<para>&digikam; on KDE töölaua võimas digifotode haldamise rakendus. Selle lihtne liides muudab digifotode importimise ja korraldamise imelihtsaks. &digikam; võimaldab hallata ka väga paljusid digifotosid, paigutades need albumitesse, ning pilte korraldada, omistades neile sildid, mis muudab hiljem vajalike fotode leidmise väga lihtsaks. Piltide vaatamise, korraldamise ja jagamise kõrval saab neid ka mitmel moel töödelda. </para>
<para>Samuti pakub rakendus välja lihtsa kaameraliidese, mis võimaldab ühendada digikaamera ja laadida selle pildid otse &digikam;i albumitesse. </para>
<para>&digikam;i koosseisu kuulub kiire pildiredaktor, mis pakub teatud lihtsamaid pilditöötlusvahendeid. Pildiredaktoriga saab oma pilte vaadata ning neid vajaduse korral veidi parandada. </para>
<para>Nagu KDE tervikuna, on ka &digikam; avatud lähtekoodiga tarkvara. See tähendab, et me ootame oma kasutajatelt meelsasti tagasisidet, olgu see siis kas või ainult vigadest teatamine ja võimalike uute omaduste väljapakkumine. </para>
<para>&digikam; on üritanud muuta nii vigadest teadaandmise kui ka uute omaduste soovide esitamise nii lihtsaks kui vähegi võimalik. Rakenduse menüüs Abi on alati olemas vearapordi saatmise võimalus. Seda valides avatakse teatekast, milles asuvale viidale klõpsates avatakse veebilehitsejas lehekülg, kus saadki veast või soovist teda anda. Seal on juba paljud asjad ette ära täidetud, sul tuleb lihtsalt järgida toodud juhiseid ja mõistagi panna kirja vea kirjeldus või oma soov. </para>
<para>&digikam; on kogukonnaprojekt, mis tähendab, et kasutajad ja arendajad pakuvad vastastikku teineteisele toetust. Kui oled pidev &digikam;i kasutaja, soovitame sul liituda &digikam;i kasutajate meililistiga. Kui ka alguses oled sina see, kes teistele &digikam;i kasutajatele küsimusi esitab, siis peagi võid avastada, et suudad ise teistele kasutajatele tuge ja abi pakkuda. </para>
<para>Uute väljalasete ja muu &digikam;iga seotud info hankimiseks võib külastada ka <ulink url="http://digikam.sourceforge.net">&digikam;i kodulehekülge</ulink>. </para>
<para>&digikam;i arendamises saab kaasa lüüa väga mitmel moel. Selleks ei pea kaugeltki olema tarkvaraarendaja. Abistada saab dokumentatsiooni, tõlgete ja kasutajaliidese kujunduse juures või siis ka lihtsalt häid ja veel paremaid mõtteid teistega jagades. Samuti võib testida arendusversioone ning anda arendajatele teada, mis on hästi ja mis halvasti. Aga kui oled arendaja, siis on sul mõistagi imehea võimalus aidata muuta &digikam; maailma kõige paremaks digifotorakenduseks. </para>
<para>Kõige mõistlikum viis &digikam;i arendamises kaasa lüüa on liitumine arendajate meililistiga. <ulink url="http://lists.sourceforge.net/lists/listinfo/digikam-devel">Juhised &digikam;i arendajate meililistiga liitumiseks.</ulink> </para>
<para>Kui käivitad &digikam;i esimest korda, küsitakse sinu käest, kuhu soovid oma fotod salvestada. Sul tuleb kirjutada kataloogi asukoht või klõpsata <guilabel>kataloog</guilabel>i ikoonile <inlinemediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="foldericon.png" format="PNG"/></imageobject> <textobject><phrase>Kataloogi ikoon</phrase> </textobject> </inlinemediaobject> ja valida kataloogi ilmuvast dialoogist. </para>
<para>Kui sul on juba kõvakettal fotokogu olemas, võid antud kataloogi sisestada albumiteegi kataloogina. &digikam; käsitleb kõiki selle kataloogi alamkatalooge omaette albumitena. Ühtegi fotot sellega seoses ei muudeta. </para>
<para>Kui määrad albumiteegi kataloogiks olemasoleva fotode kataloogi, näed, et "Minu albumite" nimekirjas pole albumitel ikoonideks fotosid. Kui vaatad mõnda albumit esimest korda, loob &digikam; antud albumi esimese foto põhjal pisipildi ja kasutab seda edaspidi albumi ikoonina. Sellest, kuidas muuta albumi ikooni, räägib lähemalt osa <link linkend="using-kapp-myalbumsview">Minu album</link>. </para>
<para>Kui oled oma fotokogu varem kasutanud mõne muu rakendusega, mis on tekitanud pisipildid mittestandardsetesse alamkataloogidesse, näitab &digikam; neid pisipildikatalooge omaette albumitena. Pisipildikataloogide osas järgib &digikam; <ulink url="http://www.freedesktop.org/">freedesktop.org-i</ulink> standardit. Mittestandardset pisipildikataloogi ei saa "Minu albumite"nimekirjas kuidagi varjata. Kui soovid need säilitada, loo albumikogu, mis sisaldab kõiki pisipildikatalooge ning vaata seejärel oma albumeid kogude järgi sordituna. Albumikogudest räägib lähemalt osa <link linkend="using-kapp-myalbumsview">Minu album</link>. </para>
<para>Kui oled määranud albumiteegi kataloogi, saad panna &digikam;i kasutama ka oma digikaamerat. Seejärel tasuks selgeks teha, kuidas hallata oma fotoalbumeid võimalusi <link linkend="using-kapp-myalbumsview">Minu albumid</link> ja <link linkend="using-kapp-mytagsview">Minu sildid</link> kasutades. </para>
<para>Peaaegu kõik digikaamerad salvestavad fotod kas JPEG- või TIFF-vormingus. Paljud kaamerad lubavad sul endal valida, millist vormingut kasutada. JPEG on tihendatud vorming, milles faili väiksuse nimel on ohverdatud mõnevõrra pildi kvaliteeti. TIFF ei kasuta tihendust ning on väga kvaliteetne, kuid samas on failid üsna suured. Täpsemalt kirjeldab neid failivorminguid <ulink url="http://en.wikipedia.org/wiki/Graphics_file_format">Wikipedia</ulink>. &digikam; toetab mõlemat vormingut. </para>
<para>PNG-vorming töötati välja vanemate, 1990. aastatel veel laialdaselt kasutusel olnud pildifailivormingute asendamiseks. See on kadudeta nagu TIFF, kuid märksa kompaktsem ja väiksem. Kuigi sinu kaamera usutavasti PNG-d otseselt ei toeta, teisendavad paljud oma pildid PNG-vormingusse niipea, kui nad on fotod arvutisse tõmmanud. Erinevalt JPEG-piltidest ei kaota PNG-pildid kvaliteedis ka siis, kui neid muutmise järel uuesti kodeeritakse. &digikam; toetab täielikult PNG-pilte ning pakktöötluse pluginatega võib isegi väga erinevates vormingutes pilte ühekorraga PNG-vormingusse teisendada. Pluginate kasutamisest &digikam;is kõneleb lähemalt osa <link linkend="using-kapp-setup">Seadistamine</link>. PNG-vormingust räägib pikemalt <ulink url="http://www.libpng.org/pub/png/">PNG kodulehekülg</ulink>. </para>
<para>Mõned, enamasti kallimad kaamerad lubavad salvestada pilte toorvormingus (RAW). See ei ole õigupoolest standardne pildivorming ning võib kaamerati erineda. Toorvorming sisaldab kõiki kaamera pildisensorite andmeid enne seda, kui kaamera tarkvara hakkab neid töötlema, täpsustades valge tasakaalu ja muid seadistusi. Suur osa professionaalseid fotograafe kasutab toorpilte, sest need võimaldavad fotodega kõige rohkem manipuleerida. Toorpiltide miinuseks on aga nende tõesti väga suur suurus. Toorpildivormingust kõneleb lähemalt veebilehekülg <ulink url="http://www.luminous-landscape.com/tutorials/understanding-series/u-raw-files.shtml"> The Luminous Landscape</ulink>. Toorpilte saab &digikam;is teisendada JPEG- või TIFF-vormingusse toorpilti teisendamise pluginaga. Pluginate kasutamisest &digikam;is kõneleb lähemalt osa <link linkend="using-kapp-setup">Seadistamine</link>. </para>
<para>Paljud digikaamerad võimaldavad salvestada ka lühikesi filmilõike. Enamasti salvestatakse need AVI- või MPEG-vormingus. &digikam; toetab neid vorminguid ning loob pisipildid ka filmifailidele. Siiski pole &digikam; mõeldud filmitöötluseks ning rakendusel puudub sisseehitatud filmi vaatamise või töötlemise võimalus. Filmifailil topeltklõpsu tehes valib &digikam; vastavalt KDE seadistustele rakenduse, millega filmi näidata. </para>
<para>&digikam; tugineb pildivormingute laadimisel ja salvestamisel mitmele teegile ja tugipaketile. See, milliseid pildivorminguid kasutada saab, sõltub nende saadaolekust sinu süsteemis ning mõnel juhul isegi sellest, kuidas teegid on kompileeritud. Enamikus süsteemides peaks &digikam; võimaldama kasutada väga paljusid pildivorminguid. </para>
<para>Sõltuvus teistest teekidest tähendab, et me ei saa anda täielikku nimekirja, millised pildivormingud on just sinu süsteemis toetatud. Üldiselt peaks olema alati toetatud vähemalt JPEG-, PNG- ja TIFF-vorming. </para>
<para>&digikam; näitab ainult selliseid faile, mille vorming on talle arusaadav. Selleks uuritakse faili laiendeid ja kontrollitakse neid etteantud nimekirjaga. Kui faililaiend on nimekirjas, näitab &digikam; vastavat faili pildivaates. Faililaiendite nimekirja, mida &digikam; kasutab, saab ka muuta - sellest kõneleb lähemalt osa <link linkend="using-kapp-setup">Seadistamine</link>. </para>
<para>Üks vahvamaid &digikam;i omadusi on selle hõlpus laiendamine pluginate abil. Praegu saab kasutada kaht pluginaarhitektuuri: <itemizedlist><listitem><para><emphasis>Kipi pluginad</emphasis>: <ulink url="http://extragear.kde.org/apps/kipi">KDE pildipluginate liidese projekt</ulink> kujutab endast katset töötada välja ühtne pluginastruktuur rakendustele &digikam;, <application>KimDaBa</application>, <application>ShowImg</application> ja <application>Gwenview</application>. Selle siht on luua kõigile graafikarakendustele ühised pildipluginad. Kipi pluginatest kõneleb lähemalt käsiraamatu <link linkend="setupkipi">vastav osa</link>.</para></listitem> <listitem><para><emphasis>Pildiredaktori pluginad</emphasis>: need pluginad lisavad töötlusvõimalusi &digikam;i pildiredaktorile. <ulink url="http://extragear.kde.org/apps/digikamimageplugins">DigiKami pildipluginate projekti</ulink> eesmärk on pakkuda välja valik tööriistu just redaktori tarbeks. Pildiredaktori pluginatest räägib lähemalt käsiraamatu <link linkend="setupeditor">vastav osa</link>. </para></listitem> </itemizedlist> Pluginad võimaldavad pildiga ette võtta peaaegu kõike, mis sul vähegi pähe tuleb. Nende eeliseks on asjaolu, et märksa lihtsam on &digikam;ile uusi võimalusi lisada pisikesi pluginaid kirjutades kui &digikam;i enda põhikoodi muutes. </para>
<graphic srccredit="The Main Window" fileref="mainwindow.png"/> </figure> &digikam;i peaaken jaguneb kolmeks osaks. Ülal vasakul asuvad <guilabel>Minu albumid</guilabel>, all vasakul <guilabel>Minu sildid</guilabel> ning paremal peamine pildiaken. Nende kolme osaga saabki oma pilte nii hallata kui vajalikke pilte kiiresti üles leida. </para>
<para>Akna ülaservas asub menüüriba, selle all tööriistariba. </para>
<para>Nimekiri "Minu albumid" näitab sinu pilte albumitesse korraldatult. Kõik pildid, millega &digikam; tegeleb, salvestatakse albumisse. Albumeid saab sortida nende aluseks oleva kataloogi, albumi omadustes määratud kogu nime või albumite loomisaja järgi (ka viimast omadust saab albumi omaduste dialoogis muuta). </para>
<para>Uut albumit saab luua mitmel moel. Selle võib luua kaameraliideses, kui laadid kaamerast uusi fotosid. Sa võid luua ka tühja albumi, klõpsates tööriistaribal nupule <guilabel>Uus album</guilabel>. Lisaks võib uue albumi luua kõvakettal juba olemasolevat fotode kataloogi importides. Selleks vali menüükäsk <menuchoice><guimenu>Album</guimenu><guimenuitem>Impordi</guimenuitem><guimenuitem>Impordi kataloogid</guimenuitem></menuchoice> ning seejärel kataloog, mida soovid importida. Seejärel luuakse kataloogiga sama nime kandev album. Kataloogi võib importida ka lohistades. Selleks lohista kataloogi ikoon näiteks <application>Konqueror</application>ist albumite nimekirja. Seejärel ilmub menüü, kus saad valida, kas kataloog &digikam;i lihtsalt kopeerida või kogu täiega sinna liigutada. </para>
<para>Kui kustutad &digikam;is albumi, visatakse see KDE prügikasti. Soovi korral võid seda muuta ning määrata, et kustutamisel hävitatakse kogu album ja selles olevad pildid kohe täielikult. Selleks vali menüükäsk <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>&digikam;i seadistamine</guimenuitem></menuchoice> ning ilmuvas dialoogis kaart Muud. Selle ülaosas on valikud, millega saab määrata, mida võetakse ette foto kustutamisel. Albumi kustutamiseks klõpsa vaates "Minu album" hiire parema nupuga albumi nimele ja vali kontekstimenüüst käsk Kustuta album kõvakettalt. </para>
<para>Tihtipeale luuakse uus album koos fotodega kaameraliideses vahetult digikaamerast pilte laadides. Kuid vahel võib tekkida vajadus või soov lisada olemasolevasse albumisse foto, mis asub kuskil mujal arvutis. Foto lisamiseks albumisse vali kõigepealt album. Seejärel klõpsa tööriistaribal nupule <guilabel>Lisa pildid</guilabel> või vali menüükäsk <menuchoice><guimenu>Album</guimenu><guimenuitem>Impordi</guimenuitem><guimenuitem>Lisa pildid</guimenuitem></menuchoice>. Vali failidialoogis vajalik pilt või pildid ning klõpsa nupule <guilabel>Ava</guilabel>. Fotod kopeeritakse albumisse. Soovi korral võib fotod albumisse ka lohistada. Selle lohista fotode ikoonid näiteks <application>Konqueror</application>ist paremal asuvasse piltide nimekirja. </para>
<para>Kui sul on võimalus kasutada skännerit, võid ka skaneeritava pildi otsekohe albumisse lisada. Selleks vali menüükäsk <menuchoice><guimenu>Album</guimenu><guimenuitem>Impordi</guimenuitem><guimenuitem>Skaneeri pildid</guimenuitem></menuchoice>. Samuti võid teha ekraanipildi ja selle otse albumisse lisada. Seda võimaldab menüükäsk <menuchoice><guimenu>Album</guimenu><guimenuitem>Impordi</guimenuitem><guimenuitem>Ekraanipilt</guimenuitem></menuchoice>. </para>
<para>Foto kopeerimiseks või liigutamiseks albumist albumisse lohista lihtsalt vajalik foto ühest albumist teise. Seejärel ilmub menüü, mis pakub välja foto <guilabel>liiguta</guilabel>mise või <guilabel>kopeeri</guilabel>mise. Samamoodi võib liigutada ka palju fotosid korraga: vali lihtsalt kõik fotod, mida soovid liigutada, ja lohista need sihtalbumisse. </para>
<para>Album sisaldab valikut fotosid ning albumi omaduste dialoogis saab kindlaks määrata nende kõigi kohta käiva info. Dialoogi avamiseks klõpsa hiire parema nupuga albumi nimel ja vali kontekstimenüüst käsk <guilabel>Muuda albumi omadusi</guilabel>. </para>
<listitem><para>Albumi <guilabel>kogu</guilabel>: see võimaldab koondada mitmeid albumeid ühise nime alla. Kogu kasutatakse näiteks siis, kui valid tööriistaribal albumite sortimise <guilabel>kogu järgi</guilabel>. Kui soovid kogude nimetusi lisada või kustutada, kasuta <link linkend="setupcollection">kogu seadistuste</link> dialoogi. </para></listitem>
<listitem><para>Albumi <guilabel>kuupäev</guilabel>: seda kasutatakse siis, kui lased albumid sortida kuupäeva järgi. </para></listitem>
<listitem><para>Nupp <guilabel>Keskmine</guilabel>: see määrab albumi <guilabel>kuupäev</guilabel>aks selles olevate piltide keskmise kuupäeva. Kõigepealt üritatakse albumi piltide kuupäevade keskmine välja arvutada piltide EXIF-päiste alusel. Kui see ei õnnestu, kasutatakse albumi kataloogi failide viimase muutmise kuupäeva. </para></listitem>
<para>Albumit esimest korda vaadates määrab &digikam; albumi esimese pildi esindama kogu albumit "Minu albumite" nimekirjas. See aitab sul paremini näha, millised fotod antud albumis leiduvad. Vahel ei pruugi aga albumi esimene foto just kõige paremini iseloomustada albumi sisu ning sa soovid valida albumile mõne muu ikooni. </para>
<para>Albumi ikooni vahetamiseks klõpsa hiire parema nupuga fotol, mida soovid kasutada albumi ikoonina, ja vali kontekstimenüüst käsk "Määra albumi pisipildiks". Soovi korral võid seda teha ka lohistades: vali foto ja lohista see albumite nimekirjas vajaliku albumi peale. </para>
<para>&digikam; toetab ka üksikfotode sildistamist, milleks saab kasutada peaaknas all vasakul asuvat ala "Minu sildid". Albumikogu erineb sildistamisest selle poolest, et albumikogu hõlmab kõiki albumi fotosid tervikuna. Fotode korraldamiseks võib kasutada nii kogusid kui ka silte. </para>
<para>Pildiaknas näeb fotosid. Kui valid mõne albumi, näidatakse seal selle albumi fotosid. Fotosid näidatakse pisipiltidena. Pisipiltide suurust saab muuta tööriistaribal paiknevate suurendusklaasinuppudega. <inlinemediaobject>
<para>Kui vaatad albumit esimest korda, tuleb paar hetke oodata, kuni rakendus loob vajalikud pisipildid. </para>
<para>Infot piltide kohta näeb pisipiltide all. Seda, millist infot seal näidatakse, saad seadistustedialoogis (<menuchoice> <guimenu>Seadistused</guimenu> <guimenuitem>&digikam;i seadistamine</guimenuitem> </menuchoice>): vali albumite kaart, kus paikneb sektsioon <guilabel>Lisainfo pisipildivaates</guilabel>. </para>
<para>Pisipiltidel on ka kohtspikrid, mida näeb siis, kui jätta hiir hetkeks pisipildi kohal seisma. Kohtspikrid annavad teada foto kõige olulisemad omadused, sealhulgas kõik selle sildid, mida sa oled määranud. Seda, milline kohtspikker võib välja näha, näitab pilt eespool osas <link linkend="using-kapp-mainwindow-intro">Peaakna tutvustus</link>. </para>
<para>Fotod on &digikam;i tuum ja sisu ning kõik nende ümber keerlebki. Albumid ja sildid lubavad sul oma fotosid korraldaja ja leida just nii, nagu sa seda soovid. Pildiredaktoris saad fotosid vaadata ja neid vajaduse või soovi korral mõnevõrra parandada. Kõiki võimalusi, mida &digikam; pakub, saab kasutada pisipiltidel hiire parema nupuga klõpsates või samu võimalusi menüüribalt menüüst Pilt valides. </para>
<para>Pildiredaktori saab vajaliku fotoga avada foto pisipildil topeltklõpsu tehes või pisipildile hiire parema nupuga klõpsates ning kontekstimenüüst käsku <guilabel>Vaata/muuda</guilabel> valides. Fotode redigeerimisest kõneleb lähemalt osa <link linkend="using-kapp-imageeditor">&digikam;i pildiredaktor</link>. </para>
<para>Vahel ei pruugi &digikam; pakkuda kõiki võimalusi, mida sa vajad. Foto saab avada mõnes muus rakenduses, kui teha sellel klõps hiire parema nupuga ja valida kontekstimenüüst <guilabel>Ava kasutades</guilabel> alt vajalik rakendus. Rakenduste nimekirja selles alammenüüs kontrollib KDE standardsete failiseoste määratlus antud pildivormingu tüübi kohta. KDE käsiraamatus leiad täpsemad juhised, kuidas muuta failiseoseid, kui sulle vajalikku rakendust ei peaks alammenüüs leiduma. </para>
<para>Arvesta, et kui töötled fotot mõnes muus rakenduses, võib tekkida probleeme fotodele kaasatud metaandmetega. Mõned rakendused ei säilita muudetud pildi salvestamisel selle metaandmeid. See tähendab, et kui redigeerid fotot mõne sellise rakendusega, kaotad info foto orientatsiooni, ava ja muu sellise kohta. </para>
<note><para>Pööramiseks on vajalik Kipi JPEG Lossless plugin. Kui see ei ole paigaldatud, saad muidugi fotosid pöörata, aga pead seda tegema pildiredaktoris. Pildiredaktor kasutab pööramiseks teistsugust meetodit ja kuigi sa ei pruugi erinevust tähele panna, võib teatud fotodel pildiredaktori meetodit kasutades tekkida kadusid. Siinkirjeldatud pööramismeetodi puhul kasutatakse Kipi JPEG Lossless pluginat, mille korral originaalpildis mingeid kadusid ei teki. </para></note>
<para>Pildi pööramist võimaldab &digikam; ette võtta kahel viisil. Lihtsaim viis on teha pisipildil klõps hiire parema nupuga, valida kontekstimenüüst Pööra ja selle alammenüüst vajalik pööramisnurk. </para>
<para>Paljudel digikaameratel on tänapäeval orientatsioonisensor. See tuvastab pildi tegemise ajal, kuidas sa kaamerat hoiad. Orientatsiooniinfo salvestatakse koos pildiga. See ja muud metaandmed salvestatakse metaandmete sektsioonis, mis kannab nimetus EXIF. Kaamerad võivad ka ise pilte pöörata, kuid nende töötlemisvõime on piiratud, mistõttu on mõttekas sellised toimingud jätta vastavate rakenduste, näiteks digiKami hooleks. Kui kaamera on salvestanud orientatsiooniinfo, saab &digikam; seda kasutada fotode automaatseks pööramiseks, nii et neid näidatakse alati õigesti, kui sa pilte vaatad. Info olemasolul pöörab &digikam; fotosid kohe kõvakettal vastavalt EXIF-info andmetele. </para>
<para>Fotosid pööratakse kvaliteedis kadusid kandmata ning orinetatsiooniinfo määratakse normaalseks, nii et ka muud EXIF-võimalusega rakendused oskavad neid korrektselt käsitleda. Selle võimaluse kasutamiseks tee pisipildil klõps hiire parema nupuga ja vali kontekstimenüüst <guilabel>Automaatne pööramine/peegeldamine kaamera pakutud info (EXIF) põhjal</guilabel>. Kaameraliides võib seda teha automaatselt fotode laadimise ajal kaamerast, mis tagab, et sinu fotod on alati õige orientatsiooniga. Kui kaamera sellist infot fotode kohta ei paku, ei tee pööramiskäsk mitte midagi. </para>
<para>&digikam; näitab üsna palju metaandmeid fotode kohta. Metaandmed on igasugune info foto kohta, mida ei leidu pildil endal. Metaandmete hulka kuulub näiteks foto tegemise kuupäev. </para>
<para>Teatud metaandmeid lisab pildile juba kaamera ise. Need salvestatakse koos pildiga ning selliseid andmeid nimetatakse EXIF-andmeteks. Nende nägemiseks klõpsa pisipildil hiire parema nupuga ja vali kontekstimenüüst käsk <guilabel>Omadused</guilabel>. </para>
<para>Metaandmeid võib fotole lisada aga ka &digikam;. Metaandmeteks on näiteks kommentaarid ja sildid, mille alusel &digikam; aitab sul fotosid hallata. Foto kommentaare ja silte saab redigeerida, kui klõpsata pisipildile hiire parema nupuga ja valida kontekstimenüüst <guilabel>Muuda kommentaare ja silte</guilabel>. </para>
<para>Kui sul ei ole just väga head põhjust lisada kommentaare fotode JPEG COM-väljale, oleks arvatavasti mõttekam kommentaare lisada kommentaaride ja siltide dialoogis. Paraku pole olemas standardset kohta, kuhu kommentaarid salvestada. Mõned rakendused kasutavad JPEG COM-välja, aga see käib ainult JPEG-piltide kohta. Teised rakendused salvestavad kommentaarid EXIF-väljale, aga see on piiratud ainult JPEG- ja TIFF-piltidega. &digikam; salvestab kommentaarid omaenda sisemisse andmebaasi, mis võimaldab kõiki pildi- ja videovorminguid ühtmoodi käsitleda. </para>
<para>Kommentaaride redigeerimine võib olla päris tüütu. Kommentaaride ja siltide dialoog muudab selle veidi hõlpsamaks, võimaldades liikuda fotode vahel ilma neid kogu aeg uuesti valimata. Selleks ava kommentaaride ja siltide dialoog esimese fotoga, mida soovid kommenteerida, ning seejärel kasuta fotode vahel liikumiseks nuppe <guilabel>Edasi</guilabel> ja <guilabel>Tagasi</guilabel>. </para>
<para>Metaandmeid, mida &digikam; võib sulle näidata, on mitut laadi. Kõiki neid saab näha, kui klõpsata fotole hiire parema nupuga ja valida kontekstimenüüst <guilabel>Omadused</guilabel>. </para>
<para>Selles dialoogis näeb EXIF-näitaja pakutavat infot (EXIF-info näitajast räägib lähemalt <link linkend="using-kapp-exifviewertool">vastav osa</link>). </para>
<para>Nagu kommentaaride ja siltide redigeerimise dialoogis, saad ka siin vähese vaevaga liikuda piltide vahel, kui kasutad nuppe <guilabel>Edasi</guilabel> ja <guilabel>Tagasi</guilabel>. </para>
<para>Foto failinime saab muuta, kui klõpsata pisipildile hiire parema nupuga ja valida kontekstimenüüst <guilabel>Nimeta ümber</guilabel>. Pane tähele, et faililaiendit (.jpg, .tif jne.) ei tohiks muuta. </para>
<para>Foto kustutamisel viskab &digikam; selle KDE prügikasti. Kui soovid selle asemel foto kohe lõplikult hävitada, tuleb selline võimalus lubada. Selleks vali menüükäsk <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu> <guimenuitem>&digikam;i seadistamine</guimenuitem></menuchoice> ning ilmuvas dialoogis kaart <guilabel>Muud</guilabel>. Kaardi ülaosas on valikud, millega saab määrata, kuidas ja mida tehakse foto kustutamisel. </para>
<para>Foto kustutamiseks klõpsa hiire parema nupuga pisipildile ja vali kontekstimenüüst käsk <guilabel>Kustuta</guilabel>. </para>
<para>Fotodee sildistamine on võimas ja paindlik viis oma fotosid korraldada ja katalogiseerida. Sildid on omamoodi pealkirjad, mida saab rakendada konkreetsetele fotodele. Kui fotole on silt lisatud, saab seda fotot leida vastavat silti valides. </para>
<para>Sildi valimisel näidatakse kõiki antud sildiga tähistatud fotosid. </para>
<para>Sildid võib seada hierarhiasse. See võimaldab silte loogiliselt organiseerida. Samuti saab sel mole "Minu siltide" nimekirja teatud osasid avada või sulgeda, et leida hõlpsamini üles just parajasti vajalikud sildid. </para>
<para>Kui valid puus sildi, mis sisaldab alamsilte, ei näita &digikam; vaikimisi alamsiltidega fotosid. Kui soovid, et näidatakse kõiki aktiivse sildi alamsiltidega tähistatud fotosid, võid seda käitumist muuta. Selleks vali menüükäsk <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>&digikam;i seadistamine</guimenuitem></menuchoice>, ilmuvast dialoogist kaart <guilabel>Albumid</guilabel> ning märgi ära <guilabel>Elementide näitamine alamsiltides</guilabel>. </para>
<para>Uusi silte saab lisada kas hiire parema nupuga pealkirjale "Minu sildid" klõpsates või klõpsuga olemasolevale sildile. Mõlemal juhul tuleb kontekstimenüüst valida <guilabel>Uus silt</guilabel>. Kui klõpsad uue sildi lisamiseks olemasoleval sildil, lisatakse uus silt selle alamsildina. </para>
<para>Sildi saab kustutada hiire parema nupu klõpsuga sildile, mida soovid kustutada, ning kontekstimenüüst käsku <guilabel>Kustuta</guilabel> valides. Sildi kustutamisel ei kustutata sellega tähistatud fotosid, fotod lihtsalt kaotavad sildi. </para>
<para>Sildi asukohta puus võib muuta lihtsalt silti vajalikku kohta lohistades. Seejärel ilmub menüü, mis pakub võimaluse silti <guilabel>liiguta</guilabel>da. Üks silt saab puus korraga asuda ainult ühes kohas. </para>
<para>Sildi omaduste määramiseks klõpsa hiire parema nupuga sildile ja vali <guilabel>Muuda sildi omadusi</guilabel>. Sildi omaduste dialoogis saab muuta sildi nime ja ikooni, millega seda tähistatakse nimekirjas "Minu sildid". </para>
<para>Enne seda, kui saad kasutada kõiki &digikam; avaraid võimalusi, mis kaasnevad sildistamise võimalusega, tuleb mõistagi fotod sildistada. Seda saab teha kahel viisil. Kui oled leidnud fotod, mida soovid sildistada, võid need lohistada vajalikule sildile nimekirjas "Minu sildid" või siis teha pildiaknas valitud fotodel klõps hiire parema nupuga ja valida kontekstimenüüst <guilabel>Omista silt</guilabel>. </para>
<para>Fotole võib omistada nii palju silte kui süda lustib. Fotot näeb siis, kui valid mõne sildi, mis on antud fotole määratud. Sel moel võid määrata sildi igale fotol olevale isikule kui ka foto tegemise kohale, sündmusele jne. </para>
<para>Sildi saab fotolt eemaldada hiire parema nupu klõpsuga fotole ja kontekstimenüüst <guilabel>Eemalda</guilabel> valides. Selles menüüs on näha ainult need sildid, mis on antud fotole omistatud. </para>
<para>Kaameraliides võimaldab laadida kaameral olevad fotod otse &digikam; albumisse. Kaameraliidese saab avada menüüst Kaamera seadistatud kaamerat valides. Seda, kuidas seadistada &digikam; kasutama oma kaamerat, tutvustab lähemalt osa <link linkend="setupcamera">Kaamera seadistamine</link>.kuni olgu Kaamera. </para>
<para>Kaameraliides ei ole siiski ainuke võimalus fotode lisamiseks &digikam;i. Seda, kuidas importida juba kõvakettal leiduvaid fotosid, tutvustab lähemalt osa <link linkend="using-kapp-addphototoalbum">Foto lisamine albumisse</link>. </para>
<para>Kaameraliidese käivitamisel üritatakse luua ühendus kaameraga. Mõne kaamera korral võib ühendumine võtta omajagu aega. Ühendumise järel ilmub nähtavale indikaator <guilabel>Valmis</guilabel> ning näidatakse kõigi kaameras leiduvate fotode pisipilte. Mõned kaamerad ei paku fotode jaoks pisipilte, sellisel juhul on näha ainult failinimed ja fotode ikoonid. </para>
<para>Enne fotode allalaadimist arvutisse on mõistlik uurida fotode infot. Fotode omaduste dialoogi saab kaameraliidese kontekstimenüüst avada käsuga <menuchoice><guimenuitem>Omadused</guimenuitem></menuchoice>. </para>
<para>Dialoog näitab faili omaduste infot, mida kaamera seesmiselt iga foto kohta salvestab. Vastav kirje märgib ka seda, kas foto on juba arvutisse laaditud. Pane tähele, et mitte kõik digikaamerad ei paku sellist infot. </para>
<para>Kõige lihtsam on fotosid alla laadida klõpsuga nupule <guilabel>Laadi alla</guilabel> ja sealt <guilabel>Laadi kõik alla</guilabel> valides. Seejärel laaditakse kõik kaameras leiduvad fotod &digikam; ühte albumisse. Allalaadimine ei eemalda fotosid kaamerast. Enne seda, kui hakata fotosid kaamerast kustutama, oleks alati mõistlik kontrollida, kas need on korralikult albumisse laaditud. </para>
<para>Kui sa ei soovi alla laadida kõiki fotosid, vali tavapäraseid KDE valikumeetodeid kasutades need fotod, mida soovid alla laadida. Kui oled fotod valinud, klõpsa nupule <guilabel>Laadi alla</guilabel> ja vali sealt <guilabel>Laadi valitud alla</guilabel>. Võimalus <guilabel>Laadi valitud alla</guilabel> ei ole kasutatav, kui ühtegi fotot pole valitud. </para>
<para>Nupud <guilabel>Laadi kõik alla</guilabel> või <guilabel>Laadi valitud alla</guilabel> avavad dialoogi, kus saab valida sihtalbumi, millesse fotod salvestatakse. Dialoogis näidatakse olemasolevate albumite nimekirja, mis on järjestatud kataloogide kaupa (albumite sortimisjärjekorrast räägib lähemalst osa <link linkend="using-kapp-myalbumsview">Minu albumid</link>). Vali nimekirjast album ja klõpsa OK. </para>
<para>Kui soovid luua uue albumi, kuhu kaamerast fotod laadida, klõpsa nupule <guilabel>Uus album</guilabel>. Uus album luuakse selle albumi alamalbumina, mis on parajasti olemasolevate albumite nimekirjas valitud. See tähendab, et kui sa ei soovi uut albumit seada mõne senise albumi alamalbumiks, pead kõigepealt valima nimekirjas esikohal seisva kirje "Minu albumid", enne kui hakata uut albumit looma. </para>
<para>Kui allalaadimine läks edukalt, võid asuda fotosid kaamerast kustutama. Kõik fotod saab kustutada klõpsuga nupule <menuchoice> <guimenu>Kustuta</guimenu> <guimenuitem>Kustuta kõik</guimenuitem> </menuchoice>. Kui soovid kustutada ainult osa fotosid, vali need, mida soovid kustutada, ja klõpsa nupule <menuchoice><guimenu>Kustuta</guimenu> <guimenuitem>Kustuta valitud</guimenuitem></menuchoice>. </para>
<caution><para>Arvesta, et kaamerast kustutatud fotot ei ole enam kuidagi võimalik taastada. Fotosid ei visata KDE prügikasti, vaid need eemaldatakse täielikult ja lõplikult. Seepärast on enne foto kustutamist kaamerast mõistlik vähemalt kord või isegi rohkem kontrollida, et see on ikka korralikult &digikam; albumisse laaditud. </para></caution>
<para>Kaamerad ei anna enamasti fotodele kuigi tähenduslikke failinimesid. Sageli võetakse vanad failinimed uuesti kasutusele, kui foto on kaamerast kustutatud. See võib tekitada failinimede konflikte, kui laadid mitmel korral fotosid ühte ja samasse albumisse. Samuti on mõttekas lisada fotole info selle tegemise kuupäeva ja kellaaja kohta. </para>
<para>&digikam; võib kaameras leiduvat infot foto kuupäeva ja kellaaja kohta kasutades fotod automaatselt ümber nimetada. Selleks klõpsa kaameraliideses nupule <guilabel>Muud</guilabel>. Kaameraliides näitab seepeale mõningaid lisavalikuid. Vali <guilabel>Nime kohandamine</guilabel> ja kirjuta siis just selline failinime eesliide, nagu soovid. Seejärel võid soovi korral lisada kuupäeva ja kellaaja ning järjekorranumbri. Järjekorranumbril on mõte ennekõike siis, kui sinu kaamera võimaldab väga kiiresti järjestikuseid võtteid teha. Sel juhul võib kahel fotol olla täpselt ühesugune kuupäev ja kellaaeg. </para>
<para>Uut failinime, mida &digikam; kasutab allalaaditud fotode jaoks, näeb kaamera pakutud nime all pisipildivaates. Ümbernimetamise seadistused jäetakse meelde ning neid kasutatakse ka järgmine kord, kui avad kaameraliidese. </para>
<para>&digikam; suudab ära kasutada infot, mida kaamera foto tegemise ajal salvestab enda orientatsiooni kohta, ning pöörata automaatselt allalaaditav pilt õigesse asendisse. Sellist infot ei edasta siiski mitte kõik kaamerad. Täpsemalt räägib sellest, millist infot kaamerad fotodele lisavad, osa <link linkend="using-kapp-imagemetadata">Foto metaandmed, omadused ja histogramm</link>. </para>
<para>Automaatne pööramine on vaikimisi sisse lülitatud ning kui sinu kaamera vastavat infot ei edasta, jätab &digikam; foto esialgsesse asendisse, Kui soovid automaatse pööramise välja lülitada, klõpsa nupule <guilabel>Muud</guilabel> ja eemalda märge dialoogi allosas olevast kastikesest <guilabel>Automaatne pööramine</guilabel>. </para>
<para>Kui kaamera edastab infot foto tegemise kuupäeva kohta, võib &digikam; selle põhjal allalaadimisel luua sihtalbumis automaatselt vastavad alamalbumid. Neile antakse nimeks vastavad kuupäevad. Kõik ühe kuupäevaga fotod salvestatakse ühte alamalbumisse. Sellist infot ei edasta siiski mitte kõik kaamerad. Täpsemalt räägib sellest, millist infot kaamerad fotodele lisavad, osa <link linkend="using-kapp-imagemetadata">Foto metaandmed, omadused ja histogramm</link>. </para>
<para>Vaikimisi ei ole see võimalus sisse lülitatud ning &digikam; laadib pildid sinu valitud albumisse. Kui soovid aga seda võimalust kasutada, klõpsa nupule <guilabel>Muud</guilabel> ja märgi dialoogi allosas ära kastike <guilabel>Fotode allalaadimine automaatselt loodud alamalbumitesse</guilabel>. </para>
<para>&digikam;i koosseisu kuulub kiire pildiredaktor, mis pakub mõningaid lihtsamaid pilditöötlusvahendeid. Pildiredaktoriga saab oma fotosid vaadata ning neid parandada ja muuta. Pildiredaktori saab avada kas topeltklõpsuga pisipildile pildiaknas või pisipildile hiire parema nupuga klõpsates ja kontekstimenüüst <guilabel>Vaata/muuda</guilabel> valides. </para>
<para>Pildiredaktor pakub mitmeid tööriistu, millega saab fotosid töödelda. Mõningaid tööriistu pakuvad &digikam;i pluginad, mistõttu mitte kõik tööriistad ei pruugi sinu distributsioonis vaikimisi saada olla. Täpsemalt räägib &digikam;i pildiredaktori pluginatest osa <link linkend="setupeditor">Pildiredaktori seadistamine</link>. </para>
<listitem><para>Ülal asub menüüriba ja selle all tööriistariba, mis võimaldab kiiret ligipääsu sagedamini vajaminevatele funktsioonidele. </para></listitem>
<para>Pildiredaktori redigeerimisfunktsioonid muudavad sinu fotosid. Originaalfotoga ei võeta siiski midagi ette enne seda, kui valid menüükäsu <menuchoice><guimenu>Fail</guimenu><guimenuitem>Salvesta</guimenuitem></menuchoice> või klõpsad tööriistaribal nuppu <guilabel>Salvesta</guilabel>- Arvesta, et kui oled muudatused salvestanud, ei ole originaalpildi taastamine enam võimalik. </para>
<para>Seepärast oleks parem teha fotost enne selle muutmist koopia. Seda saab teha näiteks menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Fail</guimenu> <guimenuitem>Salvesta kui</guimenuitem></menuchoice>. </para>
<para><emphasis>Enne seda</emphasis>, kui oled foto salvestanud, võid originaalpildi alati taastada menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Fail</guimenu> <guimenuitem>Lähtesta</guimenuitem></menuchoice> või klõpsuga tööriistariba nupule <inlinemediaobject> <imageobject><imagedata fileref="revertbutton.png" format="PNG"/></imageobject> <textobject><phrase>Pildiredaktori tagasivõtmise nupp</phrase></textobject> </inlinemediaobject> <guilabel>Lähtesta</guilabel>. Sellisel juhul kaotad kõik muudatused, mida oled fotoga ette võtnud pärast viimast salvestamist. </para>
<para>Peaaegu kõike, mida sa pildiredaktoris ette võtad, saab tagasi võtta ja uuesti teha. Viimase toimingu saab tühistada menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Redigeerimine</guimenu><guimenuitem>Võta tagasi</guimenuitem></menuchoice> ning uuesti sooritada käsuga <menuchoice><guimenu>Redigeerimine</guimenu><guimenuitem>Tee uuesti</guimenuitem></menuchoice>. </para>
<para>Kui sul läheb neid käske sageli vaja, võid kasutada kiirklahve: <guilabel>Ctrl+Z</guilabel> võtab viimase toimingu tagasi, <guilabel>Ctrl+Shift+Z</guilabel> sooritab selle uuesti. </para>
<para>Võimalike tagasivõtmiste/uuestitegemiste nimekirja nägemiseks klõpsa vastavale ikoonile hiire vasaku nupuga ja hoia nuppu mõni hetk all. Kui valid ilmuvast menüüst mõne kirje, võetakse tagasi või tehakse uuesti kõik toimingud kuni valitud toiminguni. </para>
<para>Pärast pildiredaktori käivitamist saad samas albumis või sama sildiga fotode vahel liikuda tööriistariba navigeerimisnuppe või menüüs <guilabel>Fail</guilabel> leiduvaid käske kasutades. Kui oled parajasti näidatavat fotot muutnud, küsitakse enne uue foto laadimist, kas soovid muudatused salvestada. </para>
<para>Fotosid saab suurendada ja vähendada tööriistariba nuppudega <inlinemediaobject> <imageobject><imagedata fileref="zoombuttons.png" format="PNG"/></imageobject> <textobject><phrase>Pildiredaktori suurendusnupud</phrase> </textobject> </inlinemediaobject> või vastavate kirjetega menüüs Vaade. Kui soovid mahutada foto aknasse, kasuta tööriistariba nuppu <guilabel>Automaatsobitusega suurendus</guilabel> <inlinemediaobject> <imageobject><imagedata fileref="editorautosizebutton.png" format="PNG"/></imageobject> <textobject><phrase>Pildiredaktori automaatsobituse nupp</phrase> </textobject> </inlinemediaobject>. </para>
<para><menuchoice><guimenu>Vaade</guimenu><guimenuitem>Lülitu täisekraanile</guimenuitem></menuchoice> võimaldab vaadata fotot täisekraanil. Sealt saab tavalise vaate taastada vajutusega klahvile <keycombo><keycap>Esc</keycap></keycombo>. Vaikimisi näidatakse tööriistariba isegi täisekraani korral. Kui eelistad seda mitte näha, lülita see välja &digikam;i seadistustedialoogis, mille saab avada &digikam;i peaaknast (vaata osa <link linkend="setupeditor">Pildiredaktori seadistamine</link>). </para>
<para>Foto mõningaid omadusi saab vaadata vastavate kirjetega menüüs <guilabel>Pilt</guilabel>. Foto kommentaare saab redigeerida menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Pilt</guimenu><guimenuitem>Muuda kommentaare ja silte</guimenuitem></menuchoice>. Uued kommentaarid ja sildid jäetakse foto sulgemise järel meelde ka siis, kui sa fotot ei salvesta. Täpsemalt räägib kommentaaride ja siltide dialoogist osa <link linkend="using-kapp-tagscommentsedit">Siltide ja kommentaaride redigeerimine</link>. </para>
<para>EXIF tähendab laiendatud vahetusvormingut (<emphasis>EXtended Interchange Format</emphasis>). See loodi spetsiaalselt digikaamerate tarbeks. EXIF lubab salvestada foto kohta üsna palju infot, mis kirjeldab nii kaamerat, millega foto tehti, kui ka mitmeid foto tegemise ajal kehtinud seadistusi (muu hulgas ka kuupäev ja kellaaeg). Samuti saab sellesse lisada pisipildi. Täpsemalt räägib sellest, millist infot on võimalik pildile lisada, osa <link linkend="using-kapp-imagemetadata">Foto metaandmed ja omadused</link>. </para>
<para>EXIF vorming koosneb mitmest niinimetatud pildifaili kataloogide sektsioonist (<emphasis>Image File Directories</emphasis>, IFD). Tavaliselt on sektsioonid järgmised: <itemizedlist>
<para>Foto EXIF-infot saab vaadata menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Pilt</guimenu> <guimenuitem>Omadused</guimenuitem></menuchoice> ning ilmuvas dialoogis kaarti <guilabel>EXIF</guilabel> valides. EXIF-info näitaja on puhtinformatiivne, selles ei saa mingil moel EXIF-info sektsioone muuta. </para>
<para>EXIF-info sektsioone võib näidata erineva täielikkusega: <itemizedlist> <listitem><para> <guilabel>Lihtne</guilabel>: näidatakse ainult EXIF-sektsiooni. </para></listitem> <listitem><para> <guilabel>Täielik</guilabel>: näidatakse kõiki sektsioone, välja arvatud pisipildisektsioon. </para></listitem> </itemizedlist> Mõned tootjad on lisanud omaenda EXIF-sektsioone (näiteks Canon, Fujifilm, Nikon ja Sigma). Sellisel juhul näeb juhul, kui valida tasemeks <guilabel>Täielik</guilabel>, ka kaamera tootja ja mudeli kohta käivat infot. </para>
<para>EXIF-info näitaja pakub näidatavate EXIF-andmete kohta ka täpsemat infot. Vali mõni kirje ning vaata täpsemat infot abivõimalusega "Mis see on?" </para>
<para>Faili omadusi saab vaadata menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Pilt</guimenu> <guimenuitem>Omadused</guimenuitem></menuchoice> ja dialoogis kaarti <guilabel>Üldine</guilabel> valides. Seal näeb foto pisipilti, üldist infot foto ja faili kohta ning &digikam;i metaandmeid. </para>
<para>Kui sind huvitab foto üksikasjalik histogramm, saab seda näha menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Pilt</guimenu> <guimenuitem>Omadused</guimenuitem></menuchoice> ja kaarti <guilabel>Histogramm</guilabel> valides. Foto histogramm näitab iga värvi kogust fotol ning nende erinevat amplituudi. Kui sulle tundub, et värvid sinu fotol pole päris paigas, aitab histogramm selgusele jõuda, kus ja mis on valesti. </para>
<para>Histogrammi näitaja näitab infot aktiivse pildi värviväärtuste statistilise jaotuse kohta. See on puhtinformatiivne, dialoogis ei saa kuidagi fotot mõjutada. Kui soovid histogrammi põhjal fotot korrigeerida, tuleb kasutada värvitasemete kohendamise pluginat. See plugin on osa <ulink url="http://extragear.kde.org/apps/digikamimageplugins">DigiKami pildipluginate projektist</ulink>. Täpsemalt räägib pluginate kasutamisest &digikam;is osa <link linkend="using-kapp-setup">Seadistamine</link>. </para>
<para>Pildi saab lahutada <guilabel>punaseks</guilabel>, <guilabel>roheliseks</guilabel>, <guilabel>siniseks</guilabel> ja <guilabel>alfa</guilabel>kanaliks. <guilabel>Alfa</guilabel>kanal on pildi läbipaistvust toetav kiht (näiteks PNG- või GIF-piltidel). Kõik kanalid toetavad intensiivsustasandeid 0 kuni 255 (täisarvulised väärtused). Nii on must piksel kõigil kanalitel 0, valge piksel aga 255. Läbipaistev piksel on alfakanalil 0, läbipaistmatu 255. </para>
<para>Histogrammi näitaja võimaldab näha kõiki kanaleid eraldi: <itemizedlist>
<listitem><para><guilabel>Punane</guilabel>, <guilabel>Roheline</guilabel>, <guilabel>Sinine</guilabel>: vastavalt punase, rohelise ja sinise kanali intensiivsustasemete jaotus. </para></listitem>
<listitem><para><guilabel>Alfa</guilabel>: läbipaistvustasemete jaotus. Kui kiht on täiesti läbipaistmatu või täiesti läbipaistev, koosneb histogramm ühestainsast tulbast vasakus või paremas servas. </para></listitem>
<listitem><para><guilabel>Värvid</guilabel>: <guilabel>punase</guilabel>, <guilabel>rohelise</guilabel> ja <guilabel>sinise</guilabel> kanali histogrammide näitamine üksteise peal, mis lubab kogu värvijaotuse infot ühekorraga näha. Selles režiimis saab histogrammi esiplaani värvi valida valikuga <guilabel>Värvid</guilabel>. </para></listitem>
<para>Valikuga <guilabel>Renderdamine</guilabel> saab määrata, kas histogramm näitab <guilabel>terve pildi</guilabel> või ainult <guilabel>valitud osa</guilabel> andmeid. Seda saab kasutada ainult siis, kui pildiredaktoris on pildil valitud mõni piirkond. </para>
<para>Valik <guilabel>Skaala</guilabel> lubab histogrammi esitada kas lineaarset või logaritmilist Y-telge kasutades. Digikaamera piltide puhul on enamasti mõttekas valida <guilabel>Lineaarne</guilabel>. Kuid piltidel, kus on märkimisväärseid ühesuguse värviga alasid, domineerib <guilabel>lineaarsel</guilabel> histogrammil sageli üksainus tulp. Sellisel juhul on ülevaatlikum võimalus <guilabel>Logaritmiline</guilabel>. </para>
<para>Pildi analüüsi, mida näitab dialoogi allosas sektsioon <guilabel>Statistika</guilabel>, saab piirata väärtuste vahemikke muutes. Vahemiku saab määrata kahel viisil: <itemizedlist>
<listitem><para>Klõpsa histogrammil ja lohista hiirega ala madalaimast tasemest kõrgeimani just nii suureks, kui soovid. </para></listitem>
<listitem><para>Kasuta histogrammi all olevaid kerimisnuppe. Vasakpoolne määrab kindlaks vahemiku alumise ja parempoolne ülemise raja. </para></listitem>
<para>Histogrammi näitaja allosas näeb statistikat valitud vahemiku kanaliväärtuste jaotuse kohta. Statistika koosneb järgmistest elementidest: <itemizedlist> <listitem><para> Keskmine. </para></listitem> <listitem><para> Standardhälve. </para></listitem> <listitem><para> Histogrammi valitud osa mediaan. </para></listitem> <listitem><para> Pildi pikslite arv. </para></listitem> <listitem><para> Arv, mille väärtused langevad valitud vahemikku. </para></listitem> <listitem><para> Protsent, mille väärtused langevad valitud vahemikku. </para></listitem> </itemizedlist> Kui valida režiimiks <guilabel>Värvid</guilabel>, uuendatakse seda infot, nii et see kajastab esiplaani värvi statistikat (selle saab valida valikuga <guilabel>Värvid</guilabel>). </para>
<para>Histogramm kujutab endast graafilist abivahendit ekraanil näidatava pildi täpsuse hindamiseks. Graafik esindab foto heleduse kolme regiooni: <itemizedlist> <listitem><para> (1): vasakul asuvad tumedad toonid. </para></listitem> <listitem><para> (2): keskel asuvad keskmised toonid. </para></listitem> <listitem><para> (3): paremal asuvad heledad toonid. </para></listitem> </itemizedlist> <figure> <title>Histogrammi kirjeldus</title> <graphic srccredit="Histogrammi kirjeldus" fileref="histogramdescription.png"/> </figure> Graafiku jaotus kõigi oma tippudega näitab, kas pilt on liiga tume, liiga hele või korralikult tasakaalus. </para>
<para>Alasäritusega foto korral on heledus histogrammil koondunud peamiselt graafiku vasakusse serva. <figure><title> Ülesäritusega foto</title> <graphic srccredit="Ülesäritusega foto" fileref="histogramsample1.png"/> </figure> Korraliku säritusega fotol on heledus kõige enam koondunud graafiku keskossa <figure> <title>Korrektse säritusega foto</title> <graphic srccredit="Korrektse säritusega foto" fileref="histogramsample2.png"/> </figure> Ülesäritusega foto korral on heledus koondunud peamiselt graafiku paremasse serva. <figure> <title>Alasäritusega foto</title>
<para>Oluline: mitte kõigil fotodel ei pruugi heledus koonduda histogrammi keskossa. Väga suurel määral sõltub see sellest, mida on fotol kujutatud. Vahel võib tipu sattumine histogrammi ühte või ka mõlemasse serva olla just õige ja vajalik. </para>
<para>Histogrammi põhjal saab üpris usaldusväärselt otsustada, kas foto on korralikult säritatud või mitte. Kui histogramm näitab ala- või ülesäritust, saab foto parandamiseks kasutada <link linkend="using-kapp-correctingexposure">särituse korrigeerimise tööriista</link>. </para>
<para>Foto kärpimine on väga levinud toiming ning pildiredaktoris on see imelihtne. Foto kärpimiseks joonista lihtsalt hiire vasakut nuppu all hoides vajaliku kujuga ristklik näidatavale fotole. Hiirt liigutades tekib valikut tähistav punktiirjoon. </para>
<para>Hiirenuppu vabastades muutub foto kärbitav ala tumedaks. Nii võid paremini näha, milline pilt pärast kärpimist välja hakkab nägema. Kärbitava ala suurust saab muuta ristküliku nurki lohistades, kui aga soovid, võid joonistada hoopis uue ristküliku. </para>
<para>Kui oled vajaliku ala paika pannud, klõpsa tööriistaribal nupule <inlinemediaobject> <imageobject><imagedata fileref="editorcropbutton.png" format="PNG"/></imageobject> <textobject> <phrase>Pildiredaktori kärpimisnupp</phrase> </textobject> </inlinemediaobject> ning pilt kärbitaksegi. Kärbitud foto salvestamiseks kasuta menüükäsku <menuchoice><guimenu>Fail</guimenu> <guimenuitem>Salvesta</guimenuitem></menuchoice> või <menuchoice><guimenu>Fail</guimenu> <guimenuitem>Salvesta kui</guimenuitem></menuchoice>. </para>
<para>Proportsionaalse kärpimise tööriist võimaldab märksa enamat. Digipilte redigeerides on sageli vaja anda sellele formaat, mis sobiks näiteks fotoalbumile. Digikaamera pilti välja trükkides ja seda siis fotoalbumisse panna üritades märkad enamasti, et kaamera kasutab teistsugust laiust või kõrgust kui tavaline film, mistõttu digipilte tuleb tihtipeale kärpida vastavalt eelnevalt määratud proportsioonile (standardsed fotoproportsioonid on näiteks 5:7 ja 2:3). </para>
<para>Eelvaatluse alal saad asetada kärpimisristküliku just nii, et lõpp-pildile jääks vajalik ala. Ristkülik kasutab proportsiooni, mille saab kindlaks määrata dialoogi allosas. Ristküliku suurust muutes ja seda liigutades jääb proportsioon alati samaks. </para>
<para>Proportsionaalse kärpimise dialoogis saab määrata <guilabel>orientatsioon</guilabel>iks kas <guilabel>püstpaigutus</guilabel>e või <guilabel>rõhtpaigutus</guilabel>e. Püstpaigutuse puhul on suurem <guilabel>kõrgus</guilabel>, rõhtpaigutuse korral <guilabel>laius</guilabel>. </para>
<para>Proportsionaalsel kärpimisel kasutatakse suhtelist proportsiooni. See tähendab, et proportsioon ei muutu sellest sõltuvalt, kas kasutad mõõtmiseks tolle või sentimeetreid, ning see ei määra kindlaks füüsilist suurust. Allpool toome ära traditsiooniliste fotopaberi suuruste ja proportsionaalse kärpimise tööriista suhete vastavuse. </para>
<para><guilabel>Abijoonte näitamise</guilabel> valik võimaldab fotosid täpsemini töödelda. Abijooned kujutavad endast võrgustikku, mis jagab pildi igas suunas kolmeks (seega kokku 9 osaks). Nende proportsioon sarnaneb kuldlõikele ning on tuletatud inimsilma vaatevälja omadustest. Abijoontega tekkivad osad võimaldavad väga täpselt näha pildi olulisi piirkondi. Sama võttega saab määrata horisondi positsiooni ning maa ja taeva proportsiooni. </para>
<para>Pildi vaatamisel ei lange tähelepanu tavaliselt mitte selle keskele, vaid kõigepealt liigub pilk ülal vasakult paremale, sealt alla vasakule ning uuesti paremale. Vaataja ise seda tavaliselt ei teadvusta, kuid uuringud on pilgu sellise liikumise väga hästi kindlaks teinud. Usutavasti on see seotud läänemaailmas levinud lugemisviisiga. Fotograafi seisukohalt on seepärast oluline juhtida vaataja tähelepanu foto põhiteemale, mille juures tuleb aga arvestada seda, kuidas liigub inimese pilk. </para>
<para>Dialoogi allosas asuva nupuga <guilabel>Maks. proportsioon</guilabel> saab valikuala muuta maksimaalselt suureks vastavalt valitud proportsioonile ja orientatsioonile. </para>
<para>Kui foto suurus ei sobi, saab vastava tööriistaga selle suurust muuta. Selleks vali menüükäsk <menuchoice><guimenu>Teisendus</guimenu><guimenuitem>Muuda suurust</guimenuitem></menuchoice> ning määra vajalikud mõõtmed. Dialoog näeb välja selline: </para>
<para>Foto suuruse muutmise tööriist kasutab pikslite korrigeerimiseks lineaarse interpolatsiooni meetodit. Kui soovid väikest pilti suurendada ja kvaliteeti säilitada, siis kasuta pigem foto suurendamise tööriista. Seda pakub pluginana <ulink url="http://extragear.kde.org/apps/digikamimageplugins">digiKami pildipluginate projekt</ulink> ja kui see on paigaldatud, saab selle avada menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Teisendus</guimenu><guimenuitem>Suurendamine</guimenuitem></menuchoice>. Täpsemalt tutvustab seda tööriista <ulink url="help:/digikamimageplugins/blowup.html">foto suurendamise käsiraamat</ulink>. </para>
<para>Kui foto orientatsioon pole õige, on seda võimalik <guilabel>peegelda</guilabel>da või <guilabel>pööra</guilabel>ta õigesse asendisse vastava tööriistaga, mida saab kasutada menüükäskudega <menuchoice><guimenu>Teisendus</guimenu> <guimenuitem>Pööra</guimenuitem></menuchoice> ja <menuchoice><guimenu>Teisendus</guimenu> <guimenuitem>Peegelda</guimenuitem></menuchoice>. </para>
<para>Peegeldades saab pilti horisontaalselt või vertikaalselt pöörata nagu mängukaarti. Pööramine võimaldab pilti pöörata 90 kraadi päri- või vastupäeva või 180 kraadi. Samuti saab valida kas püst- või rõhtpaigutuse. Veelgi enamaid võimalusi pakub vaba pööramise tööriist. Seda pakub pluginana <ulink url="http://extragear.kde.org/apps/digikamimageplugins">digiKami pildipluginate projekt</ulink> ja kui see on paigaldatud, saab selle avada menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Teisendus</guimenu><guimenuitem>Vaba pööramine</guimenuitem></menuchoice>. Täpsemalt tutvustab seda tööriista <ulink url="help:/digikamimageplugins/freerotation.html">vaba pööramise käsiraamat</ulink>. </para>
<para>Punasilmsus tekib enamasti siis, kui inimesi pildistatakse välklampi kasutades. Punane on sel juhul silma tagapõhja peegeldus, mis tekib seepärast, et silm ei jõua piisavalt kiiresti välgule reageerida. Punasilmsust saab korrigeerida, kui valida pildil vajalik ala (see käib nii, nagu kirjeldasime eespool kärpimisest rääkides). Seejärel vali menüükäsk <menuchoice><guimenu>Parandus</guimenu> <guimenuitem>Punasilmaefekti vähendus</guimenuitem></menuchoice>. </para>
<para>Kui kaamera fookus pole täpne või kaamera pildi tegemise ajal liigub, tekib fotole hägu. Kui seda on palju, ei ole tõenäoliselt ühestki tehnikast suuremat kasu. Kui seda on aga mõõdukalt, on enamasti võimalik pilti parandada. </para>
<para>Mõnikord võib piisata pildi parandamiseks teravustamistööriistast, mille saab avada menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Parandus</guimenu> <guimenuitem>Teravusta</guimenuitem></menuchoice>. </para>
<para>Sellega tuleb siiski olla ettevaatlik, sest muidu võib tulemus välja näha päris ebaloomulik: teravustamine suurendab servade näivat teravust fotol, kuid samas suureneb ka müra. Uduse pildi teravustamiseks on tihtipeale kasulikum niinimetatud teravustamismask. Seda pakub pluginana <ulink url="http://extragear.kde.org/apps/digikamimageplugins">digiKami pildipluginate projekt</ulink> ja kui see on paigaldatud, saab selle avada menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Teisendus</guimenu><guimenuitem>Teravustamismask</guimenuitem></menuchoice>. Täpsemalt tutvustab seda tööriista <ulink url="help:/digikamimageplugins/unsharp.html">teravustamismaski käsiraamat</ulink>. <figure> <title>Teravustamismaski plugin</title>
<para>Foto tegemisel kesise valgusega või väga kiire säriajaga ei saa kaamera piisavalt andmeid, et hinnata iga piksli tegelikku värvi ning seetõttu tundub foto olevat teraline. Teralisust saab "mahendada" pilti hägustades, kuid sellega kahaneb ka teravus. Kui teralisus ei ole väga suur, on arvatavasti kõige mõistlikum kasutada müra vähendamise filtrit. Seda pakub pluginana <ulink url="http://extragear.kde.org/apps/digikamimageplugins">digiKami pildipluginate projekt</ulink> ja kui see on paigaldatud, saab selle avada menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Parandus</guimenu><guimenuitem>Müra vähendamine</guimenuitem></menuchoice>. Täpsemalt tutvustab seda tööriista <ulink url="help:/digikamimageplugins/despeckle.html">müra vähendamise käsiraamat</ulink>. </para>
<para>Mõnikord võib sinu ees aga seista sootuks vastupidine probleem: pilt on liiga terav. Selle lahendamiseks tuleb pilti veidi mahendada ehk lisada sellele hägu. Õnneks on hägu lisamine märksa lihtsam kui selle eemaldamine. Vastava tööriista saab avada menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Parandus</guimenu> <guimenuitem>Pehmenda</guimenuitem></menuchoice>. Paremal asuv eelvaatlus näitab kohe, milline on hägu lisamise tulemus. </para>
<para>Digikaameratel on sageli probleeme valgustusega ning seepärast võib tihti tekkida soov foto värve, kontrasti ja heledust parandada. Kui sind see huvitab, võid eksperimenteerida tööriistadega, mille leiad menüüst <menuchoice><guimenu>Parandus</guimenu> <guimenuitem>Värvid</guimenuitem></menuchoice>. Kõik tööriistad näitavad eelvaatluses kohe, milline on sinu tehtud muudatuste mõju. Kui need sind rahuldavad, klõpsa <guilabel>OK</guilabel> ning muudatused rakendataksegi. </para>
<para>Kui pilt on luitunud (see võib kergesti juhtuda eredas valguses pildistades), katseta tooni, küllastuse ja heleduse töööriista, kus saab liuguritega muuta nii pildi tooni, värviküllastust kui ka heledust. Küllastuse suurendamine annab tõneäoliselt pildile parema väljanägemise. Mõnikord on mõttekas ühtlasi korrigeerida heledust (heledus on siin sama, mis heledus heleduse, kontrasti ja gamma tööriistas, ainult et need koosnevad erinevatest punase, rohelise ja sinise kanali kombinatsioonidest). </para>
<para>Kui foto on tehtud vähese valgustuse tingimustes, on probleem vastupidine: liiga suur värviküllastus. Ka sel juhul kulub tooni ja küllastuse tööriist marjaks ära, ainult et värviküllastust tuleb vähendada, mitte suurendada. Eelvaatluses näed kohe, kuidas tehtud muudatused fotot mõjutavad. Kui tulemus sind rahuldab, klõpsa <guilabel>OK</guilabel> ning fotot muudetaksegi. </para>
<para><guilabel>Normaliseerimine</guilabel>, <guilabel>Võrdsustamine</guilabel>, <guilabel>Automaattasemed</guilabel> ja <guilabel>Võimenda kontrasti</guilabel> (need võimalused leiad menüüst <guilabel>Parandus</guilabel>) üritavad automaatselt määrata parimad värvitasemed. Tõenäoliselt on mõttekas neid proovida ja vaadata, kas tulemus sind rahuldab. <itemizedlist>
<listitem><para><guilabel>Normaliseerimine</guilabel>: selle meetodiga skaleeritakse valitud pildi heledusväärtused, nii et tumedaim punkt muutub mustaks ja heledaim punkt nii heledaks kui võimalik ilma tooni muutmata. See kujutab endast tihtipeale "võluvitsa", kui pilt on liiga tuhm või luitunud. <graphic srccredit="Normalize Colors Correction Preview" fileref="normalizepreview.png"/> </para></listitem>
<listitem><para><guilabel>Võrdsustamine</guilabel>: selle meetodiga kohendatakse värvide heledust kogu valitud pildil, et väärtuskanali histogramm oleks võimalikult lame (see tähendab, et iga võimalik heledusväärtus esineks enam-vähem samas arvus pikslites kui mis tahes muu väärtus). Vahel võimaldab võrdsustamine imepäraselt pildi kontraste rõhutada. Vahel aga on tulemuseks täielik kaos. See on väga võimas võimalus, mis võib pildiga imet teha või selle sootuks hävitada. <graphic srccredit="Equalize Colors Correction Preview" fileref="equalizepreview.png"/> </para></listitem>
<listitem><para><guilabel>Automaattasemed</guilabel>: selle meetodiga maksimeeritakse punase, rohelise ja sinise kanali toonivahemik. See määrab kindlaks pildi tumedate ja heledate toonide piirväärtused ning kohandab punast, rohelist ja sinist kanalit, et need hõlmaks kogu histogrammi. <graphic srccredit="Auto Levels Correction Preview" fileref="autolevelspreview.png"/> </para></listitem>
<listitem><para><guilabel>Võimenda kontrasti</guilabel>: selle meetodiga tugevdatakse pildi RGB-väärtuste kontrasti ja heledust, võimendades ehk venitades madalaima ja kõrgeima väärtuse täisvahemikku ning kohendades kõike, mis nende vahele jääb. See annab paremaid tulemusi ainult luitunud fotode korral ja võib olla päris hea abivahend kesiste fotode parandamisel. <graphic srccredit="Stretch Contrast Correction Preview" fileref="stretchcontrastpreview.png"/> </para></listitem>
<para>Kõige lihtsam on kasutada heleduse, kontrasti ja gamma tööriista. See pole küll kõige võimsam tööriist, kuid väga sageli piisab sellest täiesti sinu vajaduste rahuldamiseks. Eriti kasulik on see üle- või alasäritusega fotode puhul, samas värviprobleemide lahendamisel on sellest vähe abi. Kolme liuguriga saad muuta vastavalt heledust, kontrasti ja gammat. Eelvaatluses näed kohe, millise tulemuse mingi muudatus annab. Kui tulemus sind rahuldab, klõpsa selle rakendamiseks nupule <guilabel>OK</guilabel>. </para>
<para>Kui oled paigaldanud värvitasemete kohendamise plugina (vaata osa <link linkend="setupeditor">Pildiredaktori seadistamine</link>), saab menüüst Parandus valida ka tööriista <menuchoice><guimenu>Parandus</guimenu> <guimenuitem>Värvid</guimenuitem> <guimenuitem>Tasemete kohendamine</guimenuitem></menuchoice>. See tööriist võimaldab integreeritult näha mitmete tasemete korrigeerimise tulemust, samuti saab tasemeseadistused salvestada korraga paljude fotode jaoks. Sellest on kasu eriti siis, kui sinu kaamera või skänner tekitab sageli ühesuguse vea ning sa soovid seda alati ühtmoodi parandada. Täpsemalt räägib sellest pluginast <ulink url="help:/digikamimageplugins/adjustlevels.html">tasemete kohendamise käsiraamat</ulink>. <figure> <title>Värvitasemete kohendamise plugin</title>
<para>Väga võimas säritusprobleemide korrigeerimise vahend on värvikõverate kohendamise plugin, mille saab avada menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Parandus</guimenu> <guimenuitem>Värvid</guimenuitem> <guimenuitem>Värvikõverate kohendamine</guimenuitem></menuchoice>. Selles tööriistas võib klõpsata ning lohistada kontrollpunkte värvikõveral, et nii siduda just oma vajaduste kohaselt sisendheleduse tase väljundheleduse tasemega. Kõverate tööriist teeb kõike seda, mida heleduse, kontrasti ja gamma või värvitasemete kohendamise tööriist, kuid on neist mõlemast märksa võimsam. Ka siin soovitame tutvuda põhjalikuma <ulink url="help:/digikamimageplugins/adjustcurves.html">värvikõverate kohendamise käsiraamatuga</ulink>, aga vahest kõige lihtsam on seda tundma õppida eksperimenteerides. Lisaks aitab see plugin parandada foto tonaalsust. Kindlasti ära unusta seda, et mida parem on foto ise (hea säritus, kadudeta vorming, 24- või 32-bitine värvisügavus), seda lihtsam on seda veel paremaks muuta. Uuri näiteks väga informatiivse Norman Koreni veebilehekülje <ulink url="http://www.normankoren.com/digital_tonality.html">Tonal quality and dynamic range in digital cameras</ulink> sektsiooni "Achieving ultimate tonal quality". DigiKami värvikõverate kohendamise tööriist võimaldab sul just kõike seda saavutada! <figure> <title>Värvikõverate kohendamise plugin</title>
<para>Vaikimisi pakub &digikam; mitut lihtsat toonifiltrit. Menüüst Filtrid leiad klassikalised analoogfotograafias kasutatud mustvalget keemilist toonimist matkivad filtrid. Värvitoonimine muudab põhimõtteliselt mustvalge foto ühevärvilist tooni. Rakendamisel saab pilt eakusele viitava sooja ilme. Toome siin ära mõningad näited &digikam;i pakutavast värvitoonimisest: </para>
<entry>Mustvalge rohelise filtriga: simuleerib mustvalget fotot rohelise filtri kasutamisel. See sobib väga hästi välisvõtetele, eriti just vastu taevast tehtud piltidele. Sarnaneb 004 Cokin(tm) rohelisele filtrile. </entry>
<entry>Mustvalge punase filtriga: simuleerib mustvalget fotot punase filtri kasutamisel. See loob dramaatilisi taevaefekte ja simuleerib ka päeval tehtud piltidel kuuvalgust. Sarnaneb 003 Cokin(tm) punase filtriga. </entry>
<entry>Mustvalge kollase filtriga: simuleerib mustvalget fotot kollase filtri kasutamisel. Kõige loomulikum toonikorrektsioon, parandab kontrasti. Ideaalne maastiku korral. Sarnaneb 001 Cokin(tm) kollase filtriga. </entry>
<entry>Seepiatoon: annab soojad heledad ja keskmised toonid, lisades samas veidi jahedust tumedatele toonidele - sarnane pleegitamise ja ja seepiatooneris töötlemise tulemusele. Sarnaneb 005 Cokin(tm) seepiafiltriga. </entry>
<para>Filtreid ja eriefekte on märksa rohkem, kui paigaldad täiendavad pildiredaktori pluginad (vaata osa <link linkend="setupeditor">Pildiredaktori seadistamine</link>): vihmapiisad, ülesäritus, söejoonistus jne. </para>
<para>Kui soovid parajasti näidatava pildi trükkida, vali menüükäsk <menuchoice><guimenu>Fail</guimenu> <guimenuitem>Trüki</guimenuitem></menuchoice>. See avab standardse KDE trükkimisdialoogi, kus saad enne foto trükkimist veel ühtteist täpsustada. </para>
<para>&digikam; üritab anda sulle maksimaalse kontrolli selle üle, kuidas rakendus töötab. Sa saad väga paljude valikutega määrata &digikam;i käitumise. Selleks vali menüükäsk <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu> <guimenuitem>&digikam;i seadistamine</guimenuitem></menuchoice>. Seadistustedialoog jaguneb kaheksaks kaardiks, mille vahel saab liikuda klõpsuga dialoogi vasakus servas asuvatele ikoonidele. </para>
<para><guilabel>Albumiteegi asukoht</guilabel> on asukoht kõvakettal, kuhu &digikam; salvestab kõik albumid. Kui muudad seda, aga ei liiguta albumeid kõvakettal uude asukohta, arvab &digikam;, et albumeid polegi ning loob uuele asukohale uue andmebaasi. Vanu albumeid ei muudeta, aga kui sa neid kasutada tahad, pead albumiteegi asukoha uuesti vanaks tagasi muutma. Kui sa ei ole just päris kindel, ei tasuks alguses määratud asukohta muutma hakata. </para>
<para><guilabel>Sildi seadistusi</guilabel> selgitab täpsemalt osa <link linkend="using-kapp-mytagsview">Minu sildid</link>. </para>
<para><guilabel>Pisipildivaate lisainfo </guilabel> valikuid kirjeldab täpsemalt osa <link linkend="using-kapp-imageview">Pildid</link>. </para>
<para>Dialoogi muud valikud peaks olema enesestmõistetavad. </para>
<para>Pildifailid võivad oma vormingusse salvestada ka teatud metaandmeid. Neid saab salvestada mitmes standardvormingus. &digikam; suudab lugeda EXIF-vormingus metaandmeid, kui neid peaks failis leiduma. &digikam; suudab ka kirjutada EXIF-infosse kommentaare. Kommentaaride kirjutamine on piiratud JPEG-piltidega. </para>
<para>Nende seadistustega saab määrata, kuidas &digikam; käsitleb põimitud infot. </para>
<para><guilabel>Piltide kommentaarid salvestatakse EXIF-kommentaaridena JPEG-piltidesse</guilabel>: selle märkimisel sünkroniseeritakse kommentaarid, mida lisad oma fotodele, pilti põimitud infoga. See on üsna kasulik, sest sel juhul saavad neid kommentaare vajaduse korral lugeda ka teised foto vaatajad. Ole aga tähelepanelik: kui pildil on juba varem kommentaare, kirjutatakse need üle kommentaaridega, mida kirjutad &digikam;i vahendusel. </para>
<para><guilabel>Pilte ja pisipilte pööratakse vastavalt EXIF-sildile</guilabel>: selle märkimisel kasutatakse orientatsiooniinfot, mille kaamera on lisanud EXIF-infole, ning pööratakse automaatselt fotosid, et need vaatamisel õiges asendis oleks. Pildifaili tegelikult ei pöörata, see valik puudutab ainult pildi näitamist ekraanil. Kui soovid failis asuva pildi püsivalt uude asendisse pöörata, tee selle pisipildil klõps hiire parema nupuga ja vali kontekstimenüüst <guilabel>Automaatne pööramine/peegeldamine kaamera pakutud info (EXIF) põhjal</guilabel>. Seejärel pööratakse pilti kettal ning sildile määratakse uuesti väärtus "normal". Kui sinu kaamera määrab orientatsiooniinfo pidevalt valesti, on arvatavasti mõttekas see valik välja lülitada. </para>
<para><guilabel>EXIF-i orientatsioonisilt seatakse pärast pööramist/peegeldamist normaalseks</guilabel>: automaatse pööramisega korrigeeritakse selliste piltide orientatsiooni, mis on tehtud orientatsioonisensoriga digikaameraga. Kaamera lisab pildi EXIF-andmetele orientatsioonisildi. Pildi kohendamiseks loeb &digikam; selle sildi väärtuse. Kui pöörad pilti käsitsi, osutuvad metaandmed vääraks. Selle valikuga saab aga orientatsioonisildi väärtuseks pärast kohandamist määrata taas "normal". See on päris mõistlik, eriti kui sa peaksid olema pilti tõesti õigesti pööranud... Kui sa ei soovi, et &digikam; pildi pööramise või peegeldamise järel orientatsioonisilti kuidagi muudaks, ära seda valikut märgi. </para>
<para>Selles dialoogis saab hallata oma kogude tüüpe. Albumikogusid kirjeldab täpsemalt osa <link linkend="using-kapp-myalbumsview">Minu albumid</link>. </para>
<para>&digikam; tunnustab väga paljusid pildifailitüüpe, samuti mõningaid video- ja audiovorminguid. Määramaks, millist tüüpi faile &digikam; peaks püüdma näidata, saad siinsetesse nimekirjadesse faililaiendeid lisada või neid sealt eemaldada. Kõiki faile, mis leiduvad &digikam; albumite kataloogides ega vasta siinmääratud laienditele, &digikam; lihtsalt ignoreerib. </para>
<para>Varem oli pildiredaktor lihtsalt &digikam;i abivahend fotode vaatamiseks, kuid see on kiiresti arenenud päris kasulikuks fotode töötlemise tööriistaks. Siinses dialoogis saab määrata pildiredaktori käitumist. </para>
<para>Kui JPEG-faili muuta ja see uuesti kõvakettale salvestada, tuleb JPEG-fail ümber kodeerida. JPEG-fail kodeerimisel tuleb alati otsustada, millise kvaliteediga seda teha. Paraku ei ole kvaliteediinfo faili salvestatud. See tähendab, et pildiredaktor ei saa muudetud pildi salvestamisel kasutada sama kvaliteeti, mis oli originaalpildil. Pildiredaktori kasutatavat salvestamise vaikimisi kvaliteeti saab muuta liuguriga <guilabel>JPEG kvaliteet</guilabel> (1 on kehv kvaliteet, 100 kõrge kvaliteet ja ilma tihendusega). </para>
<para>Valik <guilabel>PNG tihendus</guilabel> võimaldab kahandada PNG-failide suurust. See ei mõjuta pildi kvaliteeti, sest PNG kasutab kadudeta algoritmi. Selle ainus mõju on see, et andmete tihendamiseks ja lahtipakkimiseks kulub vastavalt rohkem või vähem aega. Kui sul on kiire arvuti, võid kasutada suuremat tihendust (1 tähendab väikest tihendust, 9 suurt). </para>
<para><guilabel>TIFF-failide tihendamine</guilabel> võimaldab TIFF-failide tihendamisel kasutada või mitte kasutada <emphasis>Adobe Deflate</emphasis> tihendusalgoritmi. Selle kasutamisel väheneb TIFF-failide suurus. Pildi kvaliteeti see ei mõjuta, sest Adobe Deflate on kadudeta algoritm. </para>
<para>Vaikimisi kasutab pildiredaktor fotode näitamisel musta tausta. Kui eelistad, et taust oleks mõnes muus värvis, saad selle siin valida. Samuti on siin võimalik välja lülitada tööriistariba näitamine täisekraanirežiimis. </para>
<para>Pildiredaktor pakub omalt poolt ainult mõningaid väga lihtsaid piltide töötlemise vahendeid. Kuid pildiredaktor toetab pluginate kasutamist, mis võimaldab tarvitada märksa rohkem töötlemisvahendeid. Kui oled paigaldanud täiendavad pildiredaktori pluginad, on need näha pildipluginate nimekirjas. Seal saab nende kasutamist ka sisse või välja lülitada. </para>
<para>Täpsemat infot pildiredaktori pluginate kohta leiab digiKami pildipluginate projekti koduleheküljelt <ulink url="http://extragear.kde.org/apps/digikamimageplugins">http://extragear.kde.org/apps/digikamimageplugins</ulink>. </para>
<para>Kipi tähendab KDE pildipluginate liidest (inglise keeles KDE Image Plugin Interface). Seda liidest toetavad mitmed KDE piltide näitamise ja töötlemise rakendused. Selle liidese abil saab &digikam; kasutada paljusid pluginaid, mis on loodud kõigi rakenduste tarbeks, mis vaid suudavad kasutada Kipi liidest. </para>
<para>Kui oled paigaldanud Kipi pluginate paketi, näed siin saadaolevate pluginate nimekirja. Vali need, mida soovid kasutada, ning &digikam; laadib need. Pluginad on näha uute menüükirjetena menüüribal ning pisipiltide kontekstimenüüs. </para>
<para>Kiirklahve pluginate toimingutele saab määrata menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu> <guimenuitem>Kiirklahvide seadistamine</guimenuitem></menuchoice>. </para>
<para>Dialoogi vasakpoolses osas on parajasti toetatud kaamerate nimekiri. Paremal ülal on automaattuvastuse nupp, millele klõpsamise järel püütakse tuvastada arvutiga ühendada kaamera (kontrolli, et see oleks ikka korralikult ühendatud, sisse lülitatud ning pildinäitamise režiimis). Allpool on pordiseadistused (praegu on toetatud jadaport, USB port ning USB/FireWire). </para>
<para>Vasakul nimekirjas asuvale kaamera nimele klõpsates näidatakse toetatud porte, mille seas saad valida sobiva. Kui on ainult üks toetatud port, valitakse see automaatselt. Paremal all on kast, kus saab määrata jadapordi täpse asukoha. Pane tähele, et USB liidese korral ei ole vaja asukohta määrata. See kast on aktiivne ainult siis, kui valid kaameraloendis USB kaamera. Sellisel juhul tuleb siin anda kaamera ühendamiskoht, milleks tavaliselt on "/mnt/camera" või "/mnt/removable". </para>
<para>Proovi, kas &digikam; suudab kaamera automaatselt tuvastada. Kui ei suuda, tuleb sul mudel ja port käsitsi määrata. Kui oled kaamera seadistanud, klõpsa peaaknas menüüle "Kaamera" ning näed seal oma kaamera nime. </para>
<note><para>Seadistamise ajal võid kaamerale valida sellise nime, nagu ise soovid, ning seda näidatakse siis ka peaaknas menüüs <guilabel>Kaamera</guilabel>. Kui sul on enam kui üks kaamera, võid need kõik lisada. Samas on veel üks äärmiselt mugav võimalus skript, mille leiad aadressilt <ulink url="http://digikam.free.fr/hotplug/">usbcam.tar.gz</ulink>. Selle paigaldamisel avatakse digiKam alati, kui ühendad kaamera USB-liidesega. </para></note>
<para>Siin saab määrata digiKami käitumise juhul, kui kustutad foto või albumi. Täpsemalt räägivad sellest osad <link linkend="using-kapp-deleteimage">Foto kustutamine</link> ja <link linkend="using-kapp-deletealbum">Albumi kustutamine</link>. </para>
<para>Samuti saab siin välja lülitada käivituslogo näitamise digiKami käivitamise ajal. See võib natuke parandada digiKami käivitamise kiirust. </para>
<listitem><para><action>Liigub edasi järgmisse külastatud albumisse. Edasi saab minna ainult siis, kui oled varem tagasi läinud.</action></para></listitem>
<term><menuchoice><shortcut><keycombo><keycap>Ctrl</keycap><keycap>F3</keycap></keycombo></shortcut> <guimenu>Album</guimenu><guimenuitem>Muuda albumi omadusi</guimenuitem> </menuchoice></term>
<listitem><para><action>Võimaldab muuta valitud albumi nimetust, kommentaare ja kogu.</action></para></listitem>
<term><menuchoice><shortcut><keycombo><keycap>F3</keycap></keycombo></shortcut> <guimenu>Pilt</guimenu><guimenuitem>Muuda pildi kommentaare ja silte</guimenuitem> </menuchoice></term>
<listitem><para><action>Võimaldab muuta valitud pildi kommentaare ja silte.</action></para></listitem>
<para><action>Kipi plugina menüükirje valitud pildi või piltide automaatseks pööramiseks või peegeldamiseks vastavalt EXIF-orientatsiooni sildile. </action></para>
<para>Täpsemalt räägib sellest <ulink url="help:/kipi-plugins/jpeglossless.html">JPEG Losslessi käsiraamat</ulink>. </para>
<term><menuchoice><shortcut><keycombo><keycap>Ctrl</keycap><keycap>U</keycap></keycombo></shortcut> <guimenu>Valimine</guimenu><guimenuitem>Tühista kõik valikud</guimenuitem> </menuchoice></term>
<listitem><para><action>Tühistab kõik aktiivse vaate valikud</action></para></listitem>
<para><action>Käivitab KDE juhtimiskekuse gamma kohandamise mooduli. </action></para>
<para>Täpsemalt räägib sellest <ulink url="help:/kgamma/index.html">KGamma käsiraamat</ulink>. Veelgi põhjalikuma käsitluse leiab siit: <ulink url="http://www.ltlimagery.com/monitor_calibration.html#normankoren">Monitor Calibration</ulink>. </para>
<para>Siin on näha kõik seadistatud digikaamerad. Uue kaamera lisamiseks vali menüükäsk "Lisa kaamera". Täpsemalt räägib sellest osa <link linkend="setupcamera">Kaamera seadistamine</link>. </para>
<listitem><para><action>Siin on kirjas saadaolevad graafilise kasutajaliidese teemad. Vali neist selline, millisena soovid &digikam;i näha.</action></para></listitem>
<para>&digikam;i veebilehekülg on <ulink url="http://digikam.sourceforge.net">http://digikam.sourceforge.net</ulink>. Palun külasta seda sageli, kui soovid saada pidevalt uudiseid &digikam;i kohta. &digikam;i võib hankida nii binaarfailina kui lähtetekstina aadressilt <ulink url="http://sourceforge.net/project/showfiles.php?group_id=42641">http://sourceforge.net/project/showfiles.php?group_id=42641</ulink>. </para>
<para>Samuti võib välja võtta lähtekoodi moodulid <emphasis>digikam</emphasis> ja <emphasis>kipi</emphasis> KDE Extrageari CVS-hoidlast järgnevalt: <screen width="40"><prompt>%</prompt> <userinput>cvs -d:pserver:anonymous@anoncvs.kde.org:/home/kde login</userinput>
<prompt>%</prompt> <userinput>cvs -z3 -d:pserver:anonymous@anoncvs.kde.org:/home/kde co
<para>Uusima CVS-versiooni saab alla laadida aadressilt <ulink url="ftp://ftp.kde.org/pub/kde/unstable/snapshots/"> ftp://ftp.kde.org/pub/kde/unstable/snapshots/</ulink>. </para>
<para>&digikam;i kompileerimiseks ja paigaldamiseks anna järgmised käsud moodulite <emphasis>libkipi</emphasis> ja <emphasis>digikam</emphasis> baaskataloogides: <screen width="40"><prompt>%</prompt> <userinput>export WANT_AUTOCONF_2_5=1</userinput>
<para>3. sammu on vaja siis, kui paigaldada libkipi/libkexif'i kuhugi ebastandardsesse kohta, millisel juhul pkg-config peab seda teadma. </para>
<para>Skriptiga <emphasis>configure</emphasis> saab kasutada ka spetsiifilisemaid kompileerimis- ja paigaldusvõtmeid. Nende teadasaamiseks anna käsureal korraldus <userinput>.configure --help</userinput>. </para>
<para>Võti <emphasis>--enable-debug=full</emphasis> lubab skriptil <emphasis>configure</emphasis> pakkuda täielikku infot (näiteks vearapordi jaoks). </para>
<para>Kuna &digikam; sõltub teekidest <emphasis>libkipi</emphasis> ja <emphasis>libkexif</emphasis>, tuleb need ehitada enne &digikam;i ehitamist. </para>
<para>Et &digikam; kasutab autoconf'i ja automake'i, ei tohiks kompileerimisel raskusi tekkida. Kui neid siiski esineb, anna sellest teada aadressil <email>digikam-users@kde.org</email> </para>