<para>Need on KDE töölaua keskkonna paigaldamise üldised juhised. Täienduseks neile tutvu palun paketiga kaasaskäivate failidega <filename>README</filename> ja <filename>INSTALL</filename>. Palun loe neid hoolikalt ja püüa neist tuge saada, kui midagi viltu läheb. Kui vajad rohkem abi, võid liituda &kde; meililistidega (vaata meie veebileheküljelt juhiseid, kuidas tellida &kde; <ulink url="http://www.kde.org/mailinglists/">meililiste</ulink>) või uudistegruppidega.</para>
<para>Mingeid jutte oled sa kuulnud. Või isegi vilksamisi näinud, kuidas see välja näeb. Ja nüüd põled soovist ise &kde;d proovida. Aga sa ei tea peaaegu midagi kogu sellest <quote>alternatiivse opsüsteemi</quote> värgist. Ära muretse! Pead vaid natuke (no võib-olla ka veidi rohkem) lugema ja see ongi kõik!</para>
<para>&kde; ei tööta (veel) &Microsoft; &Windows; mis tahes versiooni või OS/2 keskkonnas. &kde; kasutamiseks peab sul olema &UNIX; süsteem. Täpsemat infot selle kohta annab <xref linkend="platform"/>.</para>
<para>Langeta valik mõne platvormi kasuks ja ehita oma süsteem üles. Selles sind see <acronym>KKK</acronym> aidata ei suuda, sest &kde; <ulink url="http://www.kde.org"> töötab paljudel &UNIX;</ulink> platvormidel. </para>
<para>Nüüd oled lõpuks valmis alustama &kde; paigaldamist. Selle kohta loe palun järgmist sektsiooni. &kde; hankimise kohta vaata <xref linkend="where-to-get-kde"/>. Ja lõpuks - kui sul tuleb &kde; paigaldamisel ette mingeid probleeme, ära kõhkle, vaid kasuta &kde; <link linkend="mailing-lists">meililiste</link> ja <link linkend="newsgroups">uudistegruppe</link>. Kuid pea meeles ka seda: ükski küsimus ei ole liiga rumal, et seda mitte küsida, kuid mõned on liiga rumalad, et neile vastata, eriti kui vastus neile on kirjas juba sellessamas <acronym>KKK</acronym>-s.</para>
<para>Edu ja õnne ning pärastist naudingut!</para>
<para>&kde; kasutamiseks on soovitatav omada vähemalt Pentium II protsessorit, 64MB mälu ja 500 MB vaba kettaruumi põhiliste asjade paigaldamiseks. Kehvema riistvara korral võib &kde; küll töötada, aga peaaegu kindlasti on töökvaliteet üsna kehv. Üldiselt võib öelda, et kui sinu arvutis töötab juba &X-Server; ning mõni muu töökeskkond või aknahaldur, siis töötab seal arvatavasti ka &kde;.</para>
<para>Sa leiad aadressil &kde-ftp; mitme distributsiooni ja operatsioonisüsteemi mitmesuguseid binaar- ja lähtetekstipakette. Binaarpakettide autoriks ei ole &kde; meeskond, vaid distributsiooni loojad või mõned innukad üksikisikud. &kde; paketipoliitika kohta vaata internetist <ulink url="http://dot.kde.org/986933826/">&kde; Package Policy Explained</ulink>. Ainus <quote>ametlik</quote> väljalasketüüp on paketid tar.bz2-vormingus. Lähemat infot leiab mitmete binaarpakettide kataloogides failidest <filename>README</filename> ja <filename>INSTALL</filename>. Väljalaske pakettide loendi leiab sobivalt infoleheküljelt. Värskeima väljalaske puhul on see <ulink url="http://www.kde.org/info/3.4.1.php">&kde; 3.4.1 infolehekülg</ulink>.</para>
<para>&kde; 3.4.1 vajab &Qt; teegi versiooni 3.3 (või uuem). Kontrolli, et sa oleksid alla laadinud korrektse &Qt;. Kui soovid &kde;d ise kompileerida, läheb sul vaja ka päisefaile. Need on täiesti tasuta saadaval internetileheküljel <ulink url="http://www.trolltech.com/products/download">http://www.trolltech.com/download</ulink>. Peale selle on veel teeke, mis paigaldamise korral muudavad &kde; töö palju lihtsamaks. Näiteks OpenSSL võimaldab &konqueror;il veebilehti turvaliselt sirvida (vajalik on versioon >=0.9.6). Need peaks tegelikult kaasa panema distributsiooni looja. Kui ta seda teinud ei ole, siis otsi uuendusi.</para>
<para>Praegu koosneb põhidistributsioon 20 paketist. Mõned neist on nõutavad, mõned lisavõimalusena paigaldatavad. Iga pakett on saadaval ülalmainitud vormingutes.</para>
<para>See pakett sisaldab baasrakendusi, mis moodustavad KDE töölaua keskkonna tuuma, näiteks aknahaldur, terminaliemulaator, juhtimiskeskus, failihaldur ja paneel.</para>
<para>Veebiarendusrakendused. Sisaldab muu hulgas rakendust &quanta; - integreeritud veebiarenduskeskkonda - ning veel mitmeid veebiloojatele kasulikke rakendusi.</para>
<para>Enamik paketihaldusvahendeid lubab koondada kõik need paketid ühte kataloogi ja paigaldada kõik korraga, selgitades töö käigus välja sõltuvused.</para>
<step performance="required"><para>tee end ülemkasutajaks</para></step>
<step performance="required"><para>käivita käsk <command>dpkg <option>-i <replaceable>paketinimi.deb</replaceable></option></command> iga paketi jaoks, mida soovid paigaldada.</para></step>
<para>Kuna meetod, kuidas &kde; tuleb kompileerida, pidevalt muutub ja uueneb, siis kontrolli viimaseid lähtetekstipakettide paigaldamise juhiseid itnernetileheküljelt <ulink url="http://developer.kde.org/build/index.html">Download and Install from Source</ulink>. </para>
<para>Enamasti peaks asi siiski niimoodi käima. </para>
<para>Vaikimisi paigaldub lähtetekstipakett <filename>.tar.bz2</filename> asukohta <filename class="directory">/usr/local/kde</filename>. Seda saab muuta, kui kasutada skriptis <filename>configure</filename> võtit <option>--prefix</option>.</para>
<step performance="required"><para>konfigureeri pakett: <command>./configure</command> <note><para>Mõnel paketil (eriti tdebase) on erilised konfiguratsioonivõtmed, mida sul võib paigaldusel olla mõttekas kasutada. Nende nägemiseks kasuta käsku <command>./configure <option>--help</option></command>.</para></note></para></step>
<step performance="required"><para>paigalda pakett: <command>su <option>-c "make install"</option></command> (kui sa ei olnud juba administraator). Kui olid, siis anna vaid käsk <command>make <option>install</option></command>.</para></step>
<para>Esmalt kontrolli palun, et oled lisanud &kde; binaarfailide paigalduskataloogi (⪚ <filename class="directory">/usr/local/kde/bin</filename>) oma <envar>rajale</envar> ja &kde; teekide paigalduskataloogi rajale <envar>LD_LIBRARY_PATH</envar> (seda on vaja ainult süsteemides, millel puudub rpath'i tugi; &Linux; &ELF;i puhul peaks see ilma töötama). See keskkonnamuutuja võib erinevates süsteemides kanda erinevaid nimesid, ⪚ &IRIX; puhul on see <envar>SHLIB_PATH</envar>. Seejärel seo keskkonnamuutuja <envar>TDEDIR</envar> oma &kde; baasiga, ⪚ <filename class="directory">/usr/local/kde</filename>. <caution> <para>Pane palun tähele, et lihtsalt niisama ei ole mõtet määrata <envar>LD_LIBRARY_PATH</envar>. Valdaval enamikul juhtudest ei ole seda vaja ja see võib pigem kahju kui kasu tuua. <ulink url="mailto:barr@cis.ohio-state.edu">Dave Barr</ulink> on kirjutanud <ulink url="http://www.cis.ohio-state.edu/~barr/ldpath.html">veebilehekülje</ulink>, mis selgitab <envar>LD_LIBRARY_PATH</envar> ohte.</para>
<para>Kuigi enamikku &kde; rakendusi saab kasutada ka neid ükshaaval käivitades, saab &kde; täisvõimsusest osa alles siis, kui kasutada &kde; aknahaldurit ja selle abirakendusi.</para>
<para>Et see oleks võimalikult lihtne, pakume me välja lihtsa skripti, mis kannab nime <filename>starttde</filename>, mis paigaldatakse kataloogi <filename class="directory">$<envar>TDEDIR</envar>/bin</filename> ja asub seega sinu rajal.</para>
<para>Redigeeri oma kodukataloogis faili <filename>.xinitrc</filename> (enne seda aga tee varukoopia!), eemalda sealt kõik, mis paistab sarnanevat aknahalduri väljakutsumisega ning lisa käsk <command>starttde</command>. Käivita &X-Server; uuesti. Kui sul on kasutusel &tdm;/<application>xdm</application>, tuleb sul <filename>.xinitrc</filename> asemel redigeerida faili <filename>.xsession</filename>. Aga kui sinu kodukataloogis ei ole ei faili <filename>.xinitrc</filename> ega ka faili <filename>.xsession</filename>, siis lihtsalt loo uus, milles on vaid üks rida: <command>starttde</command>. <note> <para>Mõnes süsteemis (silma paistab &RedHat; &Linux;) on aga kasutusel <filename>.Xclients</filename>.</para>
</note></para>
<para>See peaks tooma sinu silmade ette &kde; uue hiilgava töölaua. Nüüd võid hakata avastama &kde; imelist uut maailma. Kui soovid siiski esmalt tutvuda dokumentatsiooniga, võid seda teha väga asjatundliku <ulink url="http://www.kde.org/documentation/quickstart/index.html">Kiire sissejuhatuse</ulink> abil. Lisaks sellele saab ka iga rakenduse kohta abi internetist, seda otse <guimenu>abi</guimenu>menüü käsu kaudu.</para>
<para>Põhimõtteliselt ei ole see hädavajalik. <acronym>RPM</acronym>- ja Debiani paketid peaksid oskama ise sõltuvuste eest hoolt kanda.</para>
<para>Kui kompileerid lähtekoodist iseseisvalt, võiks muidugi olla tähelepanelikum. Kahe &kde; erineva versiooni ühes süsteemis töölepanemise juhised leiab aadressilt <ulink url="http://developer.kde.org/build/kde2-and-kde3.html">http://developer.kde.org/build/kde2-and-kde3.html</ulink>. Palun arvesta siiski, et kui sa väga hoolikas ei ole, võib &kde; kahe erineva versiooni koostöö tuua kaasa terve hulga probleeme. </para>
<para>Kõige mugavam meetod &kde; käivitada on kasutada skripti <filename>starttde</filename>. Selleks lisa lihtsalt rida <command>starttde</command> faili <filename>.xsession</filename> lõppu (või faili <filename>.xinitrc</filename> või <filename>.Xclients</filename>, kui sul ei ole kasutusel &tdm; või <application>xdm</application>). Ühtlasi eemalda palun rida või read, mis käivitasid varasema aknahalduri. Kui sinu kodukataloogis ei ole faili <filename>.xsession</filename>, <filename>.xinitrc</filename> või <filename>.Xclients</filename>, siis loo see, nii et see sisaldaks ühtainust rida: <command>starttde</command>.</para>
<para>Jah, &kde; võib paigaldada igasse kataloogi, kuhu vaid soovid. Kuidas seda teha, sõltub sellest, millist laadi pakette soovid paigaldada:</para>
<procedure><title>Lähtetekstipaketid</title>
<step performance="required"><para>Konfigureeri ja paigalda pakett käskudega <command>configure <option>--prefix=<replaceable>/home/minu_kodukataloog</replaceable></option>; make; make install</command> kataloogi <filename class="directory">/home/minu_kodukataloog</filename>. <replaceable>minu_kodukataloog</replaceable> peab mõistagi kandma sinu kodukataloogi nime, tavaliselt määrab selle kindlaks keskkonnamuutuja <envar>$HOME</envar>.</para></step>
<step performance="required"><para>Lisa järgmine lõik oma init-failidesse. Pane tähele, et kui just ei ole vaja määrata <envar>LD_LIBRARY_PATH</envar>, on see parem määramata jätta.</para>
<step performance="required"><para><command>rpm</command> võimaldab kasutada võtit <option>--prefix</option> valimaks kataloogi, kuhu sa soovid paigaldada. Näiteks käsk <command>rpm <option>-i --prefix=<replaceable>/home/minu_kodukataloog pakett.rpm</replaceable></option></command> paigaldab paketi kataloogi <filename class="directory">/home/minu_kodukataloog</filename>.</para></step>
<para>Kuigi &kde;s on võimalik edukalt töötada kasutaja kataloogist, tekitavad probleeme mõned rakendused, mis nõuavad administraatori õigusi, ⪚ paketi tdeadmin rakendused. Aga kuna need ei olegi mõeldud (tava)kasutajale, siis ei tohiks see erilist muret põhjustada.</para>
<para>Siiski peavad näiteks süsteemides, mis kasutavad variparoole, ekraanisäästjad olema 'suid root' võimaldamaks ekraani lahtilukustamiseks parooli kasutamist, nii et see võti sellisel juhul ei tööta.</para>
<para>Ilmselt püüdsid käivitada X serverit käsuga <command>starttde</command>. X server käivitatakse käsuga <command>startx</command>. <command>starttde</command> on skript, mille peaks käivitama rida failis <filename>.xinitrc</filename>, <filename>.xsession</filename> või <filename>.Xclients</filename> aktiveerimaks aknahalduri ja &kde;le vajalikud serverideemonid. Vaata ka <xref linkend="starttde"/>.</para>
<para><acronym>IBM</acronym> toetab nüüd ametlikult &kde;d &AIX; platvormil. Täpsemalt räägib sellest <ulink url="http://www.ibm.com/servers/aix/products/aixos/linux/index.html">http://www.ibm.com/servers/aix/products/aixos/linux/index.html</ulink>. Veidi vananenud info leiab aadressilt <ulink url="http://space.twc.de/~stefan/kde/aix.html">http://space.twc.de/~stefan/kde/aix.html</ulink>.</para>
<para>Eeldades, et vaikekataloog on <filename class="directory">/opt/kde</filename> ja sa soovid kataloogina näha <filename class="directory">/usr/local/kde</filename>, tuleb talitada nii:</para>
<para>See asetab kõik &kde; failid kataloogi <filename class="directory">/usr/local/kde</filename>, aga kõik on endiselt kättesaadav kataloogist <filename class="directory">/opt/kde</filename>.</para>
<para>Milliseid faile võin ma kustutada oma &kde; paigalduskataloogist? Kas võib ohutult eemaldada kõik <filename>*.h</filename>, <filename>*.c</filename> ja <filename>*.o</filename> failid?</para>
<para><filename>.c</filename> ja <filename>.o</filename> säilitamiseks pole küll mingit vajadust, aga <filename>.h</filename> failid võiks tegelikult alles hoida, kui sa kavatsed kunagi ise &kde; rakendusi kompileerida, sest neid kasutavad include-failid. Aga kui sa soovid lisada rakenduste lähtetekstidele parandusi, mitte kõike taas uuesti alla laadida, siis peaksid nad alles jätma.</para>
<para>Ei. Enamasti on &kde; võimeline sinu seadistused korrektselt üle kandma. Mõne rakenduse (nt. &kmail; või &knode;) puhul võib olla vajalik sisestada uuesti paroolid, kuid enamik seadistusi peaks jääma just selliseks, nagu sa oled nad määranud.</para>
<para>Mõningate &kde; varasemate versioonide puhul on küll olnud erinevaid arvamusi ja kogemusi. Täieliku kindluse huvides võiksid mõistagi kogu oma &kde; seadistusest varukoopia teha. </para>
<para>Seadistused paiknevad sinu kodukataloogi alamkataloogis <filename class="directory">$<envar>HOME</envar>/.trinity</filename> või <filename class="directory">$<envar>HOME</envar>/.kde2</filename>. Kopeeri oma vana kataloog <filename class="directory">.kde</filename>/<filename class="directory">.kde2</filename> varukoopiate kataloogi, paigalda &kde; 3.2 ja siis kopeeri tagasi kõik vajalikud meili- ja uudisteseadistused. Kuid samas on suurem osa inimesi &kde; uuendanud ilma vana <filename class="directory">.kde</filename> kataloogi eemaldamata ja midagi halba ei ole juhtunud.</para>
<para>Kui määrata muutuja $<envar>TDEHOME</envar>, on võimalik tühistada <filename class="directory">$<envar>HOME</envar>/.trinity</filename> kasutamine.</para>
<para>Uuendasin &kde; ja kõik tundus ilusasti kulgevat, aga kui ma seda nüüd käivitada tahan, ilmub tühi hall ekraan ja kõik. Konsool teatab DCOP serveri vigadest. Mis viga on?</para>
<listitem><para><filename>~/.trinity/tmp-<replaceable>masinanimi</replaceable></filename>, mis normaalselt on nimeviit järgmisele failile:</para></listitem>
<listitem><para><filename>~/.trinity/socket-<replaceable>masinanimi</replaceable></filename>, mis samuti on normaalselt nimeviit failile:</para></listitem>
<para>Kui nimeviidad ei toimi, mille põhjuseks on tavaliselt see, et käsk <command>cron</command> või seiskamisskript tühjendab kataloogi <filename class="directory">/tmp</filename>, siis hakkavad toimuma kummalised ja hullud asjad. Need failid ja nimeviidad luuakse automaatselt &kde; käivitamise ajal, nii et neid võib rahulikult eemaldada, <emphasis>kui &kde; ei tööta</emphasis>.</para>
<para>Kui sa kohtad &kde; käivitamisel ainult halli ekraani või kui saad veateate, mis ütleb <errorname>Kontrolli oma paigaldust</errorname>, siis sulge X ja kustuta kõik ülalmainitud failid ning proovi X uuesti käivitada.</para>
<para>Normaalselt (&ie; kui sa ei uuenda tervet &kde; versiooni) on üsna turvaline jätta need failid puutumata ning sel moel võidad &kde; käivitusajas mõned sekundid.</para>
<para>Sul läheb vaja &GNU; rakendust <application>msgfmt</application>, mis on osa &GNU; i18n tarkvarapaketist <application>gettext</application>. Seda peaks olema võimalik alla laadida igast vähegi töötavast &GNU; peegelsaidist.</para>
<para>Rakendusi saab eemaldada käsuga <command>make uninstall</command> selles kataloogis, kus sa varem andsid käsu <command>make install</command>. Kui sa oled selle kataloogi juba mujale toimetanud, siis on selleks ainult üks võimalus ja see ei ole mitte eriti hea lahendus: liigu kataloogi <filename class="directory">$<envar>TDEDIR</envar>/bin</filename> ja hakka faile ükshaaval kustutama.</para>
<para>Kui sul peaks selline olukord tekkima, võiksid mõelda näiteks sellise rakenduse kasutamisele, nagu &GNU; <application>stow</application>, mille leiab aadressilt <ulink url="http://www.gnu.org/software/stow/stow.html">http://www.gnu.org/software/stow/stow.html</ulink>.</para>
<para>See on seotud Unisysi &LZW; patendiga. Vaikimisi on &GIF;-toetus alates &Qt; versioonist 1.44 välja lülitatud. Kui soovid neid siiski kasutada ja sul on selleks kehtiv litsents, kompileeri &Qt; uuesti &GIF;-toetusega: <command>./configure <option>-gif</option></command>.</para>
