<para>&kmplot; kasutab nimega funktsioone, mis võivad olla määratud Descartes'i koordinaatides (neid nimetatakse <quote>otsesteks funktsioonideks</quote>), polaarkoordinaatides või parameeterfunktsioonidena. Funktsiooni sisestamiseks vali menüükäsk <menuchoice><guimenu>Joonis</guimenu><guimenuitem>Muuda joonist...</guimenuitem></menuchoice> Uue funktsiooni saab sisestada ka &kmplot;i peaaknas tekstikasti <guilabel>Funktsiooni võrrand</guilabel>. Tekstikast tunneb ära nii otsesed kui polaarsed funktsioonid. Igal sisestatud funktsioonil peab olema unikaalne nimi (&ie; nimi, mida ei kasuta ükski nimekirjas leiduv olemasolev funktsioon). Kui sa funktsiooni nime ei anna, tekitatakse see automaatselt.</para>
<para>Rohkem infot &kmplot;i funktsioonide kohta annab <xref linkend="reference"/>. </para>
<listitem><para><replaceable>f</replaceable> on funktsiooni nimi ja võib olla mistahes tähtede ja numbrite kogum eeldusel, et selle alguses ei seisa x, y ega r (neid kasutatakse parameetriliste ja polaarsete funktsioonide jaoks).</para>
<listitem><para><replaceable>x</replaceable> on x-koordinaat, mida kasutatakse võrdusmärgi järel järgnevas avaldises. Tegelikult on see fiktiivne muutaja, nii et sisuliselt võib kasutada mis tahes muutuja nime ning tulemus on ikka sama.</para>
<para><replaceable>avaldis</replaceable> on joonistatav avaldis, mis on antud &kmplot;ile sobivas süntaksis. Vaata <xref linkend="math-syntax"/>. </para>
<para>Parameeterfunktsioonid on sellised, kus x- ja y-koordinaadid on määratud muu muutuja, mis sageli kannab tähistust t, eraldi funktsioonidena. Parameeterfunktsiooni andmiseks &kmplot;is sisesta see samamoodi nagu otsene funktsioon, kuid lisa X-koordinaati kirjeldava funktsiooni nime ette x ja Y-koordinaati kirjeldava funktsiooni nime ette y. Nagu otsese funktsiooni korral, võib ka siin parameetri jaoks tarvitada mis tahes muutuja nime. Parameeterfunktsiooni graafiku joonistamise kasuta menüükäsku <guimenu>Joonis</guimenu><guimenuitem>Uus parameeterjoonis...</guimenuitem> Kui sa funktsioonile nime ei anna, tekitatakse see automaatselt.</para>
<para>Oletame, et soovid joonistada ringi parameetriliste võrranditega x=sin(t), y=cos(t). Võta ette &kmplot;i funktsioonidialoog ja <orderedlist> <listitem><para>Ava parameeterjoonise dialoog menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Joonis</guimenu><guimenuitem>Uus parameeterjoonis...</guimenuitem> </menuchoice></para> </listitem> <listitem><para>Sisesta kasti <guilabel>Nimi</guilabel> funktsiooni nimi, näiteks <userinput>ringjoon</userinput>. X- ja Y-funktsiooni nimed muutuvad vastavalt: X-funktsioonist saab <guilabel>xringjoon(t)</guilabel> ja Y-funktsioonist <guilabel>yringjoon(t)</guilabel></para> </listitem> <listitem> <para>Sisesta X- ja Y-kastis vajalikud võrrandid, &ie; <guilabel>xringjoon(t)=</guilabel><userinput>sin(t)</userinput> and <guilabel>yringjoon(t)=</guilabel><userinput>cos(t)</userinput></para> </listitem> </orderedlist> Klõpsa nupule <guibutton>OK</guibutton> ja graafik joonistataksegi. </para>
<para>Dialoogis on joonise kohandamiseks veel mõned võimalused: <variablelist>
<para>Selle valimisel graafikut ei joonistata, kuid &kmplot; jätab funktsiooni definitsiooni meelde, nii et seda saab kasutada muude funktsioonide defineerimisel.</para>
<para>Nende valimisel saab muuta parameetri t maksimum- ja miinimumväärtust, mille alusel funktsiooni joonistatakse, kasutades kaste <guilabel>Min</guilabel> ja <guilabel>Maks</guilabel>.</para>
<para>Polaarkoordinaadid on määratud punkti kaugusega algpunktist (tavaliselt tähistatakse seda tähega r) ning nurgaga alguspunktist algava joone ja X-telje vahel (tavaliselt tähistatakse seda kreeka tähega teeta). Polaarkoordinaatides funktsiooni sisestamiseks vali menüükäsk <menuchoice><guimenu>Joonis</guimenu><guimenuitem>Uus polarjoonis...</guimenuitem> </menuchoice> Kirjuta kasti <guilabel>r</guilabel> funktsiooni definitsioon, sealhulgas teeta-muutuja nimi, mida soovid kasutada - ⪚ Archimedese spiraali korral r=teeta sisesta: <screen>
</screen> et rida omandaks kuju <quote>r(teeta)=teeta</quote>. Pane tähele, et teeta-muutujal võib kasutada suvalist nime, nii et <quote>r(suva)=suva</quote> annaks tegelikult sama tulemuse. </para>
<para>Uute funktsioonide loomiseks võib ka olemasolevaid kombineerida. Selleks sisesta funktsioonid võrdusmärgi järel avaldisse, otsekui oleks tegemist muutujatega. Kui näiteks oled määranud funktsioonid f(x) ja g(x), võid joonistada f ja g summa: <screen><userinput>
<para>Funktsiooni graafiku välimuse muutmiseks joonistusalal vali funktsioon dialoogis <guilabel>Joonise muutmine</guilabel>ja klõpsa nupule <guibutton>Muuda</guibutton>. Ilmuvas dialoogis saab tekstikastis muuta joone paksust ning funktsiooni graafiku värvi, kui klõpsata all asuvale vävinupule. Kui tegeled otsese funktsiooni muutmisega, on dialoogis kolm kaarti. Esimesel saab määrata funktsiooni võrrandi. Kaardil <guilabel>Tuletised</guilabel> saab lasta joonistada funktsiooni esimese ja teise tuletise. Kaardil <guilabel>Integraal</guilabel> saab lasta joonistada funktsiooni integraali, mis arvutatakse Euleri meetodil. </para>
<para>Teine võimalus funktsiooni muuta on klõpsata graafikul hiire parema nupuga ja valida ilmuvas hüpikmenüüs <guibutton>Muuda</guibutton></para>
<para>Rohkem infot hüpikmenüü kohta annab <xref linkend="popupmenu"/>. </para>
<para>Avab dialoogi, millega saab leida konkreetse X-väärtuse põhjal vastava Y-väärtuse. Dialoogis on valitud graafik esile tõstetud. Sisesta X-väärtus kasti <guilabel>X</guilabel> ja klõpsa nupule <guibutton>Arvuta</guibutton> (või vajuta klahvile &Enter;). Leitud Y-väärtust näidatakse kastis <guilabel>Y</guilabel>. </para>
<para>Otsib määratud vahemikus graafiku miinimumväärtust. Ilmuvas dialoogis on valitud graafik esile tõstetud. Sisesta piirkonna alam- ja ülemraja, mille vahel soovid miinimumi otsida, ning klõpsa nupule <guibutton>Otsi</guibutton>. Seejärel näidatakse miinimumväärtuse X- ja Y-väärtust.</para>
<para>Vali ilmuvas dialoogis graafik ja X-väärtused. See arvutab integraali ning joonistab ala graafiku ja X-telje vahel valitud X-väärtuste vahemikus graafiku värviga.</para>