>See peatükk kirjeldab &quantaplus;i neid osi, millega sa kõige rohkem kokku puutud. See võimaldab sul töötada produktiivsemalt ning samal ajal kõike &quantaplus;is just oma käe järgi kohandada. </para>
<sect1 id="toolbars-howto-3-2">
<title
>Tööriistaribad</title>
<para
>Nagu mainitud, saab &quantaplus;i tööriistaribasid peamiselt hallata menüü <guimenu
>Tööriistaribad</guimenu
> vahendusel. Kasutamine ja loomine on aga mõneti erinevad tegevused ja siinkohal võtame vaatluse alla just kasutamise. Tööriistaribade loomisest räägib eraldi osa <quote
><link linkend="creating-toolbars-3-2"
>Tööriistaribade loomine</link
></quote
>. </para>
<para
>Tööriistaribade kasutamine on päris lihtne: klõpsa soovitud elemendi või toimingu ikoonil ning juhtub üks kolmest: element lisatakse (lisavõimalusena ka sulgev element), ilmub elemendi dialoog, mille väljadel saab määrata kindlaks elemendi atribuudid, või siis käivitub toiming, mis teeb midagi muud asjalikku praeguses failis või projektis. Kui arvad, et on äärmiselt aeganõudev ja tüütu kogu aeg käsitsi sisestada mingit elementi, mida &quantaplus; ei paku, saab selle lisada. Täpsemalt räägib sellest <xref linkend="dtep-intro-3-2"/>. </para>
<para
>Tööriistaribasid ja selle elemente saab seadistada kontekstimenüüst (avaneb hiire parema nupu klõpsuga tööriistaribal), mille abil on võimalik luua <guilabel
>uus toiming</guilabel
>, <guilabel
>uus tööriistariba</guilabel
>, valida teatud toiminguid, näiteks <guilabel
>Eemalda tööriistariba</guilabel
> ja <guilabel
>Nimeta tööriistariba ümber</guilabel
>, või valida käsk <guilabel
>Tööriistariba seadistamine</guilabel
>, mis avab dialoogi, kus saab määrata, millised toimingud peavad olema näha sellel või muudel tööriistaribadel. </para>
<para
>Kontekstimenüüd tööriistaribal paikneval toimingul (ikoonil) avades näeb seal lisaks mainitud valikutele veel kirjeid <guilabel
>Eemalda toiming</guilabel
> ja <guilabel
>Muuda toimingut</guilabel
>, mida ilmselt pole vaja lahti seletada. </para>
<para
>Tööriistaribasid ja nende toiminguid saab seadistada menüüköskudega <menuchoice
><guimenu
>Seadistused</guimenu
><guimenuitem
>Tööriistaribade seadistamine...</guimenuitem
></menuchoice
> ja <menuchoice
><guimenu
>Seadistused</guimenu
><guimenuitem
>Toimingute seadistamine..</guimenuitem
></menuchoice
> </para>
<para
>Kasutaja määratud toimingutest kõneleb pikemalt <xref linkend="user-actions"/>. </para>
>Siintoodud pildil on ankrusildi dialoog. Kui tead midagi &XHTML; keelest, siis märkad, et siin on kõik sellised atribuudid, mis ankrus ikka olla võivad. Pane tähele ülal asuvaid kaarte <guilabel
>Main</guilabel
>, <guilabel
>Core and i18n</guilabel
>, <guilabel
>Events</guilabel
> ja <guilabel
>Focus</guilabel
>, mis sisaldavad vastavalt oma funktsioonile muid ankruelemendis kasutatavaid atribuute. Nüüd tuleb lihtsalt täita tühjad väljad selliste atribuutidega, mida soovid ankrus näha, klõpsata nupule OK ja heihopsti! korralikult vormindatud ankur ongi seal, kus parajasti asub kursor. </para>
</sect1>
&quanta-projects; <sect1 id="templates-3-2">
<title
>Mallid</title>
<para
>Mallid on põhimõtteliselt eelnevalt vormindatud dokumendid, koodilõigud ja lingitavad failid. &quantaplus; kasutab malle samamoodi kui standardseid faile, andes neile omalt poolt vajaliku vormingu. Mallipuusse võib kopeerida, liigutada või linkida suvalise süsteemis olemasoleva hoidla. &quantaplus;i mallid ei piira sinu tegevusvabadust karvavõrdki vähem kui tavalised failid. </para>
<para
>Mallid paiknevad alamkataloogides. Pole vahet, kui sügavale puu viia, kuid &quantaplus; eeldab siiski, et alamkataloogides asuvad samalaadse tegevuse mallid, mida pakub vastav emakataloog. Lisaks võimaldavad mallid kasutada eel- ja järelteksti nende sidumiseks mitte-dokumentidest mallidega. See lihtsustab vajalike siltide loomist. Edaspidi kavatseme pakkuda ka võimalust edastada tekstile muutujaid, näiteks pildi suuruse infot, mis aitab veelgi paremini silte luua. </para>
<para
>Mallide sügavam mõte on tekitada <quote
>kontseptuaalsed</quote
> mallid, mis võimaldavad näiteks määrata nimekirja korraldamise või luua infosektsiooni. Ideaalis peaks need muutma kasutaja töö tootlikumaks ja dünaamilisemaks. Lõppsiht oleks sellise strukturaalse mallisüsteemi loomine, mis võimaldaks käigult valmis teha kas või kogu veebisaidi, andes sellele vaid meelepärase sisu. Kui soovid sellele kaasa aidata, siis vaata lähemalt meie <ulink url="http://quanta.sourceforge.net/main1.php?contfile=needs"
>abisoovide</ulink
> lehekülge. </para>
<important>
<para
>Mõned &quantaplus;iga kaasa pandud mallid võivad seada piiranguid enda kasutamisele. Loe hoolikalt iga malli alguses toodud kasutamistingimusi, enne kui seda rakendama asud. </para>
</important>
<sect2 id="template-types-3-2">
<title
>Mallitüübid</title>
<para
>&quantaplus; toetab paljsid mallitüüpe, nimelt: </para>
<para>
<simplelist>
<member
>Binaarmallid</member>
<member
>Dokumendimallid</member>
<member
>Tekstijupid</member>
<member
>Saidimallid</member>
</simplelist>
&quantaplus; sisaldab mainitud mallitüüpide näidiseid. </para>
<variablelist>
<varlistentry>
<term
>Binaarmallid</term>
<listitem>
<para
>Binaarfailid on kõik see, mis pole puhas tekst. Need võivad olla mis tahes failid (välja arvatud tekstifailid), sealhulgas pildid, &PDF;, Flash jne. Binaarmallid kaasatakse dokumenti tavaliselt viitadega (&ie; pildid kui <sgmltag class="starttag"
>img src=/src/url</sgmltag
>). Mõned näited leiab mallipuust globaalsete mallide all. <guilabel
>Dokumendid võivad olla mis tahes tüüpi tekstidokumendid. Nende mallide põhjal saab luua uusi dokumente. Üldiselt oleks mõttekas spetsiifilisemad või erinevat tüüpi dokumendid koondada erinevatesse alamkataloogidesse. Seal on võimalik sooritada kõige olulisem redigeerimine ning enda tegevus organiseeritumalt ja tõhusamalt lõpule viia. Mõned näited leiab mallipuust globaalsete mallide all. <guilabel
>Sellist tüüpi mall on tulus juhul, kui sa ei soovi luua malli põhjal uut dokumenti, vaid lihtsalt sisestada dokumentidesse ühesugust teksti. Mall võib sisaldada mida tahes alates kommentaarist ja lõpetades täieliku menüükäsitlemise JavaScripti meetodi või Perli skriptiga. Mõned näited leiab mallipuust globaalsete mallide all. <guilabel
>Nagu nimigi ütleb, on need mallid abiks kogu veebisaidi loomisel malli põhjal. Need kujutavad endast mitmesuguste dokumentide kogumit, mida saab korraldada kataloogidesse, kõik üheskoos tihendatud tar-arhiivis. Hetkel ei paku &quantaplus; veel saidimallide näidiseid. </para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
</sect2>
<sect2 id="template-scope-3-2">
<title
>Malli ulatus</title>
<para
>Malle saab kasutada vastavalt nende <link linkend="quanta-workspaces-3-2"
>töötsoonile</link
> &quantaplus;is. </para>
</sect2>
<sect2 id="creating-templates-3-2">
<title
>Mallide loomine</title>
<sect3 id="creating-document-templates">
<title
>Dokumendimallide loomine</title>
<para
>Loo dokumendistruktuur, mis sulle meeldib (&XML;, &HTML;, DocBook &etc;) ning vali menüükäsk <menuchoice
> <guimenu
>Fail</guimenu
> <guimenuitem
>Salvesta mallina</guimenuitem
> <guimenuitem
>Salvesta kohaliku/projektimallina</guimenuitem
></menuchoice
>. </para>
<para
>Kui see on tehtud, märkad (ka siis, kui salvestasid projektimallina), et malli <emphasis
>ei ole</emphasis
> näha projekti kaardivaates. Vaata mallipuud, kus leiad oma malli projektimallide kaardilt. </para>
</sect3>
<sect3 id="creating-text-templayes">
<title
>Tekstijuppide loomine</title>
<para
>Vali dokumendis mingi tekst ja seejärel menüükäsk <menuchoice
> <guimenu
>Fail</guimenu
> <guimenuitem
>Salvesta mallina</guimenuitem
> <guimenuitem
>Salvesta kohaliku/projektimallina</guimenuitem
> </menuchoice
>. Teine võimalus on valik lihtsalt lohistada <guilabel
>Malli</guilabel
>puusse. </para>
</sect3>
<sect3 id="creating-binary-templates">
<title
>Binaarmallide loomine</title>
<para
>Binaarmalli loomine on väga lihtne: kopeeri lihtsalt fail mallikataloogi. Selleks saab kasutada tavapäraseid failihaldusvõimalusi, näiteks lohistamine või kopeerimine ja asetamine Konquerorist või <guilabel
>Failipuu</guilabel
>st. </para>
</sect3>
<sect3 id="creating-site-templates">
<title
>Saidimallide loomine</title>
<para
>Klõpsa <guilabel
>Failipuu</guilabel
>s või <guilabel
>Projekti failuide</guilabel
> vaates hiire parema nupuga kataloogile, vali <guilabel
>Loo saidimall</guilabel
>, anna mallile nimi ja salvesta see. Vaikimisi üritatakse see salvestada projektimallide kataloogi, kuid sa võid mõistagi selle salvestada ka kohaliku või globaalse malina. </para>
</sect3>
</sect2>
<sect2 id="using-templates-with-projects-3-2">
<title
>Mallide kasutamine projektis</title>
<para
>Projektimallid võimaldavad tähelepanu koondada sisule. Sa võid luua päiseid, jaluseid või muuta veebisaidi dünaamiliseks, kaasates ning linkides &PHP; faile. Lisaks sellele on veel mitmeid lahedaid asju, mida tasuks mallide kasutamisel projektides silmas pidada. </para>
<para
>Projekti luues võid sellesse kopeerida kas või kõik globaalsed ja kasutaja mallid. Sa saad ka valida, kus mallifailid asuvad: nad võivad näiteks paikneda serveri juurkataloogis, kust neid saab hõlpsasti üles laadida, või siis ka kuskil ainult sulle teadaolevas ja ligipääsetavas kohas mõnes alamkataloogis. Kui lingid faili, mida ei leidu projekti mallides, soovitatakse sul see enne linkimist kopeerida projektimallide kataloogi. See väldib linkide katkemist üleslaadimisel. Sa saad alati ise määrata, kuhu ja millised mallid panna, nii et nende asukoht on vaid sinu enda teha. &quantaplus; siiski ei jälgi seda ise, nii et liigutamise korral tuleb muuta ka linke. </para>
</sect2>
<sect2 id="managing-templates-3-2">
<title
>Mallide haldamine</title>
<para
>Mallistruktuur mallikaardil tugineb failidele, mis asuvad kataloogides <filename class="directory"
>See on vaikimisi lubatud ning sobib üldiselt kõigile kataloogidele, välja arvatud mallipuu ülemkataloogid. Kui see on lubatud ka mallipuu ülemkataloogi puhul, tühistab see sisuliselt antud kataloogi mallid, kui neis ei ole just selgelt vastupidi määratud. Kui tegemist ei ole ülemkataloogiga, siis <sgmltag class="starttag"
>blah</sgmltag
> kohal seisab näiteks <literal
>text/all</literal
> või midagi sellist. Kui seal midagi ei seisa, on tõenäoline, et tegemist on ülemkataloogiga. </para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
><guilabel
>Eel/järelteksti kasutamine</guilabel
></term>
<listitem>
<para
>Võimaldab antud kataloogi mallide puhul kasutada eel- ja järelteksti. Selleks võib olla kõigile käesoleva projekti mallidele ühine päis/jalus, misjärel võib kopeerida malli sisu kataloogi ning tulemuseks on korralik lehekülg, kus juba olemas ka vastav päis ja jalus. </para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
><guilabel
>Eeltekst</guilabel
></term>
<listitem>
<para
>Tekst, mis lisatakse enne malli sisu. </para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
><guilabel
>Järeltekst</guilabel
></term>
<listitem>
<para
>Tekst, mis lisatakse pärast malli sisu. </para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
<!--<para>
The properties for a template file looks a bit different:
>Lisaks sellele võid &HPN;ga klõpsates kasutada mitmekesiseid failihaldusvahendeid kataloogide loomiseks või mallide kopeerimiseks ja asetamiseks ühest kohast teise. </para>
>) võimaldab redigeerida &HTML; või &XHTML; dokumenti ning näha jooksvalt kõiki muudatusi. Sarnaselt suvalise tekstiredaktoriga saab dokumendis klõpsata ning klõpsamise kohta ilmub kursor, lubades lisada teksti, pilte, tekstidekoratsioone &etc; &VPL; eesmärk on pakkuda võimalust luua suurepäraseid ja korrektseid veebilehekülgi ilma interneti märkekeeli üksipulgi selgeks tegemata. </para>
<para
>&quantaplus; pakub välja kaks režiimi: <guilabel
>&VPL; redaktor</guilabel
> ja <guilabel
>&VPL; ja lähteteksti redaktor</guilabel
>, mis on kättesaadavad menüüst <guimenu
>Vaade</guimenu
>. Esimene neist asendab <guilabel
>Lähteteksti redaktor</guilabel
>i <guilabel
>&VPL; redaktor</guilabel
>iga, teine aga jagab redaktori akna kaheks: <guilabel
>Lähteteksti redaktor</guilabel
> ja <guilabel
>&VPL; redaktor</guilabel
>. </para>
<para
><guilabel
>&VPL; redaktor</guilabel
> töötab nii: dokument laetakse normaalse &HTML; või &XHTML; leheküljena ning nähtavale ilmub kursor. Siis võid dokumenti redigeerida ning uuesti <guilabel
>Lähteteksti redaktor</guilabel
>ile lülitudes näha, et <guilabel
>&VPL; redaktor</guilabel
>iga tehtud muudatused on liidetud <guilabel
>Lähteteksti redaktor</guilabel
>i vaatesse. </para>
<note>
<para
>Kui redigeerida <guilabel
>&VPL; redaktor</guilabel
>iga dokumenti, mis sisaldab &PHP; koodi, siis osutab väike roheline ikoon &PHP; koodile. Seda koodi ei saa vahetult <guilabel
>&VPL; redaktor</guilabel
>is redigeerida, &PHP; muutmiseks on vajalik <guilabel
>Lähteteksti redaktor</guilabel
>. Vähemalt praegu ei ole kavas seda muuta. </para>
</note>
<para
>Teine režiim on esimesega üpris sarnane, ainult et muudatusi näeb otsekohe kas <guilabel
>Lähteteksti redaktor</guilabel
>is või <guilabel
>&VPL; redaktor</guilabel
>is ning kursorid lähteteksti redaktoris ja <guilabel
>&VPL; redaktor</guilabel
>is on sünkroniseeritud. Selle režiimi avab <keycap
>F9</keycap
>, kui see on aga juba avatud, viib sama käsk fookuse ühelt vaatelt teisele, jäädes dokumendis endas samasse asukohta. </para>
<para
>Värskendamisintervall <guilabel
>&VPL; redaktor</guilabel
>i ja <guilabel
>Lähteteksti redaktor</guilabel
>i vahel on seadistatav. Vali <menuchoice
> <guimenu
>Seadistused</guimenu
> <guimenuitem
>Quanta seadistamine...</guimenuitem
> </menuchoice
> ja seejärel kaart <guimenu
>&VPL; vaade</guimenu
>. Seal saab valida, kas värskendatakse ainult vastava käsu peale või automaatselt. Kui valida automaatne võimalus, saab määrata värskendamise intervalli. Üldiselt tasuks siin silmas pidada, et mida kiirem on arvuti, seda väiksem võiks olla määrang ja vastupidi. </para>
>Oletame nüüd, et soovid redigeerida oma veebilehekülje tiitlit. Kuidas seda teha? Käivita <menuchoice
> <guimenu
>Tööriistad</guimenu
> <guimenuitem
>Documendi omadused</guimenuitem
> </menuchoice
>. See võimaldab redigeerida <quote
>nähtamatuid</quote
> silte, kui kasutusel on <guilabel
>&VPL; redaktor</guilabel
>. Dialoog <guilabel
>Dokumendi omadused</guilabel
> avatakse ka siis, kui luua <guilabel
>&VPL; redaktor</guilabel
>is uus dokument. Nii kahandatakse vajadust kõike käsitsi määrata. Selle abil on võimalik redigeerida järgmisi asju: </para>
<variablelist>
<varlistentry>
<term
><guilabel
>Tiitel</guilabel
></term>
<listitem>
<para
>Dokumenti pealkiri. </para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
><guilabel
>Metaelemendid</guilabel
></term>
<listitem>
<para
>Metasildid võimaldavad salvestada infot dokumendi enda kohta, ⪚ võtmesõnu, mida saaks kasutada interneti otsingumootorid. <guilabel
>Metaelemente</guilabel
> saab lisada või eemaldada allolevat kaht nuppu klõpsates ning seejärel nimekirjas olevaid kirjeid redigeerides, ⪚ seades <quote
>võtmesõnad</quote
> veergu <quote
>nimi</quote
> ja <quote
>võtmesõna1 võtmesõna2</quote
> veergu <quote
>sisu</quote
>. </para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
><guilabel
>CSS reeglid</guilabel
></term>
<listitem>
<para
><guilabel
>CSS reeglid</guilabel
> on uus viis anda veebilehitsejale teada, kuidas lehekülge näidata. <guilabel
>CSS reegleid</guilabel
> saab lisada või kustutada allolevate nuppudega. Võimalik on täita ka tühjad väljad, näiteks <guilabel
>Metaelemendid</guilabel
>. <guilabel
>CSS reeglite</guilabel
> muutmine ei ole veel toetatud. </para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
><guilabel
>CSS laaditabeli linkimine</guilabel
></term>
<listitem>
<para
>On ka võimalik linkida väline CSS laaditabel. Selleks klõpsa nupul <guilabel
>Lehitse</guilabel
> ja vali vajalik fail. </para>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>
</sect3>
<sect3 id="vpl-editor-3-2">
<title
><guilabel
>&VPL; redaktor</guilabel
></title>
<para
>Kursorit saab kasutada nagu tekstiredaktoris, liigutades seda nooltega. Vahel võib küll juhtuda, et kursor ei taha minna sinu soovitud asukohta. Tavalisel moel käib ka valimine. Teksti saab lisada klaviatuurilt sisestades, eemaldada aga klahviga &Backspace; või Delete. </para>
<para
>Nüüd jõuame siltide lisamiseni. Lisada on võimalik pilte, aplette, tekstidekoratsioone, näiteks rasvane kiri ja muu selline ning kõike seda samu tööriistu kasutades, mida pruugib ka lähteteksti redaktor. Arvesta, et siltide lisamine ei eemalda varasemaid identseid silte, ⪚ kui lisada ankrusilt mingile tekstile, tuleb eemaldada sama tekstiga seotud muu ankur. </para>
<note>
<para
>Mõned tööriistariba elemendid on tõenäoliselt välja lülitatud, näiteks <guilabel
>Tabelinõustaja</guilabel
> või <guilabel
>Kiirnimekirja nõustaja</guilabel
>. Hiljem hakkavad nad &VPL; redaktoris tööle, kuid praegu tuleb kasutada tööriistaribal võimalusi <guilabel
>Tabelid</guilabel
> või <guilabel
>Nimekirjad</guilabel
>. </para>
</note>
<para
>Sildi, olgu siis pildi, apleti või mille tahes muutmiseks lülitu <guilabel
>atribuudipuu</guilabel
>le (selle avab <menuchoice
> <guimenu
>Vaade</guimenu
> <guisubmenu
>Tööriistavaated</guisubmenu
> </menuchoice
>. Klõpsa sildil, mida soovid redigeerida, või kui see ei ole kättesaadav, siis mis tahes objektil, mida vajalik silt sisaldab. <guilabel
>Atribuudipuu</guilabel
> näitab nii aktiivset silti kui ka kõigi selle eellaste ja atribuutide nimekirja. Praegu ei toeta &VPL; näiteks &XHTML;+<guilabel
>MathMl</guilabel
>, kuid igatahes saab selles vaates redigeerida nimeruume. Klõpsa lihtsalt väljal <guilabel
>Väärtus</guilabel
> ja muuda seda, mida soovid muuta. Kui soovid liikuda aktiivse sildi eellaste juurde, vali silt ning <guilabel
>atribuudipuu</guilabel
> laebki selle. </para>
<para
>Sildi kustutamiseks kasutame <guilabel
>atribuudipuu</guilabel
>d. Kas oled märganud kaht väikest punast risti ülemises parempoolses servas? Esimene neist kustutab ainult parajasti valitud sildi ning kui &HTML;/&XHTML; spetsifikatsioon ei luba mõningatel kustutatud sildi järglastel muutuda kustutatava sildi eellassildi järglasteks, kustutatakse ka need ja nii edasi. Valitud sildi teine rist kustutab nii valitud sildi kui ka selle järglased, nii et siin tasub olla hoolikas ja ettevaatlik. </para>
