You can not select more than 25 topics
Topics must start with a letter or number, can include dashes ('-') and can be up to 35 characters long.
310 lines
8.1 KiB
310 lines
8.1 KiB
<!-- if you want to validate this file separately, uncomment this prolog:
|
|
|
|
<?xml version="1.0" ?>
|
|
<!DOCTYPE chapter PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN"
|
|
"dtd/kdex.dtd">
|
|
|
|
-->
|
|
|
|
<chapter id="not-kde">
|
|
<title
|
|
>Ei ole tegelikult &kde;ga seotud, aga ikkagi küsitakse korduvalt.</title>
|
|
|
|
<qandaset>
|
|
<qandaentry>
|
|
<question>
|
|
<para
|
|
>Kuidas muuta ekraaniresolutsiooni?</para>
|
|
</question>
|
|
<answer>
|
|
<para
|
|
>Kasuta käske <keycombo action="simul"
|
|
>&Ctrl;&Alt;<keycap
|
|
>+</keycap
|
|
></keycombo
|
|
> ja <keycombo action="simul"
|
|
>&Ctrl;&Alt;<keycap
|
|
>-</keycap
|
|
></keycombo
|
|
>, et lapata läbi resolutsioonid, mis on määratud failis <filename
|
|
>XF86Config</filename
|
|
> (selle leiab tõenäoliselt kataloogist <filename class="directory"
|
|
>/etc/X11</filename
|
|
>). Kui eelistad karmimat lähenemisviisi, võid muidugi alati ka faili käsitsi redigeerida. Kui sätid oma lemmikresolutsiooni faili algusesse (või jätad üldse ainsaks), käivitub &X-Window; alati selle resolutsiooniga. <caution
|
|
><para
|
|
><emphasis
|
|
>Enne</emphasis
|
|
> redigeerima hakkamist tee aga alati varukoopia failist <filename
|
|
>XF86Config</filename
|
|
>, sest vead selles failis muudavad &X-Window; mittekasutatavaks.</para
|
|
></caution>
|
|
<note
|
|
><para
|
|
>Need juhtnöörid kehtivad ainult siis, kui kasutad XFree86 serverit versiooniga 3.3.x. Kui sul on XFree86 4.x, siis uuri lähemalt <ulink url="http:/xfree.org"
|
|
>XFree86(TM) kodulehekülge</ulink
|
|
>.</para
|
|
></note
|
|
></para>
|
|
</answer>
|
|
</qandaentry>
|
|
|
|
<qandaentry>
|
|
<question>
|
|
<para
|
|
>Kuidas muuta värvisügavust?</para>
|
|
</question>
|
|
<answer>
|
|
<para
|
|
>Seda käigult teha ei saa. Selleks tuleb käivitada &X-Window; käsuga <command
|
|
>startx <option
|
|
> -bpp <replaceable
|
|
>number</replaceable
|
|
></option
|
|
></command
|
|
>, kus <replaceable
|
|
>number</replaceable
|
|
> võib olla 8, 16, 24 või 32 sõltuvalt sellest, millist värvisügavust sa soovid. Kui sul on kasutusel <application
|
|
>xdm</application
|
|
>/&tdm;, siis on võimalik ka redigeerida faili <filename
|
|
>/etc/X11/xdm/Xservers</filename
|
|
> (võib erineda) ning näiteks 16-bitise värvisügavuse saamiseks sisestada <userinput
|
|
>:0 local /usr/X11R6/bin/X -bpp 16</userinput
|
|
>.</para>
|
|
<para
|
|
>Redigeerida võib ka faili <filename
|
|
>XF86Config</filename
|
|
> ja lisada sinna rida umbes sellise sisuga <userinput
|
|
>DefaultColorDepth <replaceable
|
|
>number</replaceable
|
|
></userinput
|
|
> sektsiooni "Screen". Kui järgmine kord X-i käivitad, läheb see tööle määratud värvisügavusega.</para>
|
|
</answer>
|
|
</qandaentry>
|
|
|
|
<qandaentry>
|
|
<question>
|
|
<para
|
|
>Mida teha, kui mul on kahe nupuga hiir?</para>
|
|
</question>
|
|
<answer>
|
|
<para
|
|
>Osta kolme nupuga hiir või kasuta kolmanda nupu emuleerimist. Kolmanda nupu emuleerimiseks tuleb lihtsalt korraga alla vajutada &HVN; ja &HPN;. Selleks oleks küll vajalik ka failis <filename
|
|
>XF86Config</filename
|
|
> lubada valik <option
|
|
>Emulate3Buttons</option
|
|
>. </para>
|
|
</answer>
|
|
</qandaentry>
|
|
|
|
<qandaentry>
|
|
<question>
|
|
<para
|
|
>Mis asi on "kleepuv" aken?</para>
|
|
</question>
|
|
<answer>
|
|
<para
|
|
>Virtuaalses töölaua keskkonnas mitme virtuaalse töölauaga jääb "kleepuv" aken ekraanile ka siis, kui vahetad töölauda, justkui oleks sõna otseses mõttes ekraani külge kleepunud. "Kleepumise" tüüpilisi kandidaate on <application
|
|
>Xclock</application
|
|
>, sest siis on vaja see vaid kord käivitada ja ta on sinuga alati kaasas. </para>
|
|
</answer>
|
|
</qandaentry>
|
|
|
|
<qandaentry>
|
|
<question>
|
|
<para
|
|
>Kuidas asendada "X" hiirekursor noolega?</para>
|
|
</question>
|
|
<answer>
|
|
<para
|
|
>Hiirekursori erinevad tüübid on X-is defineeritud failis <filename class="headerfile"
|
|
>X11/cursorfont.h</filename
|
|
>. Seda saab muuta käsuga <command
|
|
>xsetroot -cursor_name <replaceable
|
|
>kursori_nimi</replaceable
|
|
></command
|
|
>. Näiteks minul on see failis <filename
|
|
>-Xclients</filename
|
|
> määratud nii:</para>
|
|
<screen
|
|
>xsetroot -cursor_name left_ptr
|
|
</screen>
|
|
<para
|
|
>See tekitab tavalise vasakule kaldu kursori. Muude võimaluste kohta vaata käsuga <command
|
|
>xfd -fn sursor</command
|
|
>. Ja muidugi ära unusta, et sinu hea sõber on <command
|
|
>man xsetroot</command
|
|
>.</para>
|
|
</answer>
|
|
</qandaentry>
|
|
|
|
<qandaentry>
|
|
<question>
|
|
<para
|
|
>Kuidas ekstraktida/paigaldada diff-faile?</para>
|
|
</question>
|
|
<answer>
|
|
<para
|
|
>Genereerimaks parandusteks kõlbulik context-diff, kasuta käsku <command
|
|
>diff -u <replaceable
|
|
>vana-fail uus-fail</replaceable
|
|
> > <replaceable
|
|
>patchfile</replaceable
|
|
></command
|
|
>. Diffi rakendamiseks failile (<abbrev
|
|
>st.</abbrev
|
|
> faili "pätsimiseks") käivita käsk <command
|
|
>patch < <replaceable
|
|
>patchfile</replaceable
|
|
></command
|
|
>.</para>
|
|
</answer>
|
|
</qandaentry>
|
|
|
|
<qandaentry>
|
|
<question>
|
|
<para
|
|
>Kuidas panna &Linux; ühendama flopiseadet, nii et see kasutaks nii DOS- kui ext2-vormingus flopisid?</para>
|
|
</question>
|
|
<answer>
|
|
<para
|
|
>Selleks määra failis <filename
|
|
>/etc/fstab</filename
|
|
> failisüsteemi tüübiks auto. Automaatne tuvastamine toimib edukalt nii DOSi kui ext2 puhul.</para>
|
|
</answer>
|
|
</qandaentry>
|
|
|
|
<qandaentry>
|
|
<question>
|
|
<para
|
|
>Kuidas käivitada &kde; nii, et <keycap
|
|
>Num Lock</keycap
|
|
> sees oleks?</para>
|
|
</question>
|
|
<answer>
|
|
<para
|
|
>Kas oled proovinud käsku <command
|
|
>man setleds</command
|
|
>? Lisaks sellele võib olla tulus redigeerida faili <filename
|
|
>$<envar
|
|
>HOME</envar
|
|
>/:Xmodmap</filename
|
|
> ja lisada sinna järgmised read:</para>
|
|
<screen
|
|
>! redefines numeric keypad to be used without NumLock
|
|
keycode 79 = 7
|
|
keycode 80 = 8
|
|
keycode 81 = 9
|
|
|
|
keycode 83 = 4
|
|
keycode 84 = 5
|
|
keycode 85 = 6
|
|
|
|
keycode 87 = 1
|
|
keycode 88 = 2
|
|
keycode 89 = 3
|
|
|
|
keycode 90 = 0
|
|
keycode 91 = comma
|
|
keycode 86 = plus
|
|
|
|
! deactivates NumLock key
|
|
keycode 77 =
|
|
</screen>
|
|
<para
|
|
>Muud võimalused:</para>
|
|
<itemizedlist>
|
|
<listitem
|
|
><para
|
|
><application
|
|
>xkeycaps</application
|
|
>: <mousebutton
|
|
>parema</mousebutton
|
|
> hiirenupu klõps peaks lubama seda redigeerida. Seda peab küll tegema administraatorina.</para
|
|
></listitem>
|
|
<listitem
|
|
><para
|
|
><command
|
|
>man XF86Config</command
|
|
> ja vaata sealt sektsiooni Klaviatuur (Keyboard).</para
|
|
></listitem>
|
|
<listitem
|
|
><para
|
|
>Paigalda <application
|
|
>NumLockX</application
|
|
>, mille leiab internetist aadressil <ulink url="http://dforce.sh.cvut.cz/~seli/en/numlockx"
|
|
>http://dfocre.sh.cvut.cz/~seli/en/numlockx</ulink
|
|
>.</para
|
|
></listitem>
|
|
</itemizedlist>
|
|
</answer>
|
|
</qandaentry>
|
|
|
|
<qandaentry>
|
|
<question>
|
|
<para
|
|
>Kuidas teha aknast või ekraanist hetktõmmiseid?</para>
|
|
</question>
|
|
<answer>
|
|
<para
|
|
>Kasuta rakendust &ksnapshot;.</para>
|
|
</answer>
|
|
</qandaentry>
|
|
|
|
<qandaentry>
|
|
<question>
|
|
<para
|
|
>Kas mingi vahendiga saab teha ka veebilehekülgi?</para>
|
|
</question>
|
|
<answer>
|
|
<para
|
|
>Jah, ja kohe päris paljudega, kaasa arvatud <application
|
|
>StarOffice</application
|
|
>, <application
|
|
>&Netscape; Composer</application
|
|
> ja <application
|
|
>XEmacs</application
|
|
>. Ka &kde;l on selleks hulk rakendusi. Kõige värskema nimekirja neist leiad internetis aadressilt <ulink url="http://kde-apps.org"
|
|
>kde-apps.org: Uusimad &kde; rakendused</ulink
|
|
>, kus tuleks otsida märksõna alt <emphasis
|
|
>web development</emphasis
|
|
>. Proovi võimalikult paljusid rakendusi ja vali välja see, mis sinu vajadustele kõige kohasem tundub.</para>
|
|
</answer>
|
|
</qandaentry>
|
|
|
|
<qandaentry>
|
|
<question>
|
|
<para
|
|
>Mida tähendavad kõik need lühendid, näiteks AFAIK?</para>
|
|
</question>
|
|
<answer>
|
|
<para
|
|
><screen
|
|
>AAMOF: nii see on, tegelikult (as a matter of fact)
|
|
AFAIK: minu teada (as far as I know)
|
|
AISE: minu arvates (as I see it)
|
|
BFN: nägemist (bye for now)
|
|
BION: usu või ära usu (believe it or not)
|
|
BRB: olen kohe tagasi (be right back)
|
|
BTW: muide (by the way)
|
|
CMIIW: paranda mind, kui eksin (correct me if I am wrong)
|
|
FUD: hirm, ebakindlus ja kahtlused (fear, uncertainty, and doubt)
|
|
FWIW: nagu see väärt on (for what it's worth)
|
|
FYI: teadmiseks (for your information)
|
|
HTH: loodetavasti see aitab (hope this helps)
|
|
IIRC: kui ma õigesti mäletan (if I recall correctly)
|
|
IMHO: minu tagasihoidlikku arvamust mööda (in my humble opinion)
|
|
LOL: vali naer (laughing out loud)
|
|
MYOB: tegele oma asjadega (mind your own business)
|
|
PITA: ränk jama (pain in the ass)
|
|
ROTFL: väänlen naerukrampides (rolling on the floor laughing)
|
|
RTFM: loe seda kuramuse käsiraamatut (read the fine manual)
|
|
SOP: tavaline talitusviis (standard operating procedure)
|
|
TIA: ette tänades (thanks in advance)
|
|
YMMV: sinu hinnang võib erineda (your mileage may vary)
|
|
</screen
|
|
></para>
|
|
</answer>
|
|
</qandaentry>
|
|
</qandaset>
|
|
</chapter>
|