>&chalk; on tänu pluginatele lõputult laiendatav. Pluginateks on tööriistad, filtrid, suur osa kasutajaliidesest ning isegi värviruumid. &chalk; kasutab kuut tüüpi pluginaid: </para>
>Sõnake ühilduvuse kohta: &chalk; on endiselt arendamisjärgus. &chalk; 1.5 ja 1.6 vahel pole ette näha kuigi palju API muudatusi, aga mõned võivad siiski olla. &chalk; 1.6 ja 2.0 vahele jääb üleminek &Qt;3 pealt &Qt;4 peale, &kde;3 pealt &kde;4 peale, <command
>'i peale, mis tähendab väga suuri muudatusi. Kui arendad pluginat &chalk; tarbeks ja pead paremaks teha seda &chalk; Subversioni hoidlas, võime me aidata sind portimisel. Muudatused võivad muuta ka käesoleva dokumendi vähemal või rohkemal määral iganenuks. Kontrolli alati oma süsteemi paigaldatud uusimat API dokumentatsiooni või päisefaile. </para>
>Teek libchalkimage laadib filtrid ja joonistamisoperatsioonide pluginad ning vastutav pildiandmetega töötamise eest: pikslite muutmine, komposiit- ja joonistamisoperatsioonid. Ka pintsleid, palette, üleminekuid ja mustreid laadib libchalkimage. Meie kindel eesmärk on muuta libchalkimage sõltumatuks &koffice;'ist, kuid praegu jagame me veel &koffice;'iga üleminekute laadimise koodi. </para
>Praegu pole väga lihtne lisada &chalk; uut tüüpi ressursse, näiteks pintsleid, palette, üleminekuid ja mustreid. (Uute pintslite, palettide, üleminekute ja mustrite lisamine on loomulikult lihtne.) &chalk; järgib selles osas projekti Create (<ulink url="http://create.freedesktop.org/"
>Joonistamisoperatsioonid on operatsioonide kogumid, mida saavad kasutada joonistamistööriistad, näiteks vabakäsi või ring. Joonistamisoperatsioonide näiteks on pliiats, pihusti või kustutaja. Joonistamisoperatsioonid peavad laiendama <classname
>KisPaintop</classname
> baasklassi. Uute joonistamisoperatsioonide näiteks on kriidipintsel, õlimaalipintsel või keerukas programmeeritav pintsel.</para
>Teek libchalkui laadib tööriistad ja vaatepluginad. Teek on &koffice;'i komponent, kuid sisaldab ka mitmeid vidinaid, mis on abiks graafikarakendustele. Võimalik, et see teek jagatakse 2.0 ajaks teekideks chalkpart ja chalkui. Praegu ei ole skriptikirjutajatel sellele teegile ligipääsu ning pluginakirjutajatel on lubatud seda kasutada ainult tööriistade või vaatepluginate kirjutamisel. <classname
> või mõnest spetsiaalsest tööriistade baasklassist, näiteks <classname
>KisToolPaint</classname
>, <classname
>KisToolNonPaint</classname
> või <classname
>KisToolFreehand</classname
>. Uus tööriist võib olla esiplaani objekti valimise tööriist. Joonistamistööriistad (nende hulka käivad tööriistad, mis joonistavad valikuga) võivad kasutada iga joonistamisoperatsiooni määramaks, kuidas piksleid muudetakse.</para
></listitem>
<listitem
><para
>Vaatepluginad on tavalised KParts, mis kasutavad <command
> enda sobitamiseks &chalk; kasutajaliidesesse. Menüükirjed, dialoogid, tööriistaribad — mis tahes kasutajaliidese laiendus võib olla vaateplugin. Õigupoolest on üsna olulisi funktsioone, näiteks &chalk; skriptitoetus, kirja pandud vaatepluginana.</para
> alamklassid. Filtrid loevad ja kirjutavad pildiandmeid mis tahes pildivormingutest ja pildivormingutesse. Uue &chalk; import/eksportfiltri näiteks on PDF-filter. Filtreid laadivad &koffice;'i teegid. </para>
>Pluginad kirjutatakse C++ keeles ning need võivad kasutada kogu &kde;, &Qt; ja &chalk; API-t. Ainult vaatepluginad peavad kasutama &koffice;'i API-t. Aga ära muretse: &chalk; API on väga selge ja päris ulatuslikult dokumenteeritud (vaba tarkvara kohta) ning oma esimese filtri koodi kirjutamine üsna lihtne. </para
>Kui sa ei soovi C++ keelt kasutada, võid kirjutada skriptid Pythoni või Ruby keeles. See on siiski täiesti teine asi ning praegu ei saa kirjutada tööriistu, värviruume, joonistamisoperatsioone ega import/eksportfiltreid skriptidena. </para
>&chalk; pluginad kasutavad laadimiseks &kde; komponentide mehhanismi (KPart), mistõttu asjakohane on ka komponentide dokumentatsioon, mille leiab aadressil <ulink url="http://developer.kde.org"
>Sinu distributsioon peaks olema paigaldanud vajalikud päisefailid koos &chalk;ga või siis jaganud päisefailid &koffice;'i või &chalk; arenduspaketti (devel). &chalk; avaliku API dokumentatsiooni leiab aadressil <ulink url="http://koffice.org/developer/apidocs/chalk/html/"
>. Lihtsaim viis alustada on teha väljavõte projektist chalk-plugins &koffice;'i Subversioni hoidlas ning kasutada seda oma projekti baasina. Me kavatseme valmistada &chalk; pluginamallid KDevelopi tarbeks, kuid pole seni veel jõudnud seda teha. </para>
> See on filtriplugina makefile. Asenda <replaceable
>LIBRARYNAME</replaceable
> oma töö nimega ja asi valmis. </para
><para
>Kui sinu plugin on vaateplugin, tuleb paigaldada ka <literal role="extension"
>.rc</literal
>-fail menüüribade ja tööriistaribade kirjetega. Samuti võib olla vajalik paigaldada kursorid ja ikoonid. Seda kõike saab teha tavapärase &kde; <filename
>Failide import- ja eksportfiltrid kasutavad &koffice;'i üldist filtriraamistikku ja neist tuleb eraldi juttu. </para>
</sect4>
<sect4 id="d-p-c-a-boilerplate">
<title
>Trafarett</title>
<para
>Vaja läheb ka veidi trafaretset koodi, mille &kde; komponentide raamistik kutsub välja plugina initsialiseerimiseks — päisefail ja teostusfail. </para
KisToolRegistry * r = dynamic_cast<KisToolRegistry*>( parent );
r -> add(new KisToolStarFactory());
}
}
ToolStar::~ToolStar()
{
}
#include "tool_star.moc"
</programlisting>
</para>
</sect4>
<sect4 id="d-p-c-a-registries">
<title
>Registrid</title>
<para
>Tööriistad laadib tööriistaregister ja need registreerivad ennast tööriistaregistris. Pluginad, nagu ka tööriistad, filtrid ja joonistamisoperatsioonid laaditakse ainult üks kord; vaatepluginad laaditakse iga loodava vaate korral. Arvesta, et me registreerime üldiselt vabrikuid (factory). Näiteks tööriistade korral luuakse tööriista uus isend iga viida jaoks (hiir, stiilus, kustutaja). Uus joonistamisoperatsioon luuakse alati, kui tööriist saab hiirenupu vajutamise sündmuse. </para>
<para
>Filtrid kutsuvad välja filtriregistri: <programlisting
>Arvesta, et see tähendab, et vaateplugin luuakse igale vaatele, mille kasutaja loob; vaate poolitamine tähendab kõigi vaatepluginate taaslaadimist. </para>
>-fail. &chalk; 1.6 pluginad on arvatavasti binaarselt ühildumatud 1.5 pluginatega ja vajavad versiooni 3. &chalk; 2.0 pluginad vajavad versiooni 3. Jah, see pole just täiesti loogiline. </para>
>Värviruumi teostamine on üpris lihtne. Põhimõtteliselt on värviruum lihtsalt baidimassiiv. Baitide tõlgendamine on värviruumi ülesanne. Näiteks piksel 16-bitises GrayA värviruumis koosneb neljast baidist: kaks baiti halli väärtuse ja kaks baiti alfa väärtuse jaoks. Sa võid vabalt kasutada oma värviruumi teostuses struktuure piksli mälupaigutuse jaoks, aga seda esindust ei ekspordita. &chalk; saab sellest, millistest kanalitest ja kanalitüüpidest sinu värviruumi pikslid koosnevad, teada ainult klassi <classname
>See klass kirjeldab kanaleid, millest koosneb üks piksel antud värviruumis. Kanalil on järgmised olulised tunnused: </para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
>nimi, mida kuvatakse kasutajaliideses</para
></listitem>
<listitem
><para
>asukoht: bait, kus baidid tähistavad antud kanali algust pikslis.</para
></listitem>
<listitem
><para
>tüüp: värv. alfa, substants või substraat. Värv on puhas värv, alfa läbipaistvus, substants tähistab pigmendi või millegi sellise kogust, substraat tähistab lõuendit.</para
></listitem>
<listitem
><para
>väärtusetüüp: bait, lühike või pikk täisarv, murdarv või midagi muud.</para
></listitem>
<listitem
><para
>suurus: antud kanali baitide arv</para
></listitem>
<listitem
><para
>värv: antud kanali <classname
>QColor</classname
> esindus kasutajaliidese tarbeks, näiteks histogrammis.</para
></listitem>
<listitem
><para
>lühend kasutajaliidese tarbeks, kui seal napib ruumi</para
>Värviruumi plugin võib toetada võimalike komposiitoperatsioonide mis tahes alamhulka, aga selles peab alati sisalduma "OVER" (sama mis "NORMAL") ja "COPY". Ülejäänud on enam-vähem suvalised, ehkki: mida rohkem, seda parem. </para>
> meetodid võib jagada mitmesse rühma: teisendamine, tuvastamine ja manipuleerimine. </para
><para
>Kõik klassid peavad suutma teisendada pikslit 8-bitisest RGB-st ja 8-bitisesse RGB-sse (s.t. <classname
>QColor</classname
>), võimaluse korral ka 16-bitisest L*a*b-ist ja 16- bitisesse L*a*b-i. Lisaks on ka meetod, mis võimaldab teisendada mis tahes värviruumist aktiivsesse värviruumi. </para
><para
>Värviruume kirjeldavad <classname
>KisChannelInfo</classname
> vektor, kanalite arv, baitide arv ühes pikslis, High Dynamic Range piltide toetus või selle puudumine ja veel mitmed tunnused. </para
><para
>Manipuleerimise näiteks on kahe piksli kombineerimine uueks piksliks: bitBlt, pikslite tumendamine või konvolveerimine. </para
><para
>Kõiki meetodeid, mida värviruumis tuleb teostada, kirjeldab põhjalikult API dokumentatsioon. </para
><para
>Klass <classname
>KisAbstractColorSpace</classname
> teostab paljud <classname
>KisColorSpace</classname
> virtuaalsed meetodid <command
>lcms</command
> teegi funktsioonide abil. Klassi <classname
>KisAbstractColorSpace</classname
> kohal asuvad baasvärviruumiklassid 8- ja 16-bitistele täisarvulistele ning 16- ja 31-bitistele murdarvulistele värviruumidele, mis kirjeldavad bitisügavuste vahel liikumise ühiseid operatsioone. </para>
>Filtrid on pluginad, mis uurivad piksleid kihis ja seejärel muudavad neid. Kuigi &chalk; kasutab pikslite salvestamiseks tõhusalt klotsmälu taustaprogrammi, ei pruugi filtri kirjutaja selle pärast muretseda. Kirjutades filtripluginat &Java; pildi-API-le, Photoshopile või GIMP-ile, tuleb muret tunda klotside servade pärast ja klotsid <quote
>Arvesta, et teoreetiliselt on hõlpus asendada praegune klots-pildiandmete salvestamine taustaprogramm mõne muuga, kuid jõudluse huvides ei ole see taustaprogramm ise praegu tegelikult plugin.</para
>&chalk; kasutab piksliväärtuste lugemiseks ja kirjutamiseks iteraatoreid. Teine võimalus on lugeda piksliplokk mälupuhvrisse, seda töödelda ja siis taas plokina tagasi kirjutada. Kuid see ei pruugi olla tingimata tõhusam, õieti võib see isegi olla aeglasem kui iteraatorite kasutamine, aga muidugi on see omajagu ka maitseasi. Vaata lähemalt API dokumentatsiooni. </para
>&chalk; pildid koosnevad kihtidest, mida praegu on nelja tüüpi: joonistamiskihid, grupikihid, kohandamiskihid (need sisaldavad filtrit, mis rakendatakse dünaamiliselt kohandamiskihi all asuvatele kihtidele) ja komponendikihid. Filtrid toimivad alati joonistamiskihil. Joonistamiskihid sisaldavad joonistamisseadmeid klassist <classname
>. Joonistamisseade omakorda tagab ligipääsu tegelikele pikslitele. </para
><para
><classname
>PaintDevice</classname
> edastatakse üldiselt jagatud viitadesse mähituna. Jagatud viit peab arvet, mitmes kohas joonistamisseadet parajasti kasutatakse ja kustutab joonistamisseadme, kui seda enam kusagil ei kasutata. Joonistamiseadme jagatud viida versiooni tunneb ära sufiksi <literal
>SP</literal
> järgi (see on lühend sõnadest shared pointer). Arvesta aga seda, et mitte kunagi ei tohi otseselt kustutada <classname
>KisPaintDeviceSP</classname
>. </para
><para
>Uurime üht lihtsat filtrit, mis inverteerib piksli. Filtri kood asub kataloogis <filename class="directory"
> Funktsioonile edastatakse kaks joonistusseadet, konfiguratsiooniobjekt (mida selles lihtsas filtris ei kasutata) ja <varname
>rect</varname
>. <varname
>rect</varname
> kirjeldab joonistusseadme ala, millel filter tegutseb. Seda ala kirjeldavad täisarvud, mis tähendab, et pikslisisene täpsus puudub. </para
><para
>Joonistusseade <varname
>src</varname
> on lugemiseks, <varname
>dst</varname
> kirjutamiseks. Need parameetrid võivad tegelikkuses osutada ühele ja samale joonistusseadmele, aga ka erinevatele. (Märkus: võimalik, et tulevikus ongi ainult üks joonistusseade.) </para
>See loob iteraatori olemasolevate pikslite lugemiseks. Chalkl on kolme tüüpi iteraatoreid: rõhtne, püstine ja ristkülikuline. Viimane ehk rect-iteraator kasutab pildiandmete mõttes kõige tõhusamat viisi, kuid ei taga kuidagi järgmise tagastatava piksli asukohta. See tähendab, et sa ei saa olla kindel, et piksel, mille hangid, asub selle piksli naabruses, mille just said. Rõht- ja püstrea iteraatorid tagavad tagastatavate pikslite asukoha. </para
>. See tähendab, et kui sihtjoonistusseade on väiksem kui ristkülik, mida me kirjutame, suurendatakse seda automaatselt kõigi pikslite sobitamiseks, üle mille me itereerime. Arvesta, et siin võib peituda viga: kui <varname
>src</varname
> ja <varname
>dst</varname
> ei ole üks ja sama seade, on üsna võimalik, et iteraatorite tagastatavad pikslid ei vasta üksteisele. Iga positsiooni korral iteraatoris võib <varname
>src</varname
> näiteks olla asukohas 165,200, samal ajal kui <varname
>dst</varname
> on asukohas 20,8 — ja nii võib kopeerimine, mille me allpool sooritame, moonutada pilti... </para
></callout>
<callout arearefs="invert3"
><para
>Soovid teada, kui piksel on valitud? See on lihtne — kasuta meetodit <methodname
>isSelected</methodname
>. Kuid valitus ei ole piksli binaaromadus, piksel võib olla poolvalitud, vaevu valitud või peaaegu täielikult valitud. Selle väärtuse võib saada ka iteraatorist. Valikud on tegelikult maskijoonistusseade vahemikuga 0 kuni 255, kus 0 on täiesti valimata ja 255 täielikult valitud. Iteraatoril on kaks meetodit: <methodname
>isSelected()</methodname
> ja <methodname
>selectedNess()</methodname
>. Esimene tagastab TÕENE, kui piksel on mingilgi määral valitud (s.t. maksi väärtus on suurem kui 1), teine tagastab maskiväärtuse. </para
> tagastab baidimassiivi nii nagu see oli enne seda, kui me lõime iteraatori. Siiski võime me siin kopeerida vale piksli. Tegelikkuses seda väga sageli ei juhtu, kui just pole juba olemas <varname
>dst</varname
>, mis erineb seadmest <varname
>src</varname
>. </para
></callout>
<callout arearefs="invert5"
><para
>Aga see on õige: selle asemel, et välja selgitada, milline bait esindab millist kanalit, kasutame me funktsiooni, mida pakuvad kõik värviruumid aktiivse piksli teisendamiseks. Värviruumides on hulk pikslioperatsioone, mida saab ära kasutada. </para
></callout>
</calloutlist>
<para
>See ei ole filtri loomise juures veel kõik. Filtritel on veel kaks olulist komponenti: konfiguratsiooniobjekt ja konfiguratsioonividin. Need kaks toimivad tihedas koostöös. Konfiguratsioonividin loob konfiguratsiooniobjekti, kuid seda võib ka täita juba varem olemas olnud konfiguratsiooniobjekt. Konfiguratsiooniobjektid võivad esitada ennast XML-ina ja neid saab luua XML-ist. See muudabki kohandamiskihid võimalikuks. </para>
<sect3 id="developers-plugins-filters-iterators">
<title
>Iteraatorid</title>
<para
>Iteraatoreid on kolme tüüpi: </para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
>Rõhtread</para
></listitem>
<listitem
><para
>Püstread</para
></listitem>
<listitem
><para
>Ristkülikiteraatorid</para
></listitem>
</itemizedlist>
<para
>Rõht- ja püstreaiteraatoritel on meetod iteraatori liigutamiseks järgmisse ritta või veergu: <methodname
>nextRow()</methodname
> ja <methodname
>nextCol()</methodname
>. Nende kasutamine on märksa kiirem kui uue iteraatori loomine igale reale või veerule. </para
>, mis määrab, kas filtrit saab rakendada pildi tükkidele (&ie; kõiki piksleid muudetakse iseseisvalt, mitte aga ei muudeta mingi väärtuse võrra, mis määratakse pildi kõigi pikslite uurimise põhjal), ning selle põhjal jagab filtri täitmise automaatselt lõimedesse. </para>
> on struktuur, mida kasutatakse filtri seadistuste salvestamiseks kettale, näiteks kohandamiskihtide korral. Skriptiplugin kasutab omadustekaarti, mis <classname
> taustal muudab võimalikuks filtreid skriptida. Filtrid võivad pakkuda kohandatud vidina, mida &chalk; näitab filtrigaleriis, filtri eelvaatluse dialoogis või filtriga joonistamise tööriista tööriistavalikute kaardil. </para>
>Enamikku filtreid saavad kasutajad kohandada. Võimalik on luua konfiguratsioonividin, mida Chalk kasutab iga kord, kui filtrit kasutatakse. Näide: </para>
>Loo &Qt; Disaineriga vidinabaas ja muuda see oma filtri alamklassiks</para
></listitem>
<listitem
><para
>Kasuta mõnda lihtsat vidinat, mis näitavad mitmeid liugureid täisarvude, reaalarvude või tõeväärtuste loenditega. Need on abiks, kui sinu filtrit saab samamoodi, nagu ülaltoodud pildil nähtavat filtrit, seadistada mitmete täisarvude, reaalarvude või täeväärtustega. Vaata <classname
>Kirjuta vidina kood ise. See ei ole küll soovitatav, nii et kui sa seda teed, aga soovid, et sinu filter läheks &chalk; ametlikku väljalaskesse, siis võid oodata, et sul palutakse asendada oma käsitsi kirjutatud vidin &Qt; Disaineri vidinaga.</para
>Filtrite koodi kirjutamise juures on loomulikult veel palju põnevat, aga antud selgituste, API dokumentatsiooni ja ligipääsu varal meie lähtekoodile peaks olema võimalik vähemalt alustada. Vajaduse korral ära kõhkle võtmast ühendust &chalk; arendajatega IRC-s või postiloendis. </para>
>Tööriistad on näha &chalk; tööriistakastis. See tähendab, et uutele tööriistadele on vaid piiratult ruumi — kaalu hoolikalt, kas sinu eesmärke ei aita täita joonistamisoperatsioon. Tööriistad võivad kasutada hiirt ja klaviatuuri väga mitmel moel, mis joonistamisoperatsioonidele pole jõukohane. Sel põhjusel on näiteks kloonimine tööriist, pihusti aga joonistamisoperatsioon. </para
>Ole ettevaatlik staatiliste andmetega oma tööriistas: sinu tööriista uus isend luuakse iga sisendseadme jaoks, olgu see hiir, stiilus, kustutaja, pihusti või mis tahes muu. Tööriistad jagunevad loogilistesse rühmadesse: </para>
>Tööriistal on nagu filtrilgi valikuvidin. Praegu kuvatakse valikuvidinaid dokkakna kaardil. Võimalik, et &chalk; 2.0 ajaks seatakse need ribale peamenüü alla (mis asendab siis tööriistariba), aga praegu tuleb veel vidin luua nii, et see sobiks kaardile. Ka valikuvidina loomiseks on kõige parem mõte kasutada &Qt; Disainerit. </para
>Konstruktor määrab sisemise nime — mida ei tõlgita — ja ülemklassi väljakutse nähtava nime. Me laadime ka kursoripildi ja määrame mitu muutujat. </para>
>) kutsub välja &chalk;, kui sisendseadet (hiir, stiilus, kustutaja) vajutatakse, liigutatakse või vabastatakse. Pane tähele, et liikumissündmuse saab ka siis, kui hiirenuppu ei vajutata. Sündmused ei ole tavapärased &Qt; sündmused, vaid sünteetilised &chalk; sündmused, sest meil on vaja väga sügavatasemelist trikitamist, et sündmusi oleks piisavalt korraliku joone joonistamiseks. Vaikimisi loobuvad sellised tööriistakomplektid nagu &Qt; (ja ka GTK) sündmustest, kui nad on liiga hõivatud nendega tegelemiseks, meie aga soovime neid kõiki. </para>
> on oluline: sellega luuakse toiming, mis lisatakse tööriistakasti, et kasutaja saaks ka tegelikult tööriista valida. Me omistame ka kiirklahvi. Pane tähele, et siin toimub kerge häkkimine: tuleta meelde, et me loome tööriista isendi igale sisendseadmele. See tähendab ka seda, et me kutsume <methodname
>setup()</methodname
> v'lja iga sisendseadme jaoks ja see tähendab, et sama nimega toiming lisatakse mitu korda toimingute kogusse. Aga kõik tundub töötavat, nii et milleks muretseda? </para>
> kutsutakse välja valikuvidina loomiseks, mida &chalk; näitab kaardil. Et töööriist on iga sisendseadme iga vaate jaoks, tuleb tööriista olek hoida tööriistas. Seda meetodit kutsutakse välja ainult üks kord: valikuvidin salvestatakse ja hangitakse uuesti järgmine kord, kui tööriist aktiveeritakse. </para>
>Joonistamisoperatsioonid on Chalk ühed kõige innovaatilisemad pluginad (koos värviruumide pluginatega). Joonistamisoperatsioon kirjeldab, kuidas tööriistad muudavad piksleid, mida nad puudutavad. Joonistamisoperatsioonid on näiteks pihusti, pliiats või pintsel. Kuid saab ka — tublisti vaeva nähes — luua joonistamisoperatsioone, mis loevad Corel Painteri XML-pintslikirjeldusi ja kasutavad neid määramaks, kuidas joonistada. </para
>Joonistamisoperatsioonid algväärtustatakse, kui joonistamistööriist saab <literal
>mouseDown</literal
> sündmuse, ja kustutatakse, kui joonistamistööriist saab mouseUp sündmuse. Vahepeal jälgib joonistamisoperatsioon aga eelnevaid positsioone ja muid andmeid, näiteks survet, kui kasutaja pruugib graafikalauda. </para
><para
>Joonistamisoperatsiooni baasoperatsioon on muuta piksleid joonistamistööriista kursori asukohas. Seda saab teha ainult ühe korra või siis taimeri abil lasta joonistamisoperatsiooni sooritada kindla ajavahemiku tagant. Esimene on tulus pliiatsitüüpi joonistamisoperatsioonide korral, teine mõistagi pihustitüüpi joonistamisoperatsioonide puhul. </para
>Joonistamisoperatsioonidel võib olla väike konfiguratsioonividin, mis asetatakse tööriistaribale. Sestap vajavad joonistamisoperatsiooni konfiguratsioonividinad vidinate rõhtsat paigutamist, mis ei oleks kõrgem kui tööriistariba nupp. Vastasel korral võtab &chalk; üsna kummalise välimuse. </para
>Vaatleme üht lihtsat joonistamisoperatsiooni pluginat, mis siiski ilmutab teatud programmeerimisnippe. Kõigepealt tuleb päisefailis määrata vabrik (factory). See loob joonistamisoperatsiooni, kui aktiivne tööriist seda vajab: </para>
> joonistamisoperatsiooni avaliku ja privaatnimega — kontrolli, et sinu joonistamisoperatsiooni privaatnimi ei kattuks mõne muu joonistamisoperatsiooni omaga! — ja võib vajaduse korral tagastada pikselrastri. &chalk; näitab seejärel pikselrastrit koos nimega, mis aitab joonistamisoperatsiooni visuaalselt tuvastada. </para
// Split the coordinates into integer plus fractional parts. The integer
// is where the dab will be positioned and the fractional part determines
// the sub-pixel positioning.
Q_INT32 x, y;
double xFraction, yFraction;
splitCoordinate(pt.x(), &x, &xFraction);
splitCoordinate(pt.y(), &y, &yFraction);
KisPaintDeviceSP dab = new KisPaintDevice(colorSpace, "smeary dab");
Q_CHECK_PTR(dab);
</programlisting>
<para
>Me ei muuda joonistusseadme piksleid vahetult, vaid loome väikse joonistusseadme 'dab' ja kombineerime selle aktiivse joonistusseadmega. </para>
<programlisting
>m_painter->setPressure(info.pressure);
</programlisting>
<para
>Nagu kommentaarid ütlevad, on järgnev kood mõeldud tegeliku dab'i loomiseks. antud juhul joonistame mitu joont. Kui joonistamisoperatsiooniga on ühel pool, sõltuvad joonte pikkus, asukoht ja jämedus survest ning me loome paksult katva õlimaalipintsli. Aga selleks pole mul veel aega olnud. </para>
<programlisting
>// Compute the position of the tufts. The tufts are arranged in a line
// perpendicular to the motion of the brush, i.e, the straight line between
// the current position and the previous position.
>See ongi kõik: joonistamisoperatsioonid on lihtsad ja lõbusad! </para>
</sect2>
<sect2 id="developers-plugins-viewplugins">
<title
>Vaatepluginad</title>
<para
>Vaatepluginad on üpris veidrad asjad: vaateplugin on tavaline KDE komponent (KPart), mis võib pakkuda kasutajaliidest ja teatud funktsionaalsust. Vaatepluginad on näiteks histogrammi kaart või pööramisdialoog. </para>
>&chalk; kasutab tavalist &koffice;'i failifiltri arhitektuuri. Selle kohta leidub küll veidi vananenud, aga siiski kasulik tutvustus aadressil <ulink url="http://koffice.org/developer/filters/oldfaq.php"
>. Tõenäoliselt on mõistlik teha koostööd &chalk; meeskonnaga, kui soovid luua failifiltreid, ning koondada ona arendustegevus &koffice;'i filtripuusse. Pane tähele, et filtreid saab testida ka ilma &chalk;t käivitamata, kasutades utiliiti <command
>Märkus: me peame tõesti leidma lahenduse, kuidas &chalk; hoiab faili avatuna ja loeb ainult neid andmeid, mida vaja, mitte aga ei kopeeri kogu sisu sisemise joonistusseadme esindusele. Aga see tähendab andmehalduri taustaprogrammi, mis tunneb TIFF-faile ja muud sellist ning praegu pole seda teostatud. Oleks ideaalne, kui mõned failifiltrid teostaksid klassi, mille provisoorne nimi võiks olla <classname
>, looksid selle isendi objekt aktiivse failiga ja edastaksid selle KisDoc'ile. Aga &chalk; haldab salvestamist kihtide, mitte dokumendi kaupa, nii et see on päris keeruline.</para
>'ile, sest &chalk; dokumendid vajavad erilist kohtlemist. Õigupoolest pole sugugi halb mõte kontrollida, ega saatmise tulemus pole 0, sest kui see on nii, siis import ei õnnestu.</para
>Kui me kutsume filtri välja graafilisest kasutajaliidesest, üritame saada vaate. Kui vaade on olemas, üritab teisendamiskood värskendada edenemisriba.</para
></callout>
<callout arearefs="import4"
><para
>Filtril on meile failinimi meie sisendafaili jaoks.</para
></callout>
<callout arearefs="import5"
><para
><classname
>KisDoc</classname
> peab olema impordiks ette valmistatud. Teatud seadistused algväärtustatakse ja tagasivõtmine keelatakse. Vastasel juhul saaks tagasi võtta kihtide lisamise, mida teeb importfilter, ja see annaks väga veidraid tulemusi.</para
></callout>
<callout arearefs="import6"
><para
>Otsustasin teostada tegeliku importkoodi eraldi klassis, mille algväärtustan siin. Kogu koodi võib ka sellesse meetodisse asetada, aga see võib minna veidi segaseks.</para
></callout>
<callout arearefs="import7"
><para
>Importija tagastab olekukoodi, millega saab määrata importfiltri oleku. Veateadete näitamise eest kannab hoolt &koffice;.</para
></callout>
<callout arearefs="import8"
><para
>Kui <classname
>KisImage</classname
> loomine õnnestus, määrame dokumendi aktiivse pildi oma uueks pildiks. Seejärel ongi kõik: <literal