tde-i18n/tde-i18n-et/docs/tdebase/khelpcenter/whatiskde.docbook

<chapter id="what-is-kde">
<chapterinfo
><date
>2002-01-18</date
> <releaseinfo
>3.00.00</releaseinfo
> </chapterinfo>
<title
>Mis on &kde;?</title>
<anchor id="whatiskde"/>

<sect1 id="what-is-kde-introduction">
<title
>Mis on &kde;?</title>

<para
>&kde; on töölaua keskkond. Teisisõnu on &kde; valik rakendusi, tehnoloogiaid ja dokumentatsiooni, mis püüab muuta arvutikasutajate elu senisest lihtsamaks. &kde; on mõeldud &UNIX;i tööjaamadele. &kde;le on omane lihtsus, selgus ja kaasaegne ellusuhtumine. </para>

<para
>KDE töölaua keskkonna loojateks on rühm kogu maailmas paiknevaid tarkvaraarendajaid. Nende peamine soov vaba tarkvara arendamisel on pakkuda tippkvaliteediga tarkvara, mis lubaks arvutikasutajatel lihtsalt ja hõlpsasti kontrollida oma masina ressursse.</para>

<para
>&kde; püüab täita lünka ja pakkuda hõlpsasti kasutatavat töölaua keskkonda &UNIX;i tööjaamadele, nagu pakuvad seda näiteks &MacOS; või &Windows; 95/NT. &kde; püüab rahuldada nende kasutajate vajadusi, kes ootavad töökeskkonnalt lihtsust ja kasutajasõbralikkust. Selleks on kasutatud mitmesuguseid vahendeid: täiustatud rakendustevaheline suhtlemine, komponentide korduvkasutus, lohistamise üldine kasutamine, ühtlustatud välimus ja nii edasi. Sel moel pakub &kde; palju enam kui tavapärased &UNIX; aknahaldurid.</para>

<para
>Stabiilsus, kohandatavus ja avatus on tunnusjooned, mis on juba aastaid pannud infotehnoloogia professionaale kindlalt eelistama &UNIX;it. &kde; toetub sellele suurepärasele vundamendile ning pakub omalt poolt uusi ja väga nõutud omadusi: kasutajasõbralikkus, suutlikkus ja ilu! &kde; oli esimene ja on seniajani esimeste seas, kes pakub selliseid omadusi &UNIX;ile, mis on aastaid olnud eelistatud platvorm serveritele ja teadusasutustele, aga mitte just kõige populaarsem lauaarvutite maailmas.</para>

<para
>Ilma &UNIX;ita poleks olemas ka internetti või oleks see sootuks teistsugune. &UNIX; ei ole seniajani eriti vastu tulnud keskmise arvutikasutaja vajadustele. See on tegelikult väga kurvastav, sest paljud &UNIX;i-põhised operatsioonisüsteemid (<ulink url="http://www.linux.org"
>&Linux;</ulink
>, <ulink url="http://www.freebsd.org"
>FreeBSD</ulink
>, <ulink url="http://www.netbsd.org"
>NetBSD</ulink
> &jne;) on internetis vabalt saadaval ning pakuvad kõik ühtmoodi kõrget kvaliteeti ja stabiilsust. </para>

</sect1>

<sect1 id="what-is-kde-the-desktop">
<title
>&kde; töölaua keskkond</title>

<para
>&UNIX;i vaba edasiarendusena pakub &kde; maailmale avatud ja täiesti tasuta töölaua keskkonda kasutamiseks nii kodus kui tööl.</para>

<para
>See platvorm on tasuta saadaval kõigile, kaasa arvatud lähtekood, mida kõik võivad omatahtsi muuta.</para>

<para
>Me usume, et kuigi alati jagub arenemisruumi, oleme me nüüd valmis pakkuma elujõulist alternatiivi tänapäeval levinud kommertslikele operatsioonisüsteemidele ja töölaua keskkondadele. Me loodame, et &UNIX;i ja &kde; kombinatsioon pakub lõpuks ka keskmisele arvutikasutajale samasugust avatud, usaldusväärset, stabiilset ja monopolivaba ust arvutimaailma, mida teadlased ja arvutispetsialistid kogu maailmas on nautinud juba aastaid. </para>

</sect1>

<sect1 id="what-is-kde-the-development-framework">
<title
>&kde; rakenduste arendamise raamistik</title>

<para
>&kde; keskendub kasutajate vajadustele, kuid on selge, et seda on kõige hõlpsam saavutada, pakkudes samal ajal parimaid töövahendeid ka arendajatele. &kde; kood sisaldab ning pakub mõningaid arendustehnoloogiaid, mis kuuluvad moodsa arvutiajastu parimate sekka.</para>

<para
>Loovad rakendused, mida kasutasid &UNIX;/X11, kippusid olema keerulised ja nende käsitsemine väga töömahukas. &kde; toetab igati arvamust, et arvutiplatvorm on just nii hea, kui head on esmaklassilised rakendused, mida selle platvormi kasutajatele pakutakse.</para>

<para
>&kde; on võtnud kasutusele uusi tehnoloogiaid &DCOP; ja KParts'i näol, mis ongi mõeldud pakkuma komponendi dokumendi mudelit ja tehnoloogiat. Koos täieliku &kde; teekide programmeerimisliidesega konkureerivad &DCOP;/KParts otseselt teiste sarnaste tehnoloogiatega, näiteks &Microsoft;i <abbrev
>MFC</abbrev
>/<abbrev
>COM</abbrev
>/ActiveX tehnoloogiaga. &kde; rakendusliidese (<acronym
>API</acronym
>) suurepärane kvaliteet ja tipptasemel viimistlus lubavad arendajatel keskenduda originaalsetele ja huvipakkuvatele probleemidele ning vältida jalgratta taasleiutamist.</para>

</sect1>

<sect1 id="what-is-kde-the-office-suite">
<title
>&kde; kontorirakenduste pakett</title>

<para
>Praegusel kujul pakub &kde; lisaks töölaua põhilistele rakendustele ka võimsat kontoritööks sobivate rakenduste paketti, mis on maailmas tuntud kui &koffice;.</para>

<para
>&koffice; tugineb &kde; &DCOP;/KPartsi tehnoloogiatele. Praegu kuuluvad selle koosseisu: küljendusvõimalustega tekstitöötleja (&kword;), tabeltöötluse rakendus (&kspread;) ning sellega kaasaskäiv diagrammirakendus (&kchart;), esitlusrakendus (&kpresenter;) ja graafikarakendus (&kontour;). Kõiki neid seob omavahel <application
>KOffice'i töölaud</application
>, integreeritud shell, mis muudab &koffice;i komponentide kasutamise nii üksikult kui teistega seotult väga hõlpsaks. Lisakomponentide hulka kuuluvad e-posti klient, uudistelugeja ja võimas <abbrev
>PIM</abbrev
> (Personal Information Manager ehk isikliku info haldur).</para>

<para
>Kui ka mõned komponendid on veel lapsekingades, on teised juba jõudnud muutuda äärmiselt võimsaks. Nii kasutati näiteks &kde; esitlusrakendust &kpresenter; edukalt V rahvusvahelisel &Linux;i kongressil Kölnis Saksamaal &kde; esitluse näitamiseks. </para>

<para
>Me kutsume sind meelsasti <ulink url="http://www.kde.org"
>omandama rohkem teadmisi &kde;</ulink
> ja <ulink url="http://koffice.kde.org"
>&koffice;i kohta</ulink
>.</para>

</sect1>
</chapter>