<para>&kedit; on &kde; töölaua tekstiredaktor. See on väike redaktor, mida saab kasutada ka &konqueror;is teksti- ja seadistusfailide vaatamiseks. &kedit;i abil saab ka luua väikseid puhta tekstiga dokumente. See ei ole mõeldud programmeerijate redaktoriks ja kindlasti mitte ei kavatse asendada võimsamaid redaktoreid, nagu &kate;, <application>XEmacs</application> või <application>Emacs</application>. &kedit;i võimed on taotluslikult suhteliselt piiratud, et tagada tema võimalikult kiire toimimine.</para>
<para>&kedit; kasutab &kde; lohistamisprotokolli. Faile saab &kedit;isse lohistada töölaualt, &konqueror;ist või mõnest võrgus asuvast &FTP; saidilt, mis on avatud &konqueror;i aknas. </para>
<para>Kuigi enamik käivitab &kedit;i tõenäoliselt &kde; rakenduste menüüst või töölaual asuvalt ikoonilt, saab selle avada ka terminaliaknas käsurealt. Viimasel juhul on olemas mõned tulusad võtmed, mida nüüd kirjeldame.</para>
<para>Määrates konkreetse faili asukoha ja nime, saab kasutaja lasta &kedit;il avada (või luua) antud faili vahetult käivitamisel. Seda saab teha käsuga, mis võib välja näha näiteks nii:</para>
<para>Ülalmainitud meetodit saab kasutada isegi selliste failide avamiseks, mis asuvad internetis (muidugi peab kasutajal parajasti olema ka toimiv ühendus). Seda saab teha umbes sellise käsuga:</para>
<para>Suurem osa kiirklahve on seadistavad menüü <link linkend="settings">Seadistused</link> vahendusel. Vaikimisi tunnistab &kedit; aga järgmisi kiirklahve.</para>
<para><action>Avab faili.</action> Seda tehakse dialoogi abil, mis võimaldab liikuda failisüsteemis ja soovitav fail üles otsida.</para>
<para>Dialoog toimib omamoodi tillukese failihaldurina. Klõps kataloogidel avab keskses aknas antud kataloogi, näidates selle sisu. Dialoogis on rippmenüüga tekstikast, kuhu saab vahetult kirjutada faili asukoha ja nime või klõpsata kasti servas asuval noolel ja valida mõne viimati kasutatud asukoha seast.</para>
<para>Allpool asub filter, kuhu saab samuti andmed vahetult sisestada või valida rippmenüüst hiljuti kasutatud filtritüüpide seast. Filtreid kasutades saab keskses aknas lasta näidata ainult selliseid faile, mis vastavad filtri tingimustele. Kui näiteks filtriks on <literal role="extension">*.txt</literal>, näidatakse valikuaknas ainult laiendiga .txt faile.</para>
<para>Tööriistaribal on vasakule ja paremale osutavad nooled, mille abil saab liikuda juba valitud kataloogide seas edasi-tagasi, samuti üles osutav nool, mis võimaldab liikuda kataloogi võrra üles. Majakest kujutav ikoon avab kasutaja kodukataloogi, kahe kaarja noolega ikoon aga värskendab avatud kataloogi vaadet. Lipukesega nupp võimaldab kasutajal seada parajasti avatud kataloogile uue järjehoidja või liikuda juba varem määratud kataloogi. Tähekesega kataloogi kujutav ikoon võimaldab luua uue kataloogi. Tööriistaribal on ka kast, mille rippmenüü võimaldab valida mõne sagedamini kasutatava kataloogi seast.</para></listitem>
<para><action>Selle abil saab avada hiljuti salvestatud dokumente.</action> Klõps sellel kirjel näitab nimekirja mõne viimati salvestatud failiga. Klõps mõne faili nimel avab selle &kedit;is - juhul, kui fail on ikka endiselt samas asukohas. </para>
<para><action>Salvestab parajasti avatud dokumendi.</action> Kui sama dokument on juba varem salvestatud, kirjutatakse varasem salvestus üle ilma kasutajalt kinnitust küsimata.</para>
<para><action>Võimaldab salvestada dokumendi uue nimega.</action> Seda saab teha ülal võimaluse <link linkend="open">Ava</link> juures kirjeldatud failidialoogi abil.</para>
<para><action>Avab lihtsa trükkimisdialoogi, mis võimaldab kasutajal määrata, mida, millal ja kuidas trükkida.</action> Kasutaja saab valida standardse <command>lpr</command> või muu meelepärase käsu vahel, samuti määrata, kas trükitakse kogu dokument või valitud osa.</para>
<para><action>Selle abil saab meilida parajasti avatud dokumendi.</action> Avatakse meilidialoog, kus kasutaja saab sisestada aadressi ning kirja subjekti.</para>
<para><action>See käsk kustutab valiku ning asetab selle lõikepuhvrisse.</action> Lõikepuhver on &kde; võimalus, mis toimib varjatult andmete edastajana rakenduste vahel.</para>
<para><action>Kopeerib valitud teksti lõikepuhvrisse, kust selle saab asetada kuhu iganes mujale.</action> Lõikepuhver on &kde; võimalus, mis toimib varjatult andmete edastajana rakenduste vahel.</para>
<para><action>Lisab lõikepuhvri sisu kursori asukohta.</action> Lõikepuhver on &kde; võimalus, mis toimib varjatult andmete edastajana rakenduste vahel.</para>
<para><action>Avab otsimisdialoogi</action>, kus saab määrata teksti, mida dokumendis <guilabel>otsi</guilabel>da. Otsingumustri saab sisestada väiksesse tekstikasti. Kaks lisavõimalust muudavad otsimise tõhusamaks. <guilabel>Tõstutundlik</guilabel> piirab otsingut täpselt sisestatud suur- või väiketähtedele vastavaks. <guilabel>Otsi tagasisuunas</guilabel> võimaldab otsida kursori asukohast ettepoole.</para>
<para><action>See käsk avab asendamisdialoogi.</action> See sarnaneb ülalmainitud otsimisdialoogiga, kuid seal on ka väli <guilabel>Asenda järgnevaga:</guilabel>. Selle dialoogi abil saab kasutaja määrata nii otsitava teksti kui teksti, millega leitu asendada. Sel dialoogil on kaks lisanuppu. <guilabel>Asenda</guilabel> võimaldab teha korraga ühe asenduse, millel on mõtet siis, kui mitte kõik otsitava teksti esinemiskorrad ei vaja asendamist. <guilabel>Asenda kõik</guilabel> kasutamisega peaks olema ettevaatlik, sest see asendabki kõik otsitava teksti esinemised asendustekstiga.</para>
<para>Avab menüü dialoogi <guimenu>Fail</guimenu><link linkend="open"><guimenuitem>Ava</guimenuitem></link>, kus kasutaja saab <action>lisada parajasti avatud dokumenti terve faili.</action> Fail sisestatakse kursori asukohta.</para>
<para>Selle käsu valimine eemaldab <emphasis>valitud tekstist</emphasis> kõik ülearused tühikud ning reavahetusmärgid (need on märgid, mis tekivad paragrahvi lõppu klahvi <keycap>Enter</keycap> vajutades).<action> Teisisõnu asendatakse kõik järjestikused kaks või enam tühikut ühega ning järjestikused kaks või enam reavahetusmärki ja tühja rida üheainsaga.</action></para></listitem>
<para><action>Avab reale liikumise dialoogi, mida saab kasutada kursori liigutamiseks numbriga määratavale konkreetsele reale dokumendis.</action> Reanumbri võib kirjutada otse tekstikasti või määrata selle serval paiknevaid kerimisnuppe kasutades. Ülespoole osutav nool suurendab ja allapoole osutav vähendab numbrit.</para>
<para><action>Käivitab õigekirja kontrollimise rakenduse, mis aitab tuvastada ja parandada kirjavigu.</action> Sellel kirjel klõpsamine käivitab õigekirja kontrollija ning avab dialoogi, mille abil kasutaja saab protsessi juhtida. Keskel vasakul on üksteise kohal kolm tekstikasti, mille nimetused asuvad neist vasakul pool. Alates ülalt:</para>
<para>Siin osutab õigekirja kontrollija parajasti uuritavale sõnale. See juhtub siis, kui kontrollija kohtab sõna, mida ei leidu sõnaraamatus ehk failis, mis sisaldab korrektses vormis sõnu.</para>
<para>Kui kontrollija leiab sõnaraamatust sarnase sõna, näidatakse siin esimest sobivat vastet. Kasutaja võib pakutu vastu võtta, kirjutada omaenda variandi või valida mõne muu pakkumise järgmisest kastist.</para>
<para>Kontrollija võib siin loetleda mitu võimalikku sõna, millega võiks uuritavat sõna asendada. Mõnel neil klõpsamine suunab selle ka ülal asuvasse kasti <guilabel>Asendus:</guilabel>.</para>
<para>See nupp sunnib kontrollija asendama mitte ainult käesoleva <guilabel>valesti kirjutatud sõna</guilabel>, vaid automaatselt sooritama samasuguse asenduse ka sama <guilabel>valesti kirjutatud sõna</guilabel> edasisel esinemisel dokumendis.</para>
<para>Selline sundus kestab ainult kontrollija käesoleva töövooru ajal. Kui see käivitatakse hiljem uuesti, peab kontrollija taas seda sõna vigaseks.</para>
<para>Klõps sellel nupul lisab sõna väljalt <guilabel>Valesti kirjutatud sõna</guilabel> lisama kontrollija sõnaraamatusse. See tähendab, et järgmistel kordadel peab kontrollija sellist sõna alati korrektseks.</para>
<para>Rõhtsalt dialoogi all asub edenemisriba. Kontrollimise käigus näitab riba vasakult paremale värvi muutes graafiliselt, kui kaugele on õigekirja kontrollimine dokumendis jõudnud.</para>
<para>Edenemist numbrilisel kujul näitab samal ajal redaktori olekuriba. <link linkend="show-statusbar">Olekuriba</link> on rõhtne riba redaktori allservas väljaspool tekstiala.</para>
<para><action>Kui see on lubatud, näidatakse liigutatavat tööriistariba, kus asuvad mõned sagedamini kasutatavate käskude nupud. Enamasti asetseb tööriistariba vahetult menüü all. Kui see kirje on märkimata, on tööriistariba peidetud.</action> Klõps tööriistariba serval asuvatel triipudel peidab riba või avab vastavalt hetkeolekule. Samadel triipudel klõpsates ja neid lohistades saab muuta tööriistariba asukohta.</para>
<para><action>Kui see on lubatud, näidatakse redaktori allservas väikest riba, mis sisaldab infot parajasti avatud dokumendi oleku kohta. Kui see ei ole märgitud, on olekuriba peidetud.</action> </para>
<para>See käsk avab dialoogi, kus saab muuta <link linkend="keybindings">kiirklahve</link>. Üleval aknas on loetletud kõik võimalikud käsud ja neile vastavad kiirklahvid. All asub kolm raadionuppu, mis reguleerivad vastavat kiirklahvi: <guilabel>Puudub</guilabel>, <guilabel>Vaikeväärtus</guilabel>, <guilabel>Kohandatud</guilabel>.</para>
<para>Arvesta, et raadionupud võimaldavad valida ainult neid võimalusi, mida nad otseselt pakuvad - täpselt nii, nagu autoraadio nupud pakuvad kõigest valikut eelnevalt määratud raadiojaamade vahel. Vaikeväärtuse saab mõistagi valida ainult selliste korralduste puhul, mille korral <quote>vaikeväärtus</quote> ka tegelikult olemas on.</para>
<para>Võimaluse <guilabel>Kohandatud</guilabel> valimine aktiveerib kolm märkekasti ning klahvinupu dialoogi allservas. Kasutaja võib nüüd valida klahvi(kombinatsiooni) märkekastide ja klahvinupu abil. Kui näiteks valida aknas käsk &kde; info, võib kasutaja valida &Ctrl; ja &Alt;, klõpsata klahvinupul ning vajutada seejärel klaviatuuril klahvi <keycap>K</keycap>. See tähendab, et edaspidi ilmub alati &kde; info dialoog, kui &kedit;it kasutades vajutatakse klahve &Ctrl;, &Alt; ja <keycap>K</keycap>. </para>
<para><action>See avab dialoogi, kus saab seadistada tööriistaribasid.</action> Kasutaja saab valida, millised kiirkorraldusikoonid peaksid tööriistaribal näha olema, samuti seda, kas ja kus peaks ikoonide juures asuma tekst. Lisaks sellele saab valida nupu ehk ikooni suurust ning tööriistariba asukohta (üleval, vasakul, paremal, all, peidetud). Peidetud tähendab siin tööriistariba kadumist. Klõps selle serval asuvatel triipudel toob tööriistariba taas nähtavale. Vasakul asuv aken näitab käske, mida saab tööriistaribale asetada. Paremal on loetletud käsud, mis juba paiknevad tööriistaribal. Nelja noolenupuga kahe akna vahel saab valikuid kohandada. Paremale osutav nupp toimetab vasakul aknas valitud käsu paremasse aknasse, &ie; lisab selle tööriistaribale. Vasakule osutav nool teeb vastupidist, eemaldades paremas aknas valitud käsu tööriistaribalt. Üles ja alla osutavad nooled muudavad paremas aknas valitud käsu positsiooni tööriistaribal.</para>
<para>Kui valida <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>KEditi seadistamine...</guimenuitem></menuchoice>, ilmub seadistustedialoog. Selles saab muuta mitmesuguseid asju. Muudetavate asjade loetelu sõltub sellest, milline seadistustekategooria vasakus servas asuvast nimekirjast valida. Viis dialoogi allservas asuvat nuppu võimaldavad kasutajal oma tegevust juhtida: ta võib paluda <guilabel>abi</guilabel>, rakendada <guilabel>vaikeväärtus</guilabel>t, jääda rahule parajasti valitud seadistustega ja nende kinnitamiseks vajutada nupule <guibutton>OK</guibutton> või <guibutton>Rakenda</guibutton>, kui ta ei soovi dialoogi veel sulgeda, samuti sulgeda dialoogi ilma mingeid muutusi tegemata klõpsuga nupul <guibutton>Loobu</guibutton>. Kategooriaid <guilabel>Font</guilabel>, <guilabel>Värv</guilabel>, <guilabel>Õigekiri</guilabel> ja <guilabel>Muud</guilabel> kirjeldatakse lähemalt allpool.</para>
<para>Seadistustedialoog avanebki selle esimese kategooriaga. Siin saab muuta nelja asja ning näha all asuvas ristkülikus või kastis kohe ka, milline muudatus tegelikkuses paistab. Valikuvõimalused on:</para>
<para>See kerimisribaga kast võimaldab kasutajal valida nimepidi mõne paljudest fontidest. Iga fondi välimus on valimise järel kohe näha dialoogi allosas paiknevas laias tekstikastis.</para>
<para>Selles keskel asuvas kastis saab valida nelja põhistiili vahel: tavaline, kaldkiri, rasvane, rasvane kaldkiri. Valitud stiili toimet võib kohe näha dialoogi allosas paiknevas laias tekstikastis. </para>
<para>See kõige parempoolsem kerimisribaga kast võimaldab valida näidatava fondi suuruse. Mida suurem number, seda suurem ka fondi suurus. Näidisteksti peal näidatakse siintehtava valiku toimet kohe ka dialoogi allosas paiknevas laias tekstikastis.</para>
<para>See kaart võimaldab kasutada <link linkend="pref-color-settings">kaht erinevat värviseadistust</link>, mida kirjeldatakse lähemalt allpool. Mõlemat seadistust saab muuta vastavale nupule klõpsates. Need on erilised laiad nupud, mis näitavad parajasti kehtivat värvi. Neil klõpsamine avab spetsiaalse dialoogi, mis võimaldab värvi muuta.</para>
<para>Värvidialoog pakub mugava ja graafilise viisi värve valida. Üleval vasakul paikneb ristkülik värvispektriga. Sellest paremal asub püstriba, kus saab muuta värvi intensiivsust kõige tumedamast all kuni kõige heledamani üleval. Kasutaja saab värvi valida ja seda kohandada neis kahes kastis klõpsates. Ristkülikus klõpsates valitakse konkreetne punase, rohelise ja sinise värvi kombinatsioon ning ribal klõpsates saab määrata selle intensiivsuse. Värvi omadused esitatakse numbrilisel kujul väikestes tekstikastides otse spektriristküliku all, kasutaja võib värvi kohandades jälgida, kuidas need muutuvad. Omadused märgivad ära nii põhivärvide (punane, roheline, sinine) kombinatsiooni kui ka selle tooni ja küllastuse. Soovi korral võib kasutaja mõistagi ka vajalikud väärtused vahetult neisse kastidesse sisestada. Paremal pool asub veel üks kast kirjaga <guilabel>HTML:</guilabel>. See näitab värvikoodi, mida saab kasutada veebilehekülgedel laialdaselt kasutatava <acronym>HTML</acronym>-koodi spetsiaalseks esitamiseks.</para>
<para>Lisaks ülalkirjeldatule võimaldab värvidialoog haarata suvalise parajasti töölaual või mõnes muus rakenduses kasutatava värvi. Klõpsates pritsikujulisel ikoonil dialoogi paremas servas, muutub hiirekursor ristikujuliseks. Uus klõps haarab värvi, mis parajasti kursori all asub.</para>
<para>Lisaks saab lisada suvalise värvi oma isiklikule paletile, klõpsates laia nuppu <guibutton>Lisa kohandatud värvidele</guibutton> (see asub allpool vaateakent). See lisab käesoleva värvi omaloodud värvipaletile. See ja muud paletid on kättesaadavad rippmenüüst otse paleti vaateakna kohal dialoogi paremal pool. Lisaks kohandatud värvidele saab kasutada ka mõningaid eelnevalt määratud palette.</para>
<para>Õigekirja kontrollija on rakendus, mis aitab kasutajal tuvastada ning parandada kirjavigu. See kaart võimaldab kohandada mõningaid õigekirja kontrollimisega seotud seadistusi.</para>
<para>Selle lubamine võimaldab õigekirja kontrollijal registreerida <quote>korrektsena</quote> tüvisõnade ning järel- või eesliidete kombinatsioonid ka juhul, kui vastavat kombinatsiooni ei leidu sõnaraamatus. </para>
<para>Selle lubamine sunnib õigekirja kontrollija registreerima <quote>valesti kirjutatud</quote> sõnadeks kaks või enam korrektset sõna, mis on <quote>kokkujooksnud</quote>, &ie; kirjutatud nii, et nende vahele pole tühikut jäänud.</para>
<para>Sõltuvalt paigaldusest võib olla kasutatav ühe või rohkema keele sõnaraamat. Rippmenüü võimaldab valida, millist keelt peaks õigekirja kontrollija kasutama.</para>
<para>Konkreetsete märkide ja sümbolite koodidega võib olla seotud mitu erinvat kodeeringut. Kui kasutaja teab, millist kodeeringut ta kasutab, saab rippmenüüst valida vajaliku koodi, mis lubab ka õigekirja kontrollijal oma tööd korrektselt teha. </para>
<para>Et &kedit;il puudub omaenda õigekirja kontrollija, tuleb pruukida välist rakendust. Siin saab valida, millist õigekirja kontrollimise rakendust kasutada.</para>
<para>Reamurdmine on võimalus, mis sunnib redaktori automaatselt alustama uut tekstirida ning liigutama kursori selle algusesse. Rippmenüü dialoogi ülaosas võimaldab valida kolme võimaluse vahel:</para>
<para>Selle sisselülitamine keelab redaktoril igasuguse reamurdmine. Kasutaja peab sellisel juhul ridu käsitsi vahetama (klahviga <keycap>Enter</keycap>).</para>
<para>See paneb redaktori automaatselt kohandama reapikkuse akna käesoleva laiusega. Teisisõnu - mida laiemaks venitab kasutaja redaktori akna, seda pikemaks lähevad read ja vastupidi. Selliseid reamurdmisi faili ei salvestata.</para>
<para>Selle valimine aktiveerib ka allpool asuva tekstikasti <guilabel>Murdmise veerg:</guilabel>. Siin saab määrata maksimaalse ühel real asuvate märkide arvu. </para>
<para>Selle kasti märkimine sunnib redaktori enne käsu <command>salvesta</command> täitmist andma parajasti avatud dokumendi viimati salvestatud versioonile uue nime. Redaktor sooritab selle operatsiooni originaalfailile tildet (<keycap>~</keycap>) lõppu lisades. Nii saab kasutaja dokumendi taastada, kui ta on kogemata selle valesti üle salvestanud.</para>
