<glossdef><para>Lühend, tähendab ligipääsu kontrollimise loendit (inglise keeles <emphasis>A</emphasis>ccess <emphasis>C</emphasis>ontrol <emphasis>L</emphasis>ists). ACLide abil kontrollitakse, kas antud (autenditud ) kasutajal on õigus midagi kasutada. &CUPS;il on esialgne ja rohmakas ACL tugi trükkimise tarbeks; järgmistes versioonides on tugi loodetavasti parem. </para>
<glossdef><para>AppSocket on protokoll trükiandmete ülekandmiseks, mille kohta kasutatakse sageli ka mõistet "TCP/IP otsetrükkimine". &Hewlett-Packard; võttis AppSocketi kasutusele, täiendas seda veidi ning on ümbernimetatuna väga edukalt suutnud turustada kaubamärgi "&HP; JetDirect" all...</para>
<glossdef><para>APSfilter on kasutusel peamiselt "klassikalise" &UNIX; trükkimise (BSD-stiilis LPD) kontekstis. See on keerukas shelliskript, mis esitleb end "kõik-ühes" filtriprogrammina. Tegelikult aga kutsub APSfilter vajalike tööde tegemiseks välja "tegelikud filtrid". Ta saadab trükitööd automaatselt läbi filtrite, tuginedes trükitava faili algsele failitüübi analüüsile. Selle kirjutas ja arendas välja Andreas Klemm. APSfilter sarnaneb Magicfilteriga ja kasutab enamasti failiteisenduseks Ghostscripti. Mõnes Linuxi distributsioonis (näiteks &SuSE;) on kasutusel APSfilter, teistes Magicfilter (näiteks &RedHat;), kolmandad lasevad valida mõlema vahel (näiteks *BSD). &CUPS; <emphasis>ei vaja</emphasis> APSfilterit, sest ta kasutab omaenda tüübituvastust (tugineb &MIME; tüüpidele) ning rakendab omaenda filtreerimisloogikat.</para>
<glossdef><para>Teatud isiku identiteedi tuvastamist (näiteks kasutajatunnuse/parooli või sertifikaadi abil) nimetatakse sageli autentimiseks. Kui sa oled autenditud, võid saada (või ka mitte saada) ligipääsu soovitud ressursile näiteks vastavalt ACLile.</para>
<glossdef><para>Trükkimise kontekstis võib server või masin saada printerilt tagasi lisainfot (olekuteateid &etc;) kas vastavalt esitatud päringule või ka ilma selleta. AppSocket ( = &HP; JetDirect), &CUPS; ja IPP toetavad kahesuunalist kommunikatsiooni, LPR/LPD ja BSD-stiilis trükkimine mitte...</para>
<glossdef><para>Üldine mõiste mitmesuguste traditsioonilise &UNIX; trükkimismeetodi variantide kohta. Selle esimene versioon loodi 1970. aastate algul BSD &UNIX; tarbeks, kuid alles 1990. aastal leidis see kirjelduse <ulink url="http://www.rfc.net/rfc1179.html">RFC 1179</ulink>-s. Ajal, mil BSD "kaugtrükkimine" välja mõeldi, olid printerid jadapordi või mingil muul otsesel moel ühendatud masinaga (toonane internet koosnes vaevalt sajast sõlmest!), nad kasutasid laua alla asetatud kastist välja venivat paberirulli, mida andis ette kerimismehhanism, ning tagusid mehaaniliselt paberile lihtsa ASCII teksti ridu. Printerist välja tuli siksakina kokku volditud "paberimadu". Kaugtrükkimine tähendas seda, et naabertoas asuv masin saatis kohale faili ja palus luba seda trükkida. Oh, kuidas küll tehnoloogia on muutunud! Printerid kasutavad enamasti kindlas vormingus paberilehti, nende "mõistus" võimaldab välja arvutada rasterpilte kas või paljudele lehtedele korraga, mida neile saadetakse mõne võimsa lehekülje kirjeldamise keele (PDL) vahendusel. Paljud võrgusõlmed on omaette isandad, protsessori, mälu, kõvaketta ja operatsioonisüsteemiga, ning nende taga on võrk, kus on potentsiaalselt miljoneid kasutajaid... &UNIX; paindlikkuse eredaimaks näiteks ongi võib-olla see, et "reatrükk" töötab tänapäevani veatult ka kõige uuematest süsteemides. Kuid käes on aeg, et ilmuks midagi oluliselt uuemat -- nimelt IPP. </para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab tavaline &UNIX; trükkimissüsteem (inglise keeles <emphasis>C</emphasis>ommon <emphasis>U</emphasis>NIX <emphasis>P</emphasis>rinting <emphasis>S</emphasis>ystem). &CUPS; on kõige moodsam &UNIX; ja Linuxi trükkimissüsteem, mis pakub ka platvormiülest võimalust kasutada trükkimisteenuseid &Microsoft; &Windows; ja Apple &MacOS; klientidel. IPP-le tuginev süsteem on vaba vanamoelise BSD-stiilis trükkimise puudujääkidest, võimaldades kasutada autentimist, krüptimist ja veel palju muid asju. Samal ajal on ta piisavalt tagasiühilduv, et teda saavad kasutada ka kliendid, kes ei ole veel omaks võtnud IPP-d ja pruugivad endiselt LPR/LPD-d (BSD-stiilis). &CUPS; suudab kontrollida iga &PostScript; printerit, kasutades tootja pakutavat PPD-d (PostScript printeri kirjeldusfail), mis esialgu oli mõeldud vaid &Microsoft; Windows NT trükkimisvajaduste rahuldamiseks. &kde; trükkimine tuleb kõige paremini välja just siis, kui kasutada &CUPS;i.</para>
<glossdef><para>Praegu ainult saksakeelne <ulink url="http://www.danka.de/printpro/faq.html">&CUPS;-KKK</ulink> on väärtuslik materjal, mis vastab paljudele küsimustele, mida trükkimissüsteemi &CUPS; esmanäinu võib soovida pärida. </para>
<glossdef><para>&CUPS;-O-Matic oli esimene "kolmanda poole" plugin trükkimissüsteemile &CUPS;. Selle võib leida <ulink url="http://www.linuxprinting.org/cups-doc.html">Linuxprinting.org veebileheküljelt</ulink>, kus see pakub võrgus PPD loomise teenust. Koos vastava Perli skriptiga <application>cupsomatic</application>, mis on vajalik paigaldada &CUPS;i lisaliidesena, suunab see väljundi tavalise <application>pstops</application> filtri asemel läbi mitme sobiva Ghostscripti filtri. Lõpetanult saadab ta tulemuse tagasi &CUPS;i "taustaliidesele", mis saadab selle edasi printerile. Sel moel pakub &CUPS;-O-Matic tuge igale printerile, mis teadaolevalt töötab "klassikalises" Ghostscripti keskkonnas. Eriti hea siis, kui &CUPS;i enda tuge sellisele printerile pole silmapiirilgi... Praegu on küll &CUPS;-O-Maticu asemele astunud võimekam PPD-O-Matic.</para>
<glossdef><para>Perli skript <application>cupsomatic</application> (pluss süsteemi paigaldatud toimiv Perl) on vajalikud, et &CUPS;-O-Maticu (või PPD-O-Maticu) genereeritud PPD toimiks ka &CUPS;is. Skripti kirjutas Grant Taylor, kes on ka Linuxi trükkimise HOWTO autor ning <ulink url="http://www.linuxprinting.org/printer_list.cgi">printerite andmebaasi</ulink> hooldaja Linuxprinting.org veebileheküljel.</para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab ketta- ja täitmismonitor (inglise keeles <emphasis>D</emphasis>isk <emphasis>a</emphasis>nd <emphasis>e</emphasis>xecution <emphasis>mon</emphasis>itor). <acronym>Deemonid</acronym> töötavad kõigis &UNIX; süsteemides, et täita ülesandeid sõltumatult kasutajast. Need, kellele on tuttavam &Microsoft; &Windows;, võivad deemoneid ja nende täidetavaid ülesandeid võrrelda "teenustega". Enamikus &UNIX; süsteemides on näiteks olemas deemon LPD (reaprinterideemon, Line Printer Daemon). &CUPS;i peetakse enamasti LPD järglaseks &UNIX; maailmas ning temagi toimib deemoni vahendusel. </para>
<glossdef><para>Juba aastate eest, kui trükkimine Linuxis oli veel tõesti keeruline (enamik Linuxi kasutajaid sai pruukida vaid trükkimist käsurealt, puudusid igasugused seadmepõhised trükkimisvalikud), kogus "Linuxi trükkimise HOWTO" autor Grant Taylor oma andmebaasi nii palju infot printerite, juhtprogrammide ja filtrite kohta, kui vähegi võimalik. Kui loodi &CUPS;, mis võimaldas PPD-de kasutamist isegi mitte-PostScript printeritel, selgus andmebaasi tegelik väärtus: kui lisada PPD-ga ühilduvatesse failidesse mõned andmed (mille sisu võib kirjeldada näiteks vastustega küsimustele "Milline seade trükib millise Ghostscripti või muu filtriga?", "Kui hästi ta seda teeb?" ja "Milliseid käsurea võtmeid saab kasutada?"), on võimalik vallandada kogu &CUPS;is peituv võimsus lisaks tavapärastele printerite juhtprogrammidele. Nüüd on sellest arenenud laiem kontseptsioon, mis kannab nimetust "Foomatic". Foomatic avardab teatud määral muude spuulerite (LPR/LPD, LPRng, PDQ, PPR) võimalusi, kasutades mõnda &CUPS;i võtet. Linuxprinting.org-i andmebaas ei ole aga mõeldud ainult Linuxi kasutajatele, sealt leiavad väärtuslikku infot ja tarkvara ka muude &UNIX;-põhiste operatsioonisüsteemide (näiteks *BSD ja &MacOS; X) kasutajad. </para>
<glossdef><para>See on meetod, mis enamasti kasutab printeriga kontakteerumiseks TCP/IP porti 9100. See töötab enamiku nüüdisaegsete võrguprinteritega ning on mõnevõrra parem kui LPR/LPD, kuna on kiirem ja võimaldab töö saatnud masinal saada mõningast tagasisidet.</para>
<glossdef><para>Mõiste "printeri juhtprogramm" selles tähenduses, nagu seda kasutatakse &Microsoft; &Windows; platvormil, ei ole päris sama, mis Linuxi või &UNIX; platvormil. "Juhtprogrammi" funktsioone pakuvad &UNIX; puhul mitu erinevat moodulkomponenti omavahelises koostöös. Printerite juhtprogrammide tuumaks on "filtrid". Filtrid teisendavad antud sisendvormingus trükitavad failid muusse vormingusse, mis sobib printerile. Sageli võivad mitmed filtrid olla ühendatud terveks ahelaks, kus alles viimase teisenduse tulemus saadetakse printerile. Trükiandmete tegeliku ülekande seadmele sooritab "taustaliides". </para>
<glossdef><para>Mike Sweeti firma, mis on andnud vabavara kogukonnale mitu olulist tarkvaratoodet, sealhulgas <ulink url="http://gimp-print.sf.net/">Gimp-print</ulink>i esialgne versioon, <ulink url="http://www.easysw.com/epm/">tarkvara pakkimise vahend EPM</ulink> ja <ulink url="http://www.easysw.com/htmldoc/">HTMLDOC</ulink> (seda kasutab "Linux Documentation Project" HOWTO-de PDF-versioonide loomiseks), kuid kõige tähtsam on kindlasti <ulink url="http://www.cups.org/">&CUPS;</ulink> (<quote>tavaline &UNIX; trükkimissüsteem</quote>). ESP finantsallikaks on &CUPS;i kommertsversioon nimetusega <ulink url="http://www.easysw.com/">ESP PrintPro</ulink>, millel on mõningaid professionaalidele vajalikke täiendusi. </para>
<glossdef><para>Väärtuslike andmete krüptimine on hindamatu väärtusega, kui kavatsed andmeid liigutada internetis või isegi intranetis. Trükkimine traditsiooniliste protokollide abil on täiesti krüptimata -- äärmiselt lihtne on jälgida ⪚ &PostScript; või PCL andmete liikumist võrgus. Seepärast nähti IPP-d luues ette lihtne krüptimismehhanismi plugin, mis suudab pakkuda samasuguseid võimalusi nagu HTTP liikluse krüptostandardiks kujunenud SSL ja TLS.</para>
<glossdef><para>Epsoni tindiprinterid kuuluvad parimate vabavara-juhtprogrammide toega masinate sekka, sest ka firma ise ei ole kippunud eriliselt salatsema oma printerite ja nende tehniliste üksikasjadega ning on spetsifikatsioone arendajatega jaganud. Selle avatuse üks tulemusi on suurepärane trükikvaliteet, mida Gimp-Printi abil on võimalik saavutada Styluse seeria printeritel. Firma on teinud koostööd Easy Software Products'iga, et Ghostscripti täiustatud versioon ("ESP GhostScript") endiselt ja veel pareminigi toetaks nende printereid. </para>
<glossdef><para>Esimesed printerid trükkisid ainult ASCII andmeid. Uue rea alustamiseks või lehe väljalükkamiseks kasutasid nad erilisi käsujadasid, mis sageli algasid märgiga [ESC]. &HP; on seda põhimõtet arendanud tänini oma PCL-keele seerias, olles nüüdseks tagasihoidlikust algusest loonud võimsa lehekülje kirjeldamise keele (PDL). </para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab Epsoni printerikoodide standardit (inglise keeles <emphasis>E</emphasis>pson <emphasis>S</emphasis>tandard <emphasis>C</emphasis>odes for <emphasis>P</emphasis>rinters). &PostScript; ja PCL kõrval on Epsoni ESC/P üks tuntumaid ja paremaid printerikeeli.</para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab <emphasis>E</emphasis>asy <emphasis>S</emphasis>oftware <emphasis>P</emphasis>roducts ehk siis firmat, mis arendas välja &CUPS;i ("tavalise &UNIX; trükkimissüsteemi"). </para>
<glossdef><para>Ghostscripti versioon, mida hooldab firma Easy Software Products. See sisaldab eelkompileeritud Gimp-Printi juhtprogramme paljudele tindiprinteritele ja veel terve hulga häid asju. ESP Ghostscript suudab paljudel juhtudel pakkuda fotokvaliteediga trükki, eriti just Epsoni Stylus seeria printeritel. ESP Ghostscript on GPL litsentsiga vabavara. </para>
<glossdef><para>Seda &CUPS;i ("tavalise &UNIX; trükkimissüsteemi") professionaalset edasiarendust müüvad &CUPS;i arendajad, pakkudes kaasa enam kui 2300 printeri juhtprogrammi mitmele kommerts-&UNIX;-ile. <ulink url="http://www.easysw.com/printpro/">ESP PrintPro</ulink> peaks töötama "käigult", ilma et kasutajad või administraator seda eraldi seadistama peaks. ESP müüb ka &CUPS;i ja PrintPro hooldust. Selline müügitegevus aitab elus hoida programmeerijaid, kes arendavad &CUPS;i vabavaraversiooni. </para>
<glossdef><para>Filtrid on kõige laiemas mõttes rakendused, mis võtavad sisendandmed, töötlevad neid ja läkitavad väljundandmetena edasi. Filtrid võivad andmeid muuta, aga ei pruugi seda teha. Filtrid trükkimise puhul on rakendused, mis teisendavad mingi faili, mida soovitakse trükkida, kuid mille vorming ei sobi sellisel kujul printerile, trükitavasse vormingusse. Vahel kasutatakse sellise tulemuse saavutamiseks tervet filtriahelat, kus ühe filtri väljund on teise filtri sisend, mitte veel lõpptulemus. </para>
<glossdef><para>Foomatic oli alguses koondnimetus mitme vahendi komplektile, mida pakkus internetis <ulink url="http://www.linuxprinting.org/">Linuxprinting.org</ulink>. Nende vahendite eesmärk oli muuta tavapäraste Ghostscripti ja muude trükifiltrite kasutamise hõlpsamaks ning avardada filtrite toimet, lisades neile uusi käsureavõtmeid või juhtprogrammide käsutäitmise seletusi. Foomaticu erinevad eluvormid on &CUPS;-O-Matic, PPD-O-Matic, PDQ-O-Matic, LPD-O-Matic, PPR-O-Matic, MF-O-Matic ja Direct-O-Matic. Kõik nad võimaldavad genereerida võrgus sobivaid printeriseadistuste faile lihtsalt õige mudeli ja vastavalt pakutava (või ka omavalitava) juhtprogrammi valimisega. Viimasel ajal on Foomatic kaldunud rohkem "metaspuulimis"-süsteemi poole, mis lubab seadistada trükkimis-alamsüsteemi ühendatud käsukomplekti abil (see on siiski palju keerulisem kui TDEPrinti &GUI;, mis teeb sedasama mitme erineva trükkimis-alamsüsteemi jaoks). </para>
<glossdef><para>Ghostscript on tarkvaraline &PostScript; RIP, mille esialgne arendaja oli L. Peter Deutsch. Ghostscripti <acronym>GPL</acronym>-versioon on alati vabalt saadaval ja levitatav (enamasti aastavanune), hetkeversiooni aga müüakse teistsuguse litsentsi alusel. Ghostscripti kasutatakse Linuxi ja &UNIX; maailmas väga laialdaselt &PostScript; teisendamiseks rasterandmeteks, mis sobiksid saata mitte-&PostScript;-seadmetele.</para>
<glossdef><para>Kuigi nimi lubaks seda oletada, ei ole Gimp-Print sugugi pelgalt plugin, mida populaarne rakendus Gimp kasutab trükkimiseks -- tema koodi võib ühtlasi kompileerida... *...PPD-de ja nendega seonduvate filtrite kogumiks, mis integreerub imeilusasti &CUPS;iga, pakkudes tuge umbes 130 erinevale printerimudelile ning võimaldades paljudel juhtudel fotokvaliteediga trükki; *...Ghostscripti filtriks, mida võib kasutada muu rakendusega, mis vajab tarkvaralist RIP-i; *...teegiks, mida saab kasutada muude rakendustega, mis vajavad rasterdusfunktsiooni. </para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab <emphasis>H</emphasis>ewlett-<emphasis>P</emphasis>ackard. See oli üks esimesi firmasid, mis hakkas levitama omaenda Linuxile mõeldud printerite juhtprogramme. Hiljem laskis firma välja juhtprogrammide paketi "HPIJS", millega kaasnes lähtekood ja vabavara litsents. &HP; oli selles osas esimene. HPIJS toetab enamikku HP InkJet ja DeskJet seeria praeguseid mudeleid. </para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab &HP; graafikakeel (inglise keeles <emphasis>&HP;</emphasis> <emphasis>G</emphasis>raphical <emphasis>L</emphasis>anguage). See on &HP; peamiselt plotteritele mõeldud printerikeel, ka paljude CAD-rakenduste trükiväljundiks on &HP;/GL failid.</para>
<glossdef><para>&HP; kasutusele võetud mõiste tähistamaks trükiandmete ülekandmise viisi printerile, mida nimetatakse ka "AppSocket" või "TCP/IP otsetrükkimise" protokolliks.</para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab Interneti kujundamise töörühm (inglise keeles <emphasis>I</emphasis>nternet <emphasis>E</emphasis>ngineering <emphasis>T</emphasis>ask <emphasis>F</emphasis>orce). See on kogum interneti-, tarkvara- ja riistvaraeksperte, kes arutlevad uute võrgutehnoloogiate üle ning jõuavad sageli tulemusele, mida paljud hakkavad pidama standardiks. Tuntuim näide on kindlasti "TCP/IP". IETF standardid, samuti mustandid, arutlusteemad, ideed ja tulusad õppematerjalid leiavad kirjaliku väljenduse kuulsas "RFC" seerias, mis on avalikkusele kättesaadavad ning on kaasas ka enamiku Linuxi ja BSD distributsioonidega.</para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab interneti trükkimisprotokoll (inglise keeles <emphasis>I</emphasis>nternet <emphasis>P</emphasis>rinting <emphasis>P</emphasis>rotocol). Selle aluseks on rida IETF poolt heaks kiidetud "pakutava standardi" staatuses RFC-sid, väljatöötajaks aga PWG. IPP on täiesti uus võrgutrükkimise viis, kuid samas kasutab ta ammutuntud ja katsumustele edukalt vastu pidanud andmete liigutamise meetodit: HTTP 1.1! Leiutamata uuesti jalgratast ning tuginedes olemasolevale töökindlale internetistandardile, suudab IPP üsna hõlpsasti kaasata oma raamistikku ka teised HTTP-ga ühilduvad standardsed mehhanismid: * Basic, Digest või sertifikaadi autentimise mehhanism; * SSL või TLS ülekantavate andmete krüptimiseks; * LDAP kataloogiteenusteks (avaldamaks andmeid printerite, seadmete võimaluste, juhtprogrammide, kulude või ka võrgu kohta või kontrollimaks autentimise ajal paroole). </para>
<glossdef><para>&kde; uus trükkimisfunktsioon (alates versioonist 2.2) sisaldab mitut moodulit, mis tõlgendavad mitmesuguste kättesaadavate trükkimis-alamsüsteemide (&CUPS;, BSD-stiilis LPR/LPD, RLPR...) omadused ja seadistused &kde; töölaua &GUI; kenadeks akendeks ja dialoogideks, mida on hõlpus kasutada. Igapäevategemistes on kõige olulisem uus &GUI; trükkimiskäsk "kprinter". -- Märkus: TDEPrint <emphasis>ei</emphasis> kasuta oma spuulimismehhanismi ega &PostScript; töötlust, vaid tugineb valitud <emphasis>trükkimis-alamsüsteemile</emphasis> -- kuid ta lisab viimasele mitu lisaomadust... </para>
<glossdef><para>...on nimetus, mida kannab kasutajatele ja administraatoritele mõeldud materjal, mis kirjeldab TDEPrinti funktsioone. Seda on võimalik uurida näiteks Konqueroris, kirjutades aadressireale "help:/tdeprint". Selle on loonud ja nüüd hooldab Kurt Pfeifle. </para>
<glossdef><para><emphasis>kprinter</emphasis> on uus võimas trükkimisvahend, mida loomupäraselt kasutavad kõik &kde; rakendused. Vastupidiselt mõnele levinud väärarusaamale <emphasis>ei ole</emphasis> <emphasis>kprinter</emphasis> ainult &CUPS;ipõhine vahend, vaid toetab mitmesuguseid trükkimis-alamsüsteeme. Sul on isegi ilma midagi ümber seadistamata võimalik lülituda ühelt süsteemilt teisele "käigult" kas või kahe töö vahel. Küll on <emphasis>kprinter</emphasis> tänu &CUPS;i võimsusele kõige paremini kasutatav just selle süsteemi kasutajaliidesena. <emphasis>kprinter</emphasis> on "qtcupsi" järeltulija, mille eest keegi enam aktiivselt hoolt ei kanna. Ta on pärinud qtcupsi parimad omadused ning lisanud sellele hulga uusi. KÕIGE OLULISEM: <emphasis>kprinterit</emphasis> kõigi tema omadustega on võimalik kasutada ka &kde;-välistes rakendustes, kus saab rakendada kohandatud trükkimiskäsku, näiteks gv, Acrobat Reader, Netscape, Mozilla, Galeon, StarOffice, OpenOffice.org ja kõik GNOME rakendused. <emphasis>kprinter</emphasis> võib toimida "iseseisva" rakendusena, kui see käivitatakse näiteks X-terminalist või "minikäsurealt", et trükkida palju erinevaid faile erinevatest kataloogidest ja erinevates vormingutes üheainsa tööna ja üheaegselt, ilma et faile oleks vaja eelnevalt mõnes muus rakenduses avada! (Sellisel moel on võimalik trükkida faile, mille vorming on &PostScript;, PDF, rahvusvaheline ja ASCII tekst, samuti paljud populaarsed graafikavormingud, näiteks PNG, TIFF, JPEG, PNM, Sun RASTER &etc;). </para>
<glossdef><para>oli üks esimesi firmasid, mis hakkas levitama Linuxile mõeldud printerite juhtprogramme mõne oma mudeli jaoks. Need juhtprogrammid on aga vaid binaarkujul (ilma lähtekoodita) ning seepärast pole neid võimalik integreerida muude trükkimise vaba tarkvara projektidega. </para>
<glossdef><para>Linuxprinting.org ei ole sugugi mõeldud ainult Linuxi tarbeks, sellelt veebileheküljelt leiavad palju kasulikku infot trükkimise kohta ka muud &UNIX;-laadsed operatsioonisüsteemid, näiteks *BSD ja kommerts-UNIXid. See on kodu huvipakkuvale projektile Foomatic, mis püüab välja arendada "metatrükkimise spuulimis- ja juhtprogrammide seadistamise tööriistakomplekti" (see peaks suutma ühise liidese kaudu seadistada erinevaid trükkimis-alamsüsteeme ja neile vajalikke juhtprogramme), mille võimuses oleks kanda kõik trükijärjekorrad, printerid ja seadistustefailid ühelt spuulerilt teisele ilma midagi ümber seadistamata. -- Samuti haldab sait trükkimise andmebaasi, mis kujutab endast juhtprogrammide ja seadmete kohta käiva info kogumit. See võimaldab kõigil leida uusimat infot printerimudelite kohta, samuti genereerida võrgus seadistustefailid suvalisele spuulerile/juhtprogrammile/seadmele, mis töötab ükspuha millise Linuxis või &UNIX;-is kasutusel oleva trükkimis-alamsüsteemiga. </para>
<glossdef><para>....Andmebaas sisaldab printereid ja neile sobilikke juhtprogramme... ...palju infot ja dokumentatsiooni... ...nüüd pakub see ka mõningaid vahendeid juhtprogrammide lihtsamaks integreerimiseks vajalikku süsteemi... ..."Foomaticu" suguvõsa vahendeid, mis peaksid hõlbustama andmebaasi kasutamist kõige levinumates trükkimis-alamsüsteemides ning genereerima "käigult" sinu printerimudelile sobiva seadistuse. </para>
<glossdef><para>Mõne arvates tähendab lühend LPR reatrükkimissoovi (inglise keeles <emphasis>L</emphasis>ine <emphasis>P</emphasis>rinting <emphasis>R</emphasis>equest), teiste sõnul kaugreaprinterit (inglise keeles <emphasis>L</emphasis>ine <emphasis>P</emphasis>rinter <emphasis>R</emphasis>emote).</para>
<glossdef><para>Sarnaselt rakendusele APSfilter pakub Magicfilter automaatset failitüübi tuvastamise funktsiooni ning selle alusel faili automaatset teisendamist trükitavasse vormingusse vastavalt printeri tüübile.</para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab mitmeotstarbelised (või multimeedia) meililaiendid (inglise keeles <emphasis>M</emphasis>ultipurpose (<emphasis>M</emphasis>ultimedia) <emphasis>I</emphasis>nternet <emphasis>M</emphasis>ail <emphasis>E</emphasis>xtensions). &MIME; tüüpe kasutati algselt selleks, et saaks edastada binaarandmeid (näiteks graafikat sisaldavaid meilimanuseid) meiliühenduse kaudu, mis normaalselt vahendab ainult ASCII märke. Selleks tuli andmed kodeerida ASCII vormingusse. Hiljem kontseptsiooni laiendati, et see kirjeldaks andmevormingut platvormist sõltumatul, kuid ometi üheselt mõistetaval moel. &Windows; kasutajad teavad ju kindlasti &Microsoft; Wordi .doc-laiendit. &Windows; platvormil on see õigupoolest mitmetähenduslik, kuivõrd .doc-laiendit kasutatakse nii tavaliste tekstifailide kui Adobe Framemakeri failide puhul. Ja kui tegelikule Wordi failile antakse muu laiend, ei suuda rakendus seda enam avada. &MIME; tüübiga failidel on kaasas äratundmist võimaldav string, mis kirjeldab nende failivormingut, võttes aluseks <emphasis>main_category/sub_category</emphasis>. IPP raames kirjeldatakse ka trükitavaid faile &MIME; tüüpide abil. Mitmetähenduslikkuse vältimiseks on &MIME; tüübid registreeritud IANA-s (Omistatud internetinumbrite assotsiatsioon, inglise keeles Internet Assigning Numbers <emphasis>Association</emphasis>). &CUPS;il on mõned omaenda registreeritud &MIME; tüübid, näiteks <emphasis>application/vnd.cups-raster</emphasis> (&CUPS;isisese rasterkujutise vorming). </para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab printeri kontrollkeel (inglise keeles <emphasis>P</emphasis>rinter <emphasis>C</emphasis>ontrol <emphasis>L</emphasis>anguage). Selle töötas välja &HP;. Versioon 1 oli lihtne ASCII trükkimiseks mõeldud käsukogum, praegused versioonid PCL6 ja PCL-X suudavad aga trükkida graafikat ja värviliselt -- kuid väljaspool &Microsoft; &Windows; ja &HP-UX; (&HP; enda &UNIX; variant) maailma pole see kuigi levinud...</para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab lehekülje kirjelduskeel (inglise keeles <emphasis>P</emphasis>age <emphasis>D</emphasis>escription <emphasis>L</emphasis>anguage). PDL kirjeldab abstraktselt lehekülje graafilist vormi. - Enne kui asi jõuab reaalselt toonerilt või tindikassetilt paberile, on vaja PDL-i "tõlgendada". &UNIX; puhul on tähtsaim PDL &PostScript;. </para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab pildielement (inglise keeles <emphasis>Pic</emphasis>ture <emphasis>El</emphasis>ement). See mõiste kirjeldab rasterkujutise väikseimat elementi, olgu see paberile trükitud või katoodikiirte või LCD-elementide vahendusel ekraanile kuvatud. Iga neil väljundseadmetel kujutatav graafika või pilt koosneb pikslitest ning väärtused "ppi" (pikslit tolli kohta) ja &dpi; (punkti tolli kohta) on tähtsaimad kujutise üldkvaliteedi ja lahutusvõime ehk resolutsiooni hindamisel.</para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab trükitöökeel (inglise keeles <emphasis>P</emphasis>rint <emphasis>J</emphasis>ob <emphasis>L</emphasis>anguage). Selle töötas välja &HP; printeri vaike- ja tööpõhiste seadistuste kontrollimiseks ning mõjutamiseks. Seda võib aga kasutada ka mujal kui vaid &HP; enda (PCL-)printeritel, sest ka paljud &PostScript;- ning muud printerid mõistavad PJL signaale, mis saadetakse neile koos trükitööga või eraldi signaalina.</para>
<glossdef><para>&PostScript; (sageli lühendatuna "PS") on sisuliselt &UNIX; maailmas kujunenud failide trükkimise standardiks. Selle töötas välja Adobe, kes litsenseeris seda printeritootjatele ning tarkvarafirmadele. Et Adobe on avaldanud &PostScript; spetsifikatsiooni, on tekkinud ka hulk &PostScript; genereerivat ja tõlgendavat tarkvara (vaba tarkvara maailmas on üks tuntumaid võimas PS-tõlgendaja Ghostscript). </para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab PostScript printeri kirjeldus (inglise keeles <emphasis>P</emphasis>ostScript <emphasis>P</emphasis>rinter <emphasis>D</emphasis>escription). PPD-d on ASCII-failid, kuhu on salvestatud kogu info printeri spetsiifiliste omaduste kohta, samuti (PostScript- või PJL-)käskude määratlused, mis kutsuvad välja teatud omadusi (näiteks duplekstrükk). Lühendi lahtimõtestamine näitab, et esialgu kasutati PPD-sid ainult &PostScript;-printerite tarbeks. &CUPS; avardas PPD põhimõtet kõigile printeritüüpidele. PPD-sid &PostScript;-printeritele annavad kaasa tootjad ning neid saab kasutada koos &CUPS;i ja TDEPrintiga vastava &PostScript;-printeri kõigi võimaluste pruukimiseks. TDEPrinti meeskond soovitab kasutada PPD-sid, mis töötati algselt välja &Microsoft; Windows NT jaoks. PPD-d mitte-&PostScript; printerite jaoks <emphasis>vajavad</emphasis> filtrit või filtreid, mis töötlevad &PostScript; vormingus trükifailid vormingusse, mida mõistab ka mitte-&PostScript;-printer. Selliseid PPD ja filtri kombinatsioone ei paku (veel) sugugi mitte kõik tootjad. Kui &CUPS;i arendajad aga ilmutasid soovi hakata PPD-sid kasutama, leidus vabavara maailmas piisavalt entusiaste, kes kiiresti pakkusid välja toe enamikule praegu kasutamist leidvatele printeritele PPD-de ja klassikaliste Ghostscripti filtrite abil. Kuid tähele tasub panna seda, et väljatrüki kvaliteet kõigub "tipptaseme fotokvaliteediga väljundist" (kasutades Gimp-Printi, enamik Epsoni tindiprintereid) "vaevuloetavani" (kasutades Foomaticu toega Ghostscripti filtreid mudelitel, mida Linuxprinting.org-i andmebaas hindab nimetusega "kirjapress"). </para>
<glossdef><para>PPD-O-Matic on kogum Perli skripte, mis töötab Linuxprinting.org-i veebiserveril ja mida saab kasutada võrgus PPD-de genereerimiseks igale printerile, mis teadaolevalt suudab trükkida Ghostscripti vahendusel. Neid PPD-sid võivad kasutusele võtta &CUPS;/TDEPrint, aga ka PPD-tundlikud rakendused, näiteks StarOffice, trükitöö kõikvõimalike parameetrite määramiseks. Tänapäeval on enamasti soovitatav kasutada "PPD-O-Maticut", mitte aga vanemat &CUPS;-O-Maticut. PPD genereerimiseks mine internetis <ulink url="http://www.linuxprinting.org/printer_list.cgi">printerite andmebaasi leheküljele</ulink>, vali seal oma printeri mudel, vaata üle seejärel väljapakutavad võimalikud Ghostscripti filtrid, vali neist üks, klõpsa nupul "generate" ning salvesta viimaks fail oma süsteemi. Loe kindlasti läbi juhised. Kontrolli, et sinu süsteemi on ikka paigaldatud Ghostscript ja filter, mille valisid enne PPD genereerimist. </para>
<glossdef><para>BSD stiilis trükkimist kasutavates süsteemides säilitab fail "printcap" seadistusteinfot. Trükideemon loeb seda määramaks, millised printerid on saadaval, milliseid filtreid neist igaühe puhul kasutada, kus asub spuulimiskataloog, kas kasutada trükitiitli lehekülgi ja nii edasi... Ka mõned rakendused sõltuvad ligipääsust printcap-failile, kust nad võtavad saadaolevate printerite nimed. </para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab printerihalduse infobaas (inglise keeles <emphasis>Printer</emphasis>-<emphasis>M</emphasis>anagement <emphasis>I</emphasis>nformation <emphasis>B</emphasis>ase). Printer-MIB määrab rea parameetreid, mis salvestatakse printerisse sellele võrgu kaudu ligipääsemiseks. See tuleb kasuks, kui paljusid (mõnel juhul sõna otseses mõttes tuhandeid) võrguprintereid hallatakse tsentraalselt SNMP (lihtne võrguhaldusprotokoll) abil.</para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab Printeri töögrupp (inglise keeles <emphasis>P</emphasis>rinter <emphasis>W</emphasis>orking <emphasis>G</emphasis>roup). PWG kujutab endast printeritootjate esindajate lõdvalt seotud rühmitust, kes on aastate kestel välja töötanud mitu võrgutrükkimisega seotud standardit. Hiljem on nende töö tulemust aktsepteerinud IETF, andes välja vastavad RFC-d, näiteks "Printer-MIB" ja IPP.</para>
<glossdef><para>TDEPrinti ressurssidele pääseb kiiresti ligi käsuga "print:/..." Kirjutades Konquerori aadressireale "print:/manager", pääseb kasutama printerihalduse vahendeid. Konqueror kasutab selleks &kde; kuulsat tehnoloogiat "KParts". </para>
<glossdef><para>Qt&CUPS; ja KUPS olid TDEPrinti eelkäijad, nüüd aga on nad hüljatud ja keegi ei kanna nende eest enam hoolt. Kõik qtcupsi head küljed on üle võtnud KDE uus trükkimisdialoog "kprinter" (mis on qtcupsiga võrreldes palju parem), kupsi parimad omadused aga TDEPrinti haldur (seda saab kasutada KDE juhtimiskeskuse vahendusel või kirjutades Konquerori aadressireale "print:/manager"). Neil mõlemal on võrreldes eelkäijatega rohkem võimalusi ja vähem vigu... Qt&CUPS;i varasem arendaja Michael Goffioul on nüüd TDEPrinti arendaja -- väga armas ja töövõimekas mees ning kiire vigade parandaja... </para>
<glossdef><para>Iga pilt füüsilisel andmekandjal koosneb eri värvi ja (võib-olla) suurust üksikute punktide mustrist. See erineb "vektorkujutisest", mille puhul graafikat kirjeldatakse matemaatilisse vormi valatud katkematute joonte, varjude, vormide ja täidetud aladena. Vektorkujutised on iseenesest failisuuruselt väiksemad ning neid võib skaleerida ilma info- ja kvaliteedikaota -- aga nad ei saa kunagi olla otseväljundiks, vaid neid tuleb "teisendada" ehk "rasterdada" väljundseadmele sobiliku lahutusvõimeni... Rasterdamise sooritab rasterkujutise töötleja (RIP, inglise keeles Raster Image Processor), milleks sageli on Ghostscripti tarkvara, või mõni filter.</para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab rasterkujutise töötlus/töötleja (inglise keeles <emphasis>R</emphasis>aster <emphasis>I</emphasis>mage <emphasis>P</emphasis>rocess(or)). Trükkimise kontekstis tähendab "RIP" riist- või tarkvara, mis teisendab &PostScript; (või muu trükivormingu, mis esineb mitteraster-PDLi kujul) rasterkujutise vormingusse printeri "märkemootorile" vastuvõetaval kujul. &PostScript; printeritel on oma PostScript-RIP. RIP võib esineda printerina, aga ei pruugi. Paljudes &UNIX; süsteemides esineb "tarkvaralise RIPi" rollis Ghostscript, mis töötab serveril ning töötleb &PostScript; või muud andmed printerile saatmiskõlbulikule kujule (nii et sa võid pidada õigeks loosungit "Ghostscript muudab teie printeri &PostScript; masinaks", mis küll sõna otseses mõttes päris õige ei ole).</para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab kaug-reatrükkimissoov (inglise keeles <emphasis>R</emphasis>emote <emphasis>L</emphasis>ine <emphasis>P</emphasis>rinting <emphasis>R</emphasis>equest). See on BSD stiilis trükkimine, mis ei vaja administraatori privileege ega faili "printcap", sest kõiki parameetreid saab määrata käsureal. RLPR sobib eriti hästi sülearvuti kasutajatele, kes töötavad tihti muutuvas keskkonnas, kuna seda võib paigaldada ükspuha millise muu trükkimis-alamsüsteemi kõrvale ning see pakub väga paindliku ja kiire meetodi paigaldada LPR/LPD vahendusel otseligipääsuga printer. TDEPrinti "printeri lisamise nõustaja" muudab RLPR kasutamise veelgi lihtsamaks. Käsk kprinter võimaldab lülituda "lennult" ümber RLPR-ile.</para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab lihtne võrguhaldusprotokoll (inglise keeles <emphasis>S</emphasis>imple <emphasis>N</emphasis>etwork <emphasis>M</emphasis>anagement <emphasis>P</emphasis>rotocol). SNMP on laialdaselt kasutusel kõikvõimalike võrgusõlmede (serverid, ruuterid, kommutaatorid, lüüsid, printerid) kaughalduses.</para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab turvaline soklikiht (inglise keeles <emphasis>S</emphasis>ecure <emphasis>S</emphasis>ocket <emphasis>L</emphasis>ayer). <acronym>SSL</acronym> on meetod üle HTTP liigutatavate andmete krüptimiseks, mille töötas välja Netscape. Praegu on see asendumas IETF standardiga, mis kannab nimetust TLS. </para>
<glossdef><para>Tuleneb lühendist SPOOL, mis tähendab simultaanne rivis-andmevahetus (inglise keeles <emphasis>S</emphasis>ynchronous <emphasis>P</emphasis>eripheral <emphasis>O</emphasis>perations <emphasis>O</emphasis>n<emphasis>L</emphasis>ine). Spuulimine võimaldab trükkivatel rakendustel (ja kasutajatel) jätkata oma tööd, sest trükkimise eest asub hoolt kandma <acronym>deemon</acronym>, mis salvestab faili ajutisse asupaika, kuni printer on valmis tööd alustama. </para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab transpordikihi turvalisus (inglise keeles <emphasis>T</emphasis>ransport <emphasis>L</emphasis>ayer <emphasis>S</emphasis>ecurity). <acronym>TLS</acronym> on krüptimisstandard andmete liigutamisel HTTP 1.1 vahendusel, selle määratluse annab RFC 2246. Kuigi see tugineb varasemale, Netscape arendatud SSL-ile, ei ole ta sellega täielikult ühilduv. </para>
<glossterm>System V stiilis trükkimine</glossterm>
<glossdef><para>See on traditsioonilise &UNIX; trükkimise teine variant (erineb BSD stiilis trükkimisest). See kasutab teistsugust käsukogumit (lp, lpadmin...), kuid ei ole põhimõtteliselt erinev. Siiski on kahe variandi vahe piisavalt suur, et nad omavahel kokku ei sobiks, nii et BSD klient ei saa ilma lisavaevata System V stiilis trükiserveril trükkida... IPP on mõeldud lõhet ületama ja vähendama. </para>
<glossdef><para>Jaosvara, mis võimaldab fotokvaliteediga trükki paljudel tindiprinteritel. Sellest on kasu, kui sa ei suuda oma printerile juhtprogrammi leida, ning seda saab edukalt kasutada nii traditsioonilises Ghostscripti kui moodsamas &CUPS;i süsteemis.</para>
<glossdef><para>Lühend, mis tähendab X-i trükkimispaneel (inglise keeles <emphasis>X</emphasis> <emphasis>P</emphasis>rinting <emphasis>P</emphasis>anel). <acronym>XPP</acronym> oli esimene vaba tarkvara &CUPS;ile loodud graafiline trükkimiskäsk, mille kirjutas Till Kampeter ja mis mingis mõttes kujutab endast eeskuju &kde; utiliidile "kprinter".</para>
