<othercredit role="translator"><firstname>Marek</firstname><surname>Laane</surname><affiliation><address><email>bald@starman.ee</email></address></affiliation><contrib>Tõlge eesti keelde</contrib></othercredit>
<para>Käesolevas käsiraamatus tutvustatakse, kuidas paigaldada ja kasutada &juhtimiskeskus;e moodulit &knetworkconf;, mis võimaldab hallata võrguliideseid, marsruutimist ja nimelahendust (DNS).</para>
<para>&juhtimiskeskus; pakub kasutajatele ühtse liidese, kus hallata paljusid süsteemi ja töölauaga seotud seadistusi ning eelistusi. &juhtimiskeskus;e saab käivitada peamenüüst: <menuchoice><guimenu>K menüü</guimenu><guimenuitem>&juhtimiskeskus;</guimenuitem></menuchoice>.</para>
<para>&knetworkconf; on loodud sihiga anda kasutajatele võimalus hallata oma TCP/IP seadistusi &juhtimiskeskus;es sama hõlpsalt nagu kõiki muid seadistusi. &knetworkconf; võimaldab kasutajatel ette võtta järgmisi toiminguid:</para>
<para>Paigaldamise järel näeb uut moodulit <guimenuitem>Võrguseadistused</guimenuitem> &juhtimiskeskus;es. Mooduli <application>Võrguseadistused</application> (&knetworkconf;) käivitamiseks vali &kmenu;s <menuchoice> <guimenuitem>&juhtimiskeskus;</guimenuitem> <guimenuitem>Internet ja võrk</guimenuitem> <guimenuitem>Võrguseadistused</guimenuitem> </menuchoice>.</para>
<para>Pane kindlasti tähele, et &knetworkconf; ei ole mõeldud võrguriistvara paigaldamiseks. Füüsilised seadmed ja nende draiverid peavad olema eelnevalt korrektselt paigaldatud ja seadistatud, alles siis saab &knetworkconf; seadet näidata ja lubada võrgu omadusi hallata.</para>
<para>Enamasti paigaldatakse ja seadistatakse võrguriistvara draiverid ja muud seadmed juba &Linux; paigaldamisel. Kui lisad võrguriistvara pärast paigaldamist, pead määrama laaditavad draiverid, redigeerides selleks üht kahest järgnevast failist (sõltuvalt kerneli versioonist):</para>
<para>Kui platvormi ära ei tunta, palutakse sul see käsitsi valida. Vali nimekirjast platvorm, mis on kõige lähedasem sinu distributsioonile ja väljalaskele. Kui soovid langetatud valikut ka edaspidi kasutada, märgi ära kastike <guibutton>Rohkem ei küsita</guibutton>. Kui nüüd moodul <guibutton>Võrguseadistused</guibutton> järgmine kord käivitada, kasutatakse sel juhul automaatselt sinu valitud platvormi.</para>
<para>Süsteemi võrguseadistuste haldamiseks pead tegutsema <quote>administraatori</quote> õigustes. Enne seda on kõik valikud <quote>hallid</quote>, mis tähendab, et sa saad neid ainult vaadata, mitte aga muuta. <quote>Administraatori režiimi</quote> käivitamiseks klõpsa moodulis all vasakul asuvale nupule <guibutton>Administraatori režiim</guibutton>. Seejärel sisesta ilmuvasse dialoogi parool.</para>
<para>Kaardil <guibutton>Võrguliidesed</guibutton> saab hallata süsteemi paigaldatud võrguseadmeid. Siin on näha kõik saadaolevad võrguseadmed. Kaardil <guibutton>Võrguliidesed</guibutton> saab ette võtta järgmisi toiminguid:</para>
<para>Nimekirjas olevate võrguseadmete omaduste seadistamiseks vali vajalik seade ning seejärel <action>klõpsa</action> nupule <guibutton>Seadista liidest...</guibutton>, mille järel avatakse dialoog <interface>Seadme seadistamine</interface>.</para>
<para>Vaikimisi näeb ainult TCP/IP põhiseadistusi. Dialoogi laiendamiseks ja täpsemate seadistuste kasutamiseks klõpsa nupule <guibutton>Muud seadistused</guibutton>.</para>
<para>Vali raadionupp <guibutton>Automaatne</guibutton>, kui TCP/IP seadistused hangitakse DHCP serverist või BOOTP serveri sõlmest. Automaatses režiimis seadistatakse süsteemi TCP/IP seadistused süsteemsete teenuste käivitamise ajal. DHCP või BOOTP server edastab alati süsteemi käivitamise ajal vajaliku TCP/IP info. Hüpiknimekirjast saad vastavalt oma süsteemi nõuetele valida kas <option>DHCP</option> või <option>BOOTP</option>.</para>
<para>Vali raadionupp <guibutton>Käsitsi</guibutton>, kui sul pole TCP/IP seadistuste jaoks kasutusel ei DHCP ega BOOTP. Sisesta väljale <guibutton>IP-aadress</guibutton> masina TCP/IP-aadress. Väljale <guibutton>Võrgumask</guibutton> sisesta alamvõrgu aadress.</para>
<para>Kontrolli, et sisestatud IP-aadress poleks võrgus juba kasutusel. Kui see peaks nii juhtuma, tekib TCP/IP konflikt. Ava &konsole; ja kasuta programmi <application>ping</application>, et kontrollida, kas aadress, mida tahad sisestada, on kasutusel või mitte. Kui sa ei ole päris kindel, pea nõu oma võrguadministraatoriga.</para>
<para>Võrguseadmeid võib vastavalt süsteemi vajadustele aktiveerida või välja lülitada. Väljalülitatud võrguseadme aktiveerimiseks vali nimekirjast seade ja klõpsa nupule <guibutton>Luba liides</guibutton>.</para>
<para>Võrguseadmeid võib vastavalt süsteemi vajadustele aktiveerida või välja lülitada. Aktiveeritud võrguseadme väljalülitamiseks vali nimekirjast seade ja klõpsa nupule <guibutton>Keela liides</guibutton>.</para>
<para>Siin saab määrata masina IP-aadressi kohalikus alamvõrgus, mis pakub füüsilise sideme muude võrkudega. Seda kasutatakse vaikeväärtusena, kui TCP/IP peab suhtlema muude alamvõrkude masinatega.</para>
<para>Vali <guibutton>vaikelüüs</guibutton>i väärtuse muutmiseks hüpikmenüüst vajalik seade.</para>
<para>Arvuti, kus nimeserver töötab, sobitab täielikult kvalifitseeritud domeeni sobiva IP-aadressiga. See on vajalik sellepärast, et arvutid tunnustavad ainult IP-aadresse. Kui arvuti tahab avada näiteks saiti http://www.mingidomeen.com, siis lahendab selle päringu, asendades selle IP-aadressiga, näiteks 123.45.678.90.</para>
<para>Kaardi <guibutton>Nimalahendus (DNS)</guibutton> sektsioonis <guilabel>Nimeserverid</guilabel> saab hõlpsasti serverite nimekirja hallata. Seal saab lisada, eemaldada ja muuta serverite omadusi. DNS-kirjeid saab seada eelistusjärjekorda, valides vajaliku kirje ja liigutades seda üles- või allapoole nuppudega <guibutton>Liiguta üles</guibutton> ja <guibutton>Liiguta alla</guibutton>.</para>
<para>Nimekiri <guilabel>Staatilised masinad</guilabel> toob ära TCP/IP alamsüsteemi masinanimede ja aadresside seosed. Enamasti on sellest kasu algkäivituse ajal, kui nimeserver veel ei tööta. Väikestes suletud võrguga süsteemides saab seda kasutada ka nimeserveri asemel.</para>
<para>Vaikimisi sisaldab nimekiri <guilabel>Staatilised masinad</guilabel> mõnngaid kirjeid, mis käivad sinu arvuti ('localhost') kohta, ning teatud erikirjeid IPv6 toetusega masinate korral. See veel eksperimentaalne IP versioon peab tulevikus asendama praeguse 4. versiooni.</para>
<para>Kirjuta tuntud masina nimi ja klõpsa nupule <guibutton>Lisa</guibutton>. Kui tuntud masinal on mitu aliast, klõpsa uuesti nupule <guibutton>Lisa</guibutton> ja sisesta järgmine alias.</para>
<para>Vali nimekirjast staatilise masina kirje ja klõpsa nupule <guibutton>Muuda...</guibutton> Ilmub dialoog <guilabel>Staatilise masina muutmine</guilabel>.</para>
<para>Võta ette mõni järgnevatest toimingutest ning klõpsa seejärel staatiliste masinate nimekirja uuendamiseks nupule <guibutton>OK</guibutton>.</para>
<para>Muudatusi, mida teed moodulis <application>Võrguseadistused</application>, ei rakendata süsteemis automaatselt. Muudatuste rakendamiseks käivita &konsole; ja anna järgmine käsk.</para>
<para>KNetworkConfi kodulehekülg asub aadressil <ulink url="http://knetworkconf.sourceforge.net">http://knetworkconf.sourceforge.net</ulink>, kust leiab vähemalt lähtekoodipaketid, mida alla laadida. </para>
<para>Kui kasutad binaardistributsiooni (enamasti RPM-paketid), piisab eelnevalt &kde; ja QT binaarfailide paigaldamisest. </para> <para>Binaarpakettide paigaldamine on soovitatav eriti vähemate kogemustega kasutajatele. Selleks tõmba lihtsalt RPM-paketid. Paigalda need &konsole;'is programmi <application>RPM</application> kasutades järgnevalt:</para>
<para>Teine võimalus on kasutada graafilist tarkvara paigaldamise rakendust, näiteks <application>kpacakge</application> või sinu distributsiooni pakutav vastav rakendus. </para>
<para>Antud juhul ei piisa ainult &kde; ja QT binaarpakettide paigaldamisest, vaja läheb ka arenduspakette, milles leiduvad teegid ja muu vajalik kraam. </para>
<para>See on soovitatav ainult kogenud kasutajatele. Samas pole &knetworkconf;i kompileerimine kuigi keerukas. Sellega peaksid toime tulema järgmised käsud.</para>
<para>Käesoleva peatüki esimeses osas anname veidi infot võrgu põhitõdede kohta. Teises osas vaatleme konfiguratsioonifaile sinu kõvakettal, mida &knetworkconf; võib muuta. </para>
<para>See osa ei ole mõeldud põhjalikuks ülevaateks ei võrgust tervikuna ega IP-st konkreetselt. Me anname siin ainult veidi elementaarset teavet, mis kulub ära oma masina kaasamisel väiksesse (kodu-)võrku. </para>
<para>Praegu käib IP-võrgundus TCP/IP versiooni 4 (IPv4) alusel. IPv5 on küll olemas, aga seda pole kunagi peaaegu kasutatudki. IPv6 peaks laialdasemalt levima juba lähimas tulevikus. Sestap on siinse jutu teemaks praegu üldlevinud IPv4. </para>
<para>Tähtsaim liidese seadistamisel vajalik info on liidesele omistatav IP-aadress. Üldiselt tuleb võrgus, ⪚ sinu töökohas, sobiv IP-aadress küsida võrguadministraatorilt või siis kasutada DHCP-d, kui see võimalus on olemas. Igatahes ei saa sa lihtsalt omapäi IP-aadressi valida! </para>
<para>Kui soovid aga näiteks kodus luua oma väikse võrgu, pead kasutama IP-aadresse vahemikust, mis on spetsiaalselt reserveeritud selliseks vajaduseks, et vältida IP-aadresside konflitki ülemaailmse võrguga (Internet). Allpool oleva tabeli aadresse ei kasutata Internetis, nii et sa võid neid väga hästi kasutada oma koduse võrgu tarbeks. </para>
<para>Mõned aadressid on mõeldud erivajadusteks, ⪚ 0.0.0.0 ja 127.0.0.1. Esimene on niinimetatud vaikemarsruut, teine loopback-aadress. Vaikemarsruuti on vaja IP marsruutimisel. </para>
<para>Aadress 127.0.0.1 on mõeldud ainult kohalikus masinas toimuvaks IP-liikluseks. Tavaliselt on aadress 127.0.0.1 omistatud erilisele seadmele, niinimetatud loopback.liidesele, mis töötab omamoodi suletud ringina. </para>
<para>Vaikelüüs on arvuti, mis ühendab kaht erinevat võrku. Kui oled seadnud üles omaenda väikevõrgu, on üsna usutav, et soovid oma masinatele või vähemalt mõnele neist tagada ligipääsu Internetti. Otseselt ei ole see siiski võimalik, sest masinad kasutavad kohalikke privaatseid IP-aadresse, mida Internetis lihtsalt ei arvestata. Sellele probleemile pakub lahenduse arvuti, mis vahendab kaht erinevat võrku. See peab kasutama vähemalt kaht erinevat liidest. Üks neist, näiteks Ethernet-kaart, osutab kohalikku võrku, teine, näiteks ISDN-kaart, Internetti. Sel juhul kasutavad liidesed erinevat IP-aadressi. Arvuti sooritab niinimetatud võrguaadressi transleerimist (NAT ehk IP edastamine). Et anda nüüd kohalikule masinale ligipääs Internetti, tuleb sellele anda teada ainult vaikelüüs ehk lüüsiarvuti kohalik IP-aadress. </para>
<para>Selles osas vaatleme konfiguratsioonifaile, mida &knetworkconf; võib muuta, ning tutvustame, kus need erinevates distributsioonides paiknevad. </para>
<para>&SuSE; korral on teada, et vahel muudab seda faili skript SuSEConfig. Seepärast ära imesta, kui faili sisu ei vasta päriselt sinu ootustele. </para>