATH</envar
>. Valdaval enamikul juhtudest ei ole seda vaja ja see võib pigem kahju kui kasu tuua. <ulink url="mailto:barr@cis.ohio-state.edu"
>Dave Barr</ulink
> on kirjutanud <ulink url="http://www.cis.ohio-state.edu/~barr/ldpath.html"
>veebilehekülje</ulink
>, mis selgitab <envar
>LD_LIBRARY_PATH</envar
> ohte.</para>
</caution>
</para>
<para
>Kuigi enamikku &kde; rakendusi saab kasutada ka neid ükshaaval käivitades, saab &kde; täisvõimsusest osa alles siis, kui kasutada &kde; aknahaldurit ja selle abirakendusi.</para>
<para
>Et see oleks võimalikult lihtne, pakume me välja lihtsa skripti, mis kannab nime <filename
>Mõnes süsteemis (silma paistab &RedHat; &Linux;) on aga kasutusel <filename
>.Xclients</filename
>.</para>
</note
></para>
<para
>See peaks tooma sinu silmade ette &kde; uue hiilgava töölaua. Nüüd võid hakata avastama &kde; imelist uut maailma. Kui soovid siiski esmalt tutvuda dokumentatsiooniga, võid seda teha väga asjatundliku <ulink url="http://www.kde.org/documentation/quickstart/index.html"
>Kiire sissejuhatuse</ulink
> abil. Lisaks sellele saab ka iga rakenduse kohta abi internetist, seda otse <guimenu
>abi</guimenu
>menüü käsu kaudu.</para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Kas ma peaksin enne uue XYZ paigaldamist eemaldama vana versiooni?</para>
</question>
<answer>
<para
>Põhimõtteliselt ei ole see hädavajalik. <acronym
>RPM</acronym
>- ja Debiani paketid peaksid oskama ise sõltuvuste eest hoolt kanda.</para>
<para
>Kui kompileerid lähtekoodist iseseisvalt, võiks muidugi olla tähelepanelikum. Kahe &kde; erineva versiooni ühes süsteemis töölepanemise juhised leiab aadressilt <ulink url="http://developer.kde.org/build/kde2-and-kde3.html"
>Kuigi &kde;s on võimalik edukalt töötada kasutaja kataloogist, tekitavad probleeme mõned rakendused, mis nõuavad administraatori õigusi, ⪚ paketi tdeadmin rakendused. Aga kuna need ei olegi mõeldud (tava)kasutajale, siis ei tohiks see erilist muret põhjustada.</para>
>Siiski peavad näiteks süsteemides, mis kasutavad variparoole, ekraanisäästjad olema 'suid root' võimaldamaks ekraani lahtilukustamiseks parooli kasutamist, nii et see võti sellisel juhul ei tööta.</para>
>Mulle ei meeldi &kde; vaikekataloog, kuhu ta ennast paigaldas. Kuidas ma seda ilma süsteemi kahjustamata muuta saan?</para>
</question>
<answer>
<para
>Eeldades, et vaikekataloog on <filename class="directory"
>/opt/kde</filename
> ja sa soovid kataloogina näha <filename class="directory"
>/usr/local/kde</filename
>, tuleb talitada nii:</para>
<procedure>
<step performance="required"
><para
>logida ennast ülemkasutajaks, kui sa ei ole seda veel teinud</para
></step>
<step performance="required"
><para
><command
>mv /opt/kde /usr/local/kde</command
></para
></step>
<step performance="required"
><para
><command
>ln -s /usr/local/kde /opt/kde</command
></para
></step>
</procedure>
<para
>See asetab kõik &kde; failid kataloogi <filename class="directory"
>/usr/local/kde</filename
>, aga kõik on endiselt kättesaadav kataloogist <filename class="directory"
>/opt/kde</filename
>.</para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Milliseid faile võin ma kustutada oma &kde; paigalduskataloogist? Kas võib ohutult eemaldada kõik <filename
>*.h</filename
>, <filename
>*.c</filename
> ja <filename
>*.o</filename
> failid?</para>
</question>
<answer>
<para
><filename
>.c</filename
> ja <filename
>.o</filename
> säilitamiseks pole küll mingit vajadust, aga <filename
>.h</filename
> failid võiks tegelikult alles hoida, kui sa kavatsed kunagi ise &kde; rakendusi kompileerida, sest neid kasutavad include-failid. Aga kui sa soovid lisada rakenduste lähtetekstidele parandusi, mitte kõike taas uuesti alla laadida, siis peaksid nad alles jätma.</para
>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Kas minu praegused seaded kaovad, kui ma &kde;d uuendan?</para>
</question>
<answer>
<para
>Ei. Enamasti on &kde; võimeline sinu seadistused korrektselt üle kandma. Mõne rakenduse (nt. &kmail; või &knode;) puhul võib olla vajalik sisestada uuesti paroolid, kuid enamik seadistusi peaks jääma just selliseks, nagu sa oled nad määranud.</para>
<para
>Mõningate &kde; varasemate versioonide puhul on küll olnud erinevaid arvamusi ja kogemusi. Täieliku kindluse huvides võiksid mõistagi kogu oma &kde; seadistusest varukoopia teha. </para>
<para
>Seadistused paiknevad sinu kodukataloogi alamkataloogis <filename class="directory"
>$<envar
>HOME</envar
>/.kde</filename
> või <filename class="directory"
>$<envar
>HOME</envar
>/.kde2</filename
>. Kopeeri oma vana kataloog <filename class="directory"
>.kde</filename
>/<filename class="directory"
>.kde2</filename
> varukoopiate kataloogi, paigalda &kde; 3.2 ja siis kopeeri tagasi kõik vajalikud meili- ja uudisteseadistused. Kuid samas on suurem osa inimesi &kde; uuendanud ilma vana <filename class="directory"
>.kde</filename
> kataloogi eemaldamata ja midagi halba ei ole juhtunud.</para>
>, on võimalik tühistada <filename class="directory"
>$<envar
>HOME</envar
>/.kde</filename
> kasutamine.</para
>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry id="greyscreen">
<question>
<para
>Uuendasin &kde; ja kõik tundus ilusasti kulgevat, aga kui ma seda nüüd käivitada tahan, ilmub tühi hall ekraan ja kõik. Konsool teatab DCOP serveri vigadest. Mis viga on?</para>
</question>
<answer>
<para
>&kde; kasutab oma operatsioonide ajal mitmeid ajutisi faile. Neid võib tavaliselt leida järgmistest asukohtadest:</para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
><filename
>~/.DCOPserver-*</filename
> (tavaliselt on neid kaks, üks on teise sümbolviit)</para
></listitem>
<listitem
><para
><filename
>~/.-kde/socket-<replaceable
>masinanimi</replaceable
></filename
></para
></listitem>
<listitem
><para
><filename
>~/.kde/tmp-<replaceable
>masinanimi</replaceable
></filename
>, mis normaalselt on nimeviit järgmisele failile:</para
></listitem>
<listitem
><para
><filename
>/tmp/tmp-kde-<replaceable
>KASUTAJA</replaceable
></filename
></para
></listitem>
<listitem
><para
><filename
>~/.kde/socket-<replaceable
>masinanimi</replaceable
></filename
>, mis samuti on normaalselt nimeviit failile:</para
>Kui nimeviidad ei toimi, mille põhjuseks on tavaliselt see, et käsk <command
>cron</command
> või seiskamisskript tühjendab kataloogi <filename class="directory"
>/tmp</filename
>, siis hakkavad toimuma kummalised ja hullud asjad. Need failid ja nimeviidad luuakse automaatselt &kde; käivitamise ajal, nii et neid võib rahulikult eemaldada, <emphasis
>kui &kde; ei tööta</emphasis
>.</para>
<para
>Kui sa kohtad &kde; käivitamisel ainult halli ekraani või kui saad veateate, mis ütleb <errorname
>Kontrolli oma paigaldust</errorname
>, siis sulge X ja kustuta kõik ülalmainitud failid ning proovi X uuesti käivitada.</para>
<para
>Normaalselt (&ie; kui sa ei uuenda tervet &kde; versiooni) on üsna turvaline jätta need failid puutumata ning sel moel võidad &kde; käivitusajas mõned sekundid.</para>
> selles kataloogis, kus sa varem andsid käsu <command
>make install</command
>. Kui sa oled selle kataloogi juba mujale toimetanud, siis on selleks ainult üks võimalus ja see ei ole mitte eriti hea lahendus: liigu kataloogi <filename class="directory"
>See on seotud Unisysi &LZW; patendiga. Vaikimisi on &GIF;-toetus alates &Qt; versioonist 1.44 välja lülitatud. Kui soovid neid siiski kasutada ja sul on selleks kehtiv litsents, kompileeri &Qt; uuesti &GIF;-toetusega: <command