<othercredit role="translator"><firstname>Marek</firstname><surname>Laane</surname><affiliation><address><email>bald@starman.ee</email></address></affiliation><contrib>Tõlge eesti keelde</contrib></othercredit>
<anchor id="find"/> <anchor id="find-again"/> <anchor id="replace"/> <anchor id="undo"/> <anchor id="redo"/> &kate; pakub mitmeid võimalusi kujundada rakendus just selliseks, nagu soovid. Tähtsaimad võimalused on järgmised: </para>
<listitem><para>See on peamine seadistusvahend, mis võimaldab seadistada &kate; rakendust, redaktorikomponenti ja pluginate kasutamist.</para></listitem>
<listitem><para>Lubab muuta sagedamini kasutatavaid seadistusi ning käivitada seadistustedialooge.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term>Menüü <guimenu>Vaade</guimenu></term>
<listitem><para>Võimaldab poolitada aktiivse tööpinna, samuti näidata parajasti redigeeritava dokumendi ikoonide ja reanumbrite paneeli.</para></listitem>
<para>Põimitav &konsole; kasutab &juhtimiskeskus;es määratud seadistust ning seda võib oma vajaduste kohaselt seadistada hiire <mousebutton>parema</mousebutton> nupuga klõpsates ja hüpikmenüüst <guimenuitem>Seadistused</guimenuitem> valides.</para>
<listitem><para>See annab põimitud &konsole;ile käsu <command>cd</command> ehk käsu suunduda aktiivse dokumendi kataloogi, kui see käivitatakse või aktiivseks muudetakse. Kui see ei ole lubatud, tuleb vastavad operatsioonid &konsole;il ise sooritada. </para></listitem>
<guilabel>Hoiatus, kui faile on muutnud mõni muu protsess</guilabel></term>
<listitem><para>Märkimisel annab &kate; teada failidest, mida on muudetud väljaspool rakendust, kui fookus asub muidugi peaaknas. Sul on võimalik korraga tegelda mitme muudetud failiga, neid uuesti avada, salvestada või muudatustest loobuda.</para>
<para>Kui see ei ole märgitud, palub &kate; midagi ette võtta ainult siis, kui väljaspool muudetud fail rakenduses fookuse saab.</para>
<listitem><para>Märkimisel salvestab &kate; dokumentide sulgemise järel ka sellised metaandmed nagu järjehoidjad ja seansi seadistused. Neid andmeid kasutatakse dokumendi taasavamisel uuesti, kui dokumenti ei ole vahepeal kuidagi muudetud.</para></listitem>
<listitem><para>Siin saab määrata päevade maksimaalse arvu, mille jooksul säilitatakse avamata failide metainfo. See aitab vältida metainfo andmebaasi kasvamist liiga suureks.</para></listitem>
<para>Siin saab määrata &kate; käitumise käivitumisel. Neid seadistusi saab tühistada <link linkend="command-line-options">käsureal</link> teistsuguseid korraldusi andes.</para>
<term><guilabel>Avatakse uus seanss</guilabel></term>
<listitem><para>Selle valimisel avab &kate; käivitamisel uue nimetu seansi.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Laaditakse viimati kasutatud seanss</guilabel></term>
<listitem><para>Selle valimisel avab &kate; käivitumisel viimati kasutatud seansi. See on abiks, kui sa kasutad alati sama seanssi või vahetad neid harva.</para></listitem>
<listitem><para>Selle valimisel näitab &kate; alati väikest dialoogi, kus saad valida vajaliku seansi. See on vaikekäitumine. See on abiks, kui sul on sageli palju seansse.</para></listitem>
<term><guilabel>Seanssi ei salvestata</guilabel></term>
<listitem><para>Selle valimisel ei salvestada seansiandmete muudatusi (avatud failid ja sisselülitamise korral ka akna seadistused). Kui sul on salvestamata faile, siis nende salvestamise kohta päritakse sinu käest mõistagi aru. Selle valiku korral piisab, kui oled seansid korra seadistanud - sa ei pea muretsema failide sulgemise pärast, mida oled vaid korraks avanud ega soovi sama seanssi uuesti avades enam näha.</para></listitem>
<listitem><para>Selle valimisel salvestab &kate; seansiandmed, kui tegemist ei ole just nimetu seansiga. Selle valiku korral taastatakse sinu seansid alati nii, nagu sa neist viimati lahkusid. See on vaikekäitumine. </para></listitem>
<listitem><para>Siin saab seadistada failisüsteemi sirvija tööriistariba nuppe, liigutades need, mida soovid seal näha, nimekirja <guilabel>Valitud tegevused</guilabel> ning nimekirja serval olevate nuppudega vajaduse korral nende järjekorda muutes.</para>
<listitem><para>Failisüsteemi sirvijal võib lasta automaatselt liikuda aktiivset dokumenti sisaldavasse kataloogi teatud sündmuste korral: <itemizedlist> <listitem><para>Kui dokument muutub aktiivseks.</para></listitem> <listitem><para>Kui failisüsteemi sirvija on nähtaval.</para></listitem> </itemizedlist> Isegi kui sa siinseid võimalusi ei kasuta, saad sirvija aktiivse dokumendiga sünkroniseerida tööriistaribal paikneva nupuga <guilabel>Sünkroniseeri</guilabel>. </para></listitem>
<listitem><para>Siin saab valida, kui pikk peaks olema sirvija ajalugu. Sirvija jätab meelde ainult unikaalsed asukohad, duublid eemaldatakse.</para></listitem>
<listitem><para>Siin saab valida, kui palju filtreid meelde jäetakse. Meelde jäetakse ainult unikaalsed filtrid, duublid eemaldatakse.</para></listitem>
<listitem><para>Selles sektsioonis saab sisse või välja lülitada oma tegevuse visualiseerimise ning sisselülitamise korral valida, milliseid värve selleks kasutada. Täpsemalt räägib neist võimalustest sektsioon <link linkend="kate-mdi-tools-file-list">Dokumentide nimekiri</link>.</para></listitem>
<listitem><para>Siin saab määrata, mille alusel sorteeritakse dokumentide nimekiri. Seda saab määrata ka nimekirjas &HPN;ga klõpsates ilmuvast menüüst.</para></listitem>
<para>Sellel leheküljel on näha &kate; rakenduse paigaldatud pluginate nimekiri. Iga plugina juures näeb selle nime ja lühikirjeldust. Märkekastiga saab antud plugina sisse või välja lülitada. </para>
<para>Menüüs <guimenu>Tööriistad</guimenu> leiad alammenüü <guisubmenu>Välised tööriistad</guisubmenu>. Nendega saab välja kutsuda mõne muu rakenduse parajasti aktiivse dokumendiga seotud andmetega, näiteks selle URL-i, kataloogi, teksti või valikuga. Väliste tööriistade seadistamisleheküljel saab antud menüüd muuta, lisades või eemaldades sinna tööriistu või nende omadusi muutes.</para>
<para>Kõik välised tööriistad on olemuselt shellikäsud, mis sisaldavad dokumendi andmeid tähistavaid makrosid. Aktiveerimise korral asendatakse makrod aktiivsest dokumendist hangitud andmetega.</para>
<listitem><para>Kogu aktiivse dokumendi tekst. Pane tähele, et see võib põhimõtteliselt ületada sinu süsteemis lubatud maksimaalse käsu pikkuse. Kasuta seda võimalust seepärast ettevaatlikult.</para></listitem>
<listitem><para>Skripti peamine käivitatav fail. See on kohustuslik ning sellega testitakse, kas käsku saab üldse täita. Täielik asukoht on vajalik juhul, kui käivitatav fail ei asu muutujaga <envar>PATH</envar> määratud asukohas.</para></listitem>
<listitem><para>Lisaks võib valida võimaluse salvestada enne skripti käivitamist aktiivne dokument või ka kõik dokumendid. See on mugav juhul, kui skript peab lugema faili kettalt.</para></listitem>
<listitem><para>Seda määrates saab tööriista <link linkend="advanced-editing-tools-commandline">redaktori käsureal</link> kasutada kujul <command>exttool-<replaceable>Käsurea nimi</replaceable></command> (siin antud stringile lisatakse ette <quote>exttool-</quote>).</para></listitem>
<para>Siia rühma on koondatud kõik &kate; redaktorikomponendiga seotud leheküljed. Enamik siinseid seadistusi on vaikeväärtused, neid saab tühistada <link linkend="config-dialog-editor-filetypes">failitüüpi määrates</link>, <link linkend="config-variables">dokumendi muutujatega</link> või neid isegi iga dokumendi puhul eraldi redigeerimise ajal muutes.</para>
<listitem><para>See võimaldab joondada dünaamiliselt murtud read püstsuunas esimese rea taandesügavuse järgi. See on abiks koodi või märkekeele muutmisel loetavamaks.</para><para>Lisaks saab siin määrata protsendina akna maksimaalse laiuse, mille ületamise korral dünaamiliselt murtud ridu enam püstsuunas ei joondata. Näiteks 50% valimise korral ei joondata ridu, mis on dünaamiliselt murtud kaugemal kui 50% akna laiusest.</para></listitem>
<para>Siin saab seadistada kõigi värviskeemide kõiki fonte ja värve, samuti luua uusi skeeme või olemasolevaid kustutada. Igal skeemil on oma värvid, fondid ning tavalise ja esiletõstetud teksti stiilid. </para>
<para>&kate; on juba ette valinud parajasti aktiivse skeemi. Kui soovid kasutada mõnda muud skeemi, vali see liitkastist <guilabel>Skeem</guilabel>.</para>
<listitem><para>See on valitud teksti taust. Vaikimisi on see globaalne valiku värv, mille määravad kindlaks sinu &kde; värviseadistused. </para></listitem>
<listitem><para>See on aktiivse rea värv. Kui määrata see mõnevõrra erinevaks tavalise teksti värvist, näed paremini, millisel real parajasti viibid. </para></listitem>
<listitem><para>Selles liitkastis saab määrata mitmesuguste konkreetsete tekstielementide värvi. Siinne värv segatakse vastava rea taustavärviga, nii et rida, milles esineb mitu siinset elementi, võib olla päris kirju. Samu värve kasutatakse ka kerimisriba märkidel, kui nende näitamine on sisse lülitatud.</para></listitem>
<listitem><para>Seda märki kasutatakse ikooni-, reanumbrite ja koodivoltimise märkide piirde näitamisel redaktori vasakus servas, kui nende näitamine on sisse lülitatud. </para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Reanumbrid</guilabel></term>
<listitem><para>Seda värvi kasutatakse reanumbrite näitamiseks vaate vasakus servas, kui nende näitamine on sisse lülitatud.</para></listitem>
<listitem><para>Seda värvi kasutatakse nii püstiselt joondatud dünaamiliselt murtud ridade vasakul pool asuva mustri kui ka staatilise reamurdmise märkija näitamisel.</para></listitem>
<para>Siin saab valida skeemi fondi. Selleks võib olla mis tahes süsteemis saadaolev font, valida saab ka selle vaikesuuruse. Dialoogi allosas näeb näidisteksti, mis võimaldab kohe näha, kas valik vastab sinu maitsele. </para>
<para>Tavalise teksti stiilid päritakse esiletõstetud teksti stiilidest, mis lubab redaktoril näidata teksti väga ühtlaselt - nii kasutab näiteks kommentaaritekst sama stiili peaaegu kõigis tekstivormingutes, milles Kate üldse suudab teksti esile tõsta.</para>
<para>Nimed stiilide nimekirjas kasutavad nende jaoks määratud stiili, mis lubab kohe näha, milline antud element välja näeb. </para>
<para>Iga stiili puhul saab määrata üldisi atribuute ning esiplaani ja taustavärvi. Taustavärvi tühistamiseks kasuta hiire parema nupuga klõpsates ilmuvat menüüd.</para>
<para>Siin saab muuta konkreetsete esiletõstu definitsioonide korral kasutatavaid stiile. Redaktor valib juba ette esiletõstu, mida kasutab aktiivne dokument. Mõne muut esiletõstu stiilide muutmiseks vali see stiilide nimekirja kohal asuvast liitkastist <guilabel>Esiletõst</guilabel>. </para>
<para>Nimed stiilide nimekirjas kasutavad nende jaoks määratud stiili, mis lubab kohe näha, milline antud element välja näeb. </para>
<para>Iga stiili puhul saab määrata üldisi atribuute ning esiplaani ja taustavärvi. Taustavärvi tühistamiseks kasuta hiire parema nupuga klõpsates ilmuvat menüüd. Lisaks näeb, kas stiil vastab vaikimisi stiilile või mitte, ning soovi korral määrata, kas see peab sellele vastama või mitte.</para>
<para>Kindlasti märkad, et mitmed esiletõstud sisaldavad teisi esiletõste, mida tähistavad rühmad stiilide nimekirjas. Näiteks enamik esiletõste kasutab esiletõstu Alert ning paljud lähtekoodivormingud esiletõstu Doxygen. Nende rühmade värvide muutmine mõjutab aga ainult stiile valitud esiletõstus. </para>
<para>Sisselülitamise korral viib liikumine klahvidega <emphasis role="bold">Nool vasakule</emphasis> ja <emphasis role="bold">Nool paremale</emphasis> kursori rea alguses või lõpus viibimisel korral suunduma eelmisele või järgmisele reale, nagu seda teeb enamik redaktoreid.</para><para>Kui see ei ole sisse lülitatud, ei saa kursorit küll liigutada rea algusest vasakule, küll aga edasi rea lõpust, mis on abiks eriti programmeerijatele.</para>
<para>Selle valikuga muutub kursori käitumine, kui vajutada klahvi <keycap>Page Up</keycap> või <keycap>Page Down</keycap>. Kui see on märkimata, säilitab tekstikursor vastava klahvi vajutamisel oma suhtelise positsiooni &kate; aknas - kui näiteks see oli varem keset teksti, jääb ta ka keset teksti (kui liikumisel ei jõuta just teksti algusse või lõppu). Kui valik on sisse lülitatud, liigub kursor klahvi vajutamisel vastavalt nähtavaleilmuva teksti alumisse või ülemisse ritta.</para>
<para>Märkimise korral lisab redaktor klahvi <keycap>TAB</keycap> vajutamisel kindla arvu tühikuid vastavalt asukohale tekstis ja määratlusele <option>TAB laius</option>.</para>
<para>Sisselülitamise korral näitab &kate; tabeldusmärke visuaalselt punktidena.</para>
<note><para>See tähendab ka seda, et alustava või lõpetava tühimärgi asemel näidatakse punkti. See viga parandatakse &kate; tulevastes versioonides.</para></note>
<term id="config-dialog-editor-tab-width">TAB laius</term> <listitem><para>Kui valik <link linkend="config-dialog-editor-word-wrap"><guilabel>Tabeldusmärgid asendatakse tühikutega</guilabel></link> on sisse lülitatud, saab siin kindlaks määrata, mitme tühikuga redaktor tabeldusmärgid automaatselt asendab.</para></listitem>
<listitem><para>Reamurdmine tähendab seda, et redaktor alustab teatud hetkel automaatselt uut rida (murrab senise rea) ja viib kursori uue rea algusse. &kate; alustab uut rida automaatselt, kui aktiivne rida on saavutanud pikkuse, mille määrab valik <link linkend="config-dialog-editor-wrap-words-at">Reamurdmise veerg</link>.</para>
<para>Märkimisel tõmmatakse püstjoon reamurdmise veeru kohale, mis on määratud dialoogi <menuchoice> <guimenu>Seadistused</guimenu> <guimenuitem>Redaktori seadistamine...</guimenuitem></menuchoice> leheküljel Redigeerimine. Pane tähele, et reamurdmise märkijat näidatakse ainult siis, kui kasutad fikseeritud laiusega fonti.</para>
<para>Kui <link linkend="config-dialog-editor-word-wrap">reamurdmine</link> on sisse lülitatud, saab siin määrata rea pikkuse (märkides), mille saavutamise järel murrab redaktor automaatselt rida.</para>
<listitem><para>Märkimisel eemaldab &kate; automaatselt tekstiridade lõpust liigsed tühikud.</para></listitem> </varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Automaatsed sulud</guilabel></term> <listitem><para>Kui kasutaja sisestab vasakpoolse sulu ([, ( või {), lisab &kate; automaatselt kursorist paremale vastava parempoolse sulu (}, ) või ]).</para></listitem>
<listitem><para>Siin saab määrata sammude arvu, mida &kate; peab meeles toimingute tühistamiseks tagasivõtmise käsuga. Mida suurem on sammude arv, seda rohkem mälu &kate; mõistagi ka vajab. Kui anda väärtuseks näiteks 10, saab kasutaja tagasi võtta viimased kümme toimingut, s.t. kümme korda nupule <guibutton>Võta tagasi</guibutton> vajutades taastatakse tol hetkel valitsenud olukord.</para></listitem> </varlistentry>
<listitem><para>Siin saab määrata, millist teksti kasutab &kate; otsimisel (seda kasutatakse automaatselt otsimisdialoogis): <itemizedlist> <listitem><para><emphasis role="bold">Eimidagi:</emphasis> otsitavat teksti ei üritata ära arvata.</para></listitem> <listitem><para><emphasis role="bold">Ainult valikut:</emphasis> olemasolu korral kasutatakse parajasti valitud teksti. </para></listitem> <listitem><para><emphasis role="bold">Valikut, siis käesolevat sõna:</emphasis> olemasolu korral kasutatakse parajasti valitud teksti, muul juhul aktiivset sõna. </para></listitem> <listitem><para><emphasis role="bold">Ainult käesolevat sõna:</emphasis> olemasolu korral kasutatakse sõna, milles asetseb parajasti kursor. </para></listitem> <listitem><para><emphasis role="bold">Käesolevat sõna, siis valikut:</emphasis> olemasolu korral kasutatakse aktiivset, muul juhul aktiivset valikut. </para></listitem> </itemizedlist> Pane tähele, et kõigi režiimide korral kasutab otsimisdialoog juhul, kui otsitavat stringi ei ole või seda ei saa tuvastada, viimati kasutatud otsinguteksti. </para></listitem>
<para>Siin saab valida vaikimisi kasutatava automaatse treppimise režiimi. Väga soovitatav on valida siin <userinput>Puudub</userinput> või <userinput>Tavaline</userinput> ning määrata failitüübi seadistustes treppimise režiimid erijuhtudeks, näiteks C/C++ koodile või &XML;-ile.</para>
<para>Selle märkimisel lisatakse Doxygeni stiilis kommentaari kirjutamisel automaatselt alustav "*". Seda valikut saab sisse või välja lülitada ainult sobiva režiimi korral.</para>
<listitem><para>Sisselülitamisel ei eemalda redaktor valikus ridadelt täiendavalt taanet, kui see eemaldatakse vähima taandega realt. Kui mõnikord eemaldad taande treppimist kasutava koodi plokkidelt, võib sellest valikust abi olla. </para></listitem>
<para>Redaktor laeb mällu määratud arvu tekstiplokke (umbes 2048 rida). Kui fail on suurem, puhverdatakse ülejäänud plokid kettale ja laaditakse vajaduse korral.</para>
<para>See tekitab dokumendis liikumisel väikseid viivitusi: suurem plokkide arv suurendab redigeerimise kiirust, kuid nõuab enam mälu. </para><para>Üldiselt võib siin valida suurima võimaliku plokkide arvu. Seda tasub piirata ainult siis, kui tekib probleeme mäluga.</para>
<term><guilabel>Salvestamisel tehakse varukoopia</guilabel></term>
<listitem><para>Salvestamise ajal varukoopia loomise kasutamisel kopeerib &kate; selle enne muudatuste salvestamist kettale, andes failile nime <prefiks><failinimi><sufiks>. Sufiks on vaikimisi <emphasis role="bold">~</emphasis> ning prefiks vaikimisi puudub. </para>
<para>Siinsel leheküljel sab seadistada kõigi programmeerimiskeelte süntaksi esiletõstmise stiili. Kõik mujal dialoogis tehtud muudatused rakenduvad ainult valitud tüübile.</para>
<listitem><para>See on faililaiendite nimekiri, millega määratakse kindlaks, milliste failide korral kasutatakse antud süntaksi esiletõstmise režiimi.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>MIME tüübid</guilabel></term>
<listitem><para>Nõustaja nupule klõpsates avaneb dialoog kõigi saadaolevate MIME tüüpidega, kust saab valida vajalikud.</para><para>Automaatselt muudetakse ka <emphasis role="bold">faili laiendite</emphasis> valikut.</para></listitem>
<para>Sellel leheküljel saab tühistada konkreetsete MIME tüüpidega dokumentide vaikeseadistused. Kui redaktor avab dokumendi, uuritakse, kas see vastab mõnele defineeritud failimaskile või MIME tüübile ning kui vastab, siis rakendatakse antud tüübile määratud muutujad. Kui sobib mitu failitüüpi, kasutatakse seda, millel on kõrgem prioriteet. </para>
<listitem><para>Selle nupuga saab luua uue failitüübi. Klõpsamise järel muutuvad allolevad väljad tühjaks ja sa saad need ise vajaliku infoga täita.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Kustuta</guilabel></term>
<listitem><para>Olemasoleva failitüübi eemaldamiseks vali see hüpikkastist ja klõpsa nupule Kustuta.</para></listitem>
<listitem><para>See on nimi kujul, nagu seda näidatakse menüüs <menuchoice><guimenu>Tööriistad</guimenu><guimenuitem>Failitüübid</guimenuitem></menuchoice>.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Sektsioon</guilabel></term>
<listitem><para>See on sektsiooni nimi kujul, nagu seda näidatakse menüüs <menuchoice><guimenu>Tööriistad</guimenu><guimenuitem>Failitüübid</guimenuitem></menuchoice>.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Muutujad</guilabel></term>
<listitem><para>Selle stringiga saab muuta &kate; seadistusi antud MIME tüübiga failide korral, kasutades selleks &kate; muutujaid. Siin saab määrata peaaegu kõiki asju, näiteks esiletõst, treppimise režiim, kodeering jne.</para><para>Kõigi muutujate täieliku nimekirja toob ära käsiraamat.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Faili laiendid</guilabel></term>
<listitem><para>Metamärke kasutades saab valida faile nime järgi. Tüüpiline metamärgimask kasutab tärni ja faililaiendit, näiteks <filename>*.txt; *.text</filename>. String koosneb semikooloniga eraldatud maskide nimekirjast.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>MIME tüübid</guilabel></term>
<listitem><para>Avab nõustaja, kust saab valida MIME tüübid.</para></listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term><guilabel>Prioriteet</guilabel></term>
<listitem><para>Määrab antud failitüübi prioriteedi. Kui fail sobib mitme failitüübiga, kasutatakse seda, millel on kõrgem prioriteet.</para></listitem>
<para>Sellel leheküljel on näha kõik saadaolevad pluginad ning siin saab märkida, milliseid neist kasutada, milliseid mitte. Märkimise korral saab tarvitada nuppu <guibutton>Seadista</guibutton> ning vastavat pluginat seadistada.</para>
<para>Kate muutujad kujutavad endast dokumendi muutujate kateparts-teostust. Dokumendi muutujad sarnanevad mõneti Emacsi ja Vi režiimiridadele (modeline). Katepart sätestab nende ridade vorminguks <userinput>kate: MUUTUJANIMI VÄÄRTUS; [ MUUTUJANIMI VÄÄRTUS; ... ]</userinput>. Read võivad mõistagi olla ka kommentaarid, kui fail on vormingus, mis kasutab kommentaare. Muutujate nimed on üksiksõnad (tühimärkideta), kõik kuni järgmise semikoolonini on väärtus. Semikooloni kasutamine on nõutav.</para>
<para>Muutujad toetavad peaaegu kõiki Kate kasutatavaid seadistusvõimalusi ning ka mõned pluginad kasutavad muutujaid. Viimasel juhul on neist juttu vastavate pluginate dokumentatsioonis.</para>
<para>Seadistust lugedes uurib katepart järgmisi kohti (just sellises järjekorras): <itemizedlist> <listitem><para>Globaalne konfiguratsioon.</para></listitem> <listitem><para>Täiendavad seansiandmed.</para></listitem> <listitem><para>"Failitüübi" konfiguratsioon.</para></listitem> <listitem><para>Dokumendi muutujad dokumendis endas.</para></listitem> <listitem><para>Redigeerimise ajal menüüst või käsurealt määratud seadistused.</para></listitem> </itemizedlist> Nagu näha, seisavad dokumendi muutujad tähtsuselt teisel kohal. Kui dokument salvestatakse, loetakse dokumendi muutujad uuesti sisse, ning need kirjutavad üle muudatused, mida on tehtud menüüd või käsurida kasutades.</para>
<para>Kõik muutujad, mida allpool ei ole ära toodud, on salvestatud dokumenti ning neile võivad päringu esitada muud objektid, näiteks pluginad, mis saavad neid oma huvides ära kasutada. Näiteks kasutab muutujaga treppimise režiim oma seadistuse leidmiseks just dokumendi muutujaid.</para>
<para>Siintoodud muutujad kajastavad &kate; versiooni 2.4. Tulevikus võib muutujaid lisanduda. Muutujatel võib olla kolme tüüpi väärtusi, mis saavad esineda järgmisel kujul: <itemizedlist>
<listitem><para>Alustava tärni lisamise Doxygeni kommentaarides sisse/väljalülitamine. See ei tee midagi, kui sa ei kasuta C stiilis automaatset treppimist. </para></listitem>
<listitem><para>Automaatse treppimise režiimi määramine. Kasutada saab võtmeid <quote>none</quote>, <quote>normal</quote>, <quote>cstyle</quote>, <quote>csands</quote>, <quote>python</quote>, <quote>xml</quote>. Täpsemalt räägib sellest <xref linkend="kate-part-autoindent"/>.</para></listitem>
